Esmakordselt Kuusalu kooli ajaloos on esimesi klasse neli.
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats andis esimesel koolipäeval aabitsa ja soovis algava koolitee puhul õnne 78 õpilasele. See on rekordarv, nelja esimest klassi pole Kuusalu koolis varem olnud. Direktor tõdeb, et seda on lausa põhikooli jagu – Eestis on arvukalt põhikoole, kus on õpilasi vähem.
Samas nendib ta, et tänavused neli esimest klassi jäävad ilmselt kooli rekordiks, tuleval õppeaastal on näha esimese klassi õpilaste arvu vähenemist ning taas mahutakse kolme paralleelklassi. Alanud õppeaastal on Kuusalu keskkoolis kokku 597 õpilast.
Kolm esimest klassi on Kuusalu keskkoolis alustanud neljal varasemal aastal, esimesed on tänavuseks jõudnud põhikooli 5. klassi, mis tähendab koolile suurt ruumikitsikust ja ümberkorraldusi ka ainekabinettide osas. Iga järgnev õppeaasta toob põhikooli juurde ühe klassi, ruumikitsikus süveneb. Juba mitmel aastal ei saa osad täiskohaga aineõpetajad enam kasutada omaette kabinetti, see on andnud ka esimese tagasilöögi – ülikoolist Kuusalu kooli tööle lubanud tulla eesti keele õpetaja loobus ja läks kooli, kus talle võimaldati ainekabinet.
Kuusalu kooli kõigi õpetajate jaoks on suur muutus see, et senine õpetajate tuba ehitati ümber klassiruumiks. Õpetajad saavad koguneda vana võimla kõrval paiknevasse metoodika ruumi, ka huvijuhi ja õpilasesinduse tuba tehti klassiruumiks.
Ruumipuuduse tõttu on viimastel aastatel hakatud rääkima vajadusest teha Kuusalu keskkoolile juurdeehitus või rentida moodulkoolimaja..
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteerib, et mõnel aastad on kooli tulemas veel palju lapsi, aga siis hakkab õpilaste arv langema: „Kui 2010. aasta sündis Kuusalu vallas 104 last, siis nüüd aastas umbes 50-60 ehk ligi poole vähem. Tippaeg tuleb üle elada, leida lahendused, kasutada ära olemasolevad ruumid. Kuusalu lasteaias Jussike jääb järgmisel aastal üks rühm vähemaks, vajadusel võiks ühe algklassi viia üle sinna, ka oleks võimalik suunata osad lapsed näiteks Kolga kooli.“
Kolga kooli direktor Tõnu Valdma kinnitab, et ruumi oleks, teist aastat töötab kool põhikoolina, iseasi on, kuidas hakkaksid lapsed Kuusalust liikuma Kolka ja tagasi: „Meil on käesoleval aastal koolis 138 õpilast. Kui õpilasi oli 200, olid kolm algklassi Kolga lasteaias. Kolga kooli käib lapsi ka Loksalt ja mitmelt poolt küladest.“
Kolga koolis on esimeses klassis samuti mullusest rohkem õpilasi – eelmisel õppeaastal läks seal esimest korda kooli 14 last, seekord 21.
Vihasoo lasteaias-algkoolis läks esimesse klassi 5 last.
Anija vallas õpilaste arv stabiilne
Kehra koolis on ka tänavu kolm esimest klassi, neist kaks eesti õppekeelega ja kolmas keelekümblusklass. Kogu põhikooli osas on kõik klassid kolme paralleeliga. Anija abivallavanema Marge Raja sõnul pole pärast suure koolimaja renoveerimist ruumidega probleeme, ka algklassimajja mahuvad lapsed ära. Kokku on Kehra gümnaasiumis õpilasi 437.
