Kuusalurahva Teatri „Ulja neitsi“ tõmbenumber on ENE VALDMANNI Amaalie

2339
Endine pootsman Brunhild (KATRIN METSOJA), mereröövlilaeva endine kapten Tamaara (ELVI REINVALD) ja kokk Margareeta (INGE AUN). Peamise dekoratsioonina kasutatakse lavastaja joonistusi, mida suurel rullil edasi keritakse. Foto Kuusalurahva Teater

Kuusalurahva Teatrilt tuleb sel kevadel kolm uuslavastust, „Uljas neitsi“ on neist esimene.

Viktooria (KERLI KUUSPALU) ja endine tüürimees Amaalie (ENE VALDMANN). Foto Kuusalurahva Teater
Viktooria (KERLI KUUSPALU) ja endine tüürimees Amaalie (ENE VALDMANN). Foto Kuusalurahva Teater

Andrus Kivirähki näidendit „Uljas neitsi“ on mänginud professionaalsed näitlejad, tükki on lavastatud mitmetes rahvateatrites. Kuusalurahva Teatri lähinaabritest on seda teinud Läsna küla teatritrupp, hiljuti ka Raasiku näitetrupp Lustiring.
Ent Kuusalurahva Teatri versiooni tänapäeval üksikul saarel elavatest endistest naismereröövlitest tasub minna vaatama ka neil, kes on näidendit varem näinud ja looga kursis. Üllatus ja teatrielamus on kindel. Neli naist ja keskkoolineiu mängivad tõelise rõõmu ning lustiga vanaks jäänud mereröövleid ja röövlilaeva koka tütart.
Väga hea rolli teeb Ene Valdmann, kes on peast veidi napaka endise tüürimehe Amaalie rolli lahendanud muljetavaldavalt. Nii vaheajal kui ka pärast etendust jagus publikul tema aadressil ülivõrdes kiidusõnu.
Ene Valdmanni Amaalie paterdab ettepoole küürakil, pomiseb, poriseb, sehkendab. Eriline on ka Amaalie hääl. Kui tema on laval, käib kaks tegevust korraga, publik peab suutma jälgida ja kuulata teiste tegelaste omavahelisi dialooge ning Amaalie toimetamisi.
Lavastaja Tõnu Tamme abikaasa, näitleja Mari Lill, kes aastatel 2007 ja 2008 mängis Nargen Opera „Uljas neitsis“ Laulasmaal kokk Margareetat, kiitis Kuusalu esietenduse järel: „Amaalie oli täiesti vapustav, nii väljapeetud roll. Tõsiselt vägev, hästi mängitud, väga kihvt.“
Ene Valdmann jutustas, et tuli sellise kujukäsitluse peale näidendi proovide käigus: „Kui lugesime teksti ette, vajus nii ära, motivatsioon kadus. Hakkasin mõtlema, et Amaalie peaks olema üks vastik vingupott. Sellest tuli hääl ja liikumine. Et roll käest ära ei läheks, mõtlesin edasi, mida selline vanainimene võiks veel teha, nii tulid kommilutsutamine ja muud väiksemad asjad Amaalie juures. “
Ka röövlipealikut Tamaarat mängiv Elvi Reinvald kiitis tütre mängu: „Huumorit on raske mängida. Ene on tubli, ise mõtles rolli selliseks, lavastaja toetas. Olin näinud teiste teatrite „Ulja neitsi“ lavastusi, see kummitas kuklas ja oli veidi häiriv. Kivirähk on ju omamoodi vindiga. Mõtlesin, et niisugune röövlipealiku osa ei ole minu jaoks, ei inspireerinud, aga koostöös lavastaja ja teiste näitlejatega hakkas edenema.“
Kokk Margareetat mängib Inge Aun, kes on Kuusalurahva Teatris kaasa teinud ka lavastustes „Teise mehe pea“ ja „Raske on rõõmuta elada“.
Kaks uut näitlejat on Kerli Kuuspalu röövlimamslite tütre Viktooria ja Katrin Metsoja endise pootsmani Brunhildi rollis.
Kerli Kuusapalu elab Anija vallas Härmakosu külas, õpib Kuusalu keskkoolis. Kui teatritrupp hakkas otsima noort osatäitjat, leiti ta kooliteatri lavastaja Saima Kallionsivu soovitusel.
Kerli Kuuspalu lausus, et proovides sai käia tänu oma vanaisale Heini Kuuspalule, kes sõidutas Kuusallu, ootas kuni kolm tundi ja viis tagasi koju.
Katrin Metsoja elab Tallinnas, on kaasa teinud Jõelähtme ja Neeme truppides. Kuusallu kutsus teda Kuusalurahva Teatri näitleja Enn Kirsman.
„Väga meeldiv kogemus on Kuusalu trupis mängida. Kivirähk mulle väga meeldib, meil on sarnane huumorimeel. Tõnu Tamme proovi tuled rõõmu ja huviga, ei pabista, vaid soovid kuulda, mida ta räägib. Tõnu Tamm on professionaal, väga hea juhendaja,“ kõneles Katrin Metspalu.
Kui esietendus sai läbi, tänu- ja kiidusõnad kuulatud, lilled käest pandud, kostüümid seljast võetud, kogunesid „Ulja neitsi“ näitlejad ja Kuusalurahva Teatri teised trupiliikmed taharuumi, kus avati šampanjapudelid ning kõlasid lavastaja Tõnu Tamme tänusõnad: „Teadke, eelkõige mängisite iseenda rõõmuks. Suur tänu!“
Kuusalurahva Teatri lavastaja Tõnu Tamm põhjendas „Ulja neitsi“ valikut sellega, et juhtus nii – trupi naistele oli vaja sobivat tükki. Et  leida kogu trupile rakendust, tuleb Kuusalurahva Teater sel kevadel publiku ette kolme uuslavastusega. Mõne nädala pärast on ainult meesnäitlejate mängitava ühevaatuselise kriminäidendi ning juuni keskel täispika kriminulli esietendus. Esialgu oli plaanis panna naiste ja meeste näidendid kokku, teha üks pikk teatriõhtu, kuid lõpuks otsustati, et iga lavastust hakatakse mängima eraldi. Muidu oleks teatriõhtu kujunenud neljatunniseks.
Tõnu Tamm: „„Uljas neitsi“ on traditsiooniline lavatükk. Meestetükki mängime samuti Kuusalu rahvamajas, kus täpsemalt, las jääda üllatuseks.  Kriminulli tegevus on mitmel pool publiku keskel, et näitlejad saaksid kohanemisvõimalusi ja rakendada kujutlusvõimet, sest nagu ka elus, näitemäng käib igal pool.“
Millal ja kus „Uljat neitsit“ uuesti mängitakse, ei osanud lavastaja esialgu öelda, sest paar osatäitjat sõidavad mõneks ajaks Eestist ära.