Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu juh­ti­nud TA­JO KA­DA­JAS taa­se­lus­tas Ees­ti 100 las­te­lau­lu

372
He­li­loo­ja ja laul­ja, aastaid maksuametis töötanud TA­JO KA­DA­JAS Te­ne­ri­fel, kus ar­mas­tab koos abi­kaa­sa­ga mat­ka­ta.

Lok­sa kesk­koo­li vi­list­la­ne, aas­taid Kiius ela­nud TA­JO KA­DA­JAS aval­das vee­bis ta­su­ta kuu­la­mi­seks oma uu­te lau­lu­de ko­gu­mi­ku „Al­bum 2021“.

Tõe­näo­li­selt on mõ­ni­gi Sõ­nu­mi­too­ja lu­ge­jaist sat­tu­nud sot­siaal­mee­dias või Del­fi uu­dis­te­por­taa­lis lu­ge­ma tun­tud las­te­lau­lu „Mu­tio­nu pi­du“ ori­gi­naal­sõ­nu. Sõ­nad avalikustas muu­sik Ta­jo Ka­da­jas. Ta lei­dis need Tar­tu Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gu ar­hii­vist, kui hak­kas 15 aas­tat ta­ga­si uu­ri­ma Ees­ti va­nu las­te­lau­le.

Te­gu on Ees­ti rah­va­vii­si­ga, mil­le­le sea­de te­gi Au­gust Kiiss ja sõ­nad kir­ju­tas Ali­de Dahl­berg. Laul aval­da­ti 1931. aas­tal las­te noo­di­vi­hi­kus. Luu­le­tu­se es­mat­rükk il­mus 1926. aas­tal las­tea­ja­kir­jas Päi­ke­se­tar ja oli pal­ju pi­kem, koos­nes 18 sal­mist. Ta­jo Ka­da­ja­se leiust ja pi­ke­mast luu­le­tu­sest kir­ju­tas aja­kir­ja­nik Alo Lõh­mus 2015. aas­tal Maa­le­hes il­mu­nud loos „Joo­ming, tü­li ja ke­ha­vi­gas­tu­sed: Mis juh­tus Mu­tio­nu peol te­ge­li­kult?“.

Ta­jo Ka­da­jas oli aas­ta­tel 1993-1996 Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ning juh­tis Kuu­sa­lu põl­lu­ma­jan­du­sü­his­tu lik­vi­dee­ri­mis­ko­mis­jo­ni. Ku­ni aas­ta­ni 2006. elas Kiius, vii­ma­sed 15 aas­tat on Tar­tu An­ne­lin­na ela­nik.

Ap­ril­li al­gu­ses aval­das ta vee­bis lau­lu­de ko­gu­mi­ku „Al­bum 2021“, mi­da ja­gas ka Fa­ce­boo­ki suht­lus­võr­gus­ti­kus Kuu­sa­lu Aru­tab Ava­li­kult.

Al­bu­mis on kok­ku 18 lau­lu. Laul­ja ja he­li­loo­ja on Ta­jo Ka­da­jas, sõ­na­de au­tor He­li Il­li­pe-Soo­tak.

Muu­sik mee­nu­tab, et käis kolm aas­tat ta­ga­si las­te­kir­ja­ni­ku He­li Il­li­pe-Soo­ta­ki raa­ma­tu­te esit­lu­sel, kus os­tis te­ma esi­me­se täis­kas­va­nu­te­le mõel­dud luu­le­ko­gu „Au­gus­ti­re­ba­ne“: „Au­tor kir­ju­tas raa­ma­tus­se pü­hen­du­se, et võib-ol­la see ins­pi­ree­rib loo­ma muu­si­kat. Raa­ma­tus on luu­le­tu­si loo­du­sest, ar­mas­tu­sest, ka pat­rioo­ti­li­si teks­te. Jäin roh­kem kui kaks aas­tat ta­ga­si pen­sio­ni­le. Kui tööl ei käi, ot­sid te­ge­vust, muu­si­ka on mul­le kõi­ge hin­ge­lä­he­da­sem.

Mul­lu­sel ko­roo­na­ke­va­del, kui erio­lu­kor­ra ajal tu­li ko­dus pü­si­da, võt­sin luu­le­ko­gu „Au­gus­ti­re­ba­ne“, hak­ka­sin neist luu­le­tus­test te­ge­ma lau­le. Sain val­mis viis­teist lau­lu, teks­ti­dest tu­li puu­dus, kir­ju­ta­sin luu­le­ta­ja­le ja sain luu­le­tu­si juur­de. Kok­ku te­gin 24 lau­lu, neist 18 va­li­sin al­bu­mis­se. Saat­sin lau­lud luu­le­ta­ja­le, ta kom­men­tee­ris, et plaat meel­dis. Ka muu­si­ku­test sõp­ra­delt olen saa­nud kiit­vaid kom­men­taa­re. Tä­nu in­ter­ne­ti­le le­vi­vad lau­lud üle maail­ma, tun­nus­ta­nud on ka muu­si­kud vä­lis­maalt, ise­gi mõ­ned pro­dut­sen­did.“

Plaat on va­hel­dus­ri­kas, eri stii­lis lau­lu­de­ga. Ko­dus pa­ni muusik elekt­rik­la­ve­ri ta­ga kok­ku esialg­sed va­rian­did, lau­lud sal­ves­tas sõb­ra stuu­dios, mis asub sa­mu­ti An­ne­lin­nas. Eri pil­li­par­tiid on plaa­di jaoks män­gi­nud USA muu­si­kud, kel­le­ga Ta­jo Ka­da­jas suht­leb in­ter­ne­ti va­hen­du­sel. Kõik is­tu­vad ju Co­vi­di pä­rast ko­dus ja on ae­ga su­hel­da, suhtlus käib vir­tuaal­selt