Marge Raja: „Arvestades viimase seitsme aasta sünde, jääb meil kooliminejate arv stabiilseks, keskmiselt sünnib vallas 60 last aastas. Eestikeelsetes klassides on lapsi Kehra koolis keskmiselt 15-21, keelekümblusklassides 12-16. Ka Alavere põhikoolis jääb algklassilaste arv stabiilseks, igal aastal tuleb seal esimesse klassi keskmiselt 10 lapse ringis.“
Ta lisab, et Alavere koolis tehakse jooksvalt remonti, see on alati sügiseks kenasti korras: „Alavere koolimaja avati 1988. aastal, on suhteliselt uus maja, mida on pidevalt hooldatud. Ka seal majas ruumipuudust pole, hoone on projekteeritud 160 õpilasele.“
Alavere põhikoolis on käesoleval õppeaastal 87 õpilast.
Aruküla koolis kolm esimest klassi
Ka Aruküla põhikoolis asus õppima rekordarv esimese klassi õpilasi – 51. Klassis tohib olla 24 õpilast, kool taotles vallavalitsuselt luba suurendada mõlemat klassi ühe lapse võrra, üks laps on väikeklassis. Vallavalitsus ei nõustunud, sest klassi õpilaste piirnormi suurendamiseks peab nõusoleku andma kooli hoolekogu, kuid seda ei saadud. Hoolekogu leidis, et väiksemates klassides on lapsi parem õpetada, pedagoogidel on rohkem aega igaühega tegeleda.
Veel möödunud reedel oli Aruküla põhikooli direktor Avo Möls päeval seda meelt, et esimesi klasse jääb kaks, sest puudu oli kolmas klassiõpetaja. Alles samal õhtul sai ta teada, et kolmas klassiõpetaja on nõus Arukülla tööle tulema. Et kolmandale klassile ruumi teha, koliti üks väikeklass tuppa, kus seni olid sotsiaaltöötaja ja psühholoogi töökohad. Nemad omakorda kolisid ajalookabineti lisaruumi.
Direktori sõnul vallale rahaliselt kolmanda paralleelklassi tegemine täiendavaid kulutusi ei põhjusta, riik maksab õpetajate palga ning Aruküla kool on sedavõrd suur, et saab kolme esimest klassi ja ka väikeklasse üleval pidada.
Kokku on Aruküla põhikoolis sel õppeaastal 310 õpilast. Tipp on olnud 319 õpilast – 1980ndate aastate keskel. Avo Mölsi hinnangul lüüakse järgmisel aastal see rekord üle, sest tulekul on taas palju esimese klassi lapsi, 9. klassi lõpetavad aga 18 noort.
Raasiku põhikooli direktor Kadri Viira tõdeb samuti, et koolis on ruumipuudus, koolis elatakse juurdeehituse ootel. Esimesse klassi läks Raasikul 18 last. Koolis on õpilasi kokku 162.
Pikavere lasteaias-algkoolis on kõige nooremaid koolijütse 7. Algkooliõpilasi on kokku 20. Kui esialgu oli plaanis jätta Pikaverre kolm klassi, jäi algkool siiski neljaklassiliseks – kahe liitklassiga.
Aruküla Vabas Waldorfkoolis on esimeses klassis 10 last, nagu oli ka mullu. Koolis on 87 õpilast, üle poolte lastest on mujalt omavalitsustest.
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre: „Kooli on jõudnud demograafiline tipp, sel õppeaastal läksid meie vallas esimesse klassi 88 last. Kaks-kolm aastat peame pingutama, leidma õpilastele ruumid. Siis hakkab tõenäoliselt laste arv kahanema, kui just ei tule suurte kinnisvaraarenduste kaudu valda noori peresid juurde. Praeguse seisuga on juba olukord, et lasteaiakohtadele järjekorda pole, on tekkinud isegi vakantsi.“
Loksa kooli tuleb lapsi juurde
Loksa gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin lausub, et sel aastal on mitmesse klassi tulnud lapsi juurde. Siiani ei tea laevatehase saatust, kui leidub ostjaid, võib lapsi veelgi juurde tulla. Ka vene koolimajja kavandatav tehas võib suurendada Loksa elanikkonda.
Eestikeelses esimeses klassi on Loksal 13 last ja venekeelses 11. Õpilasi on koolis kokku 308.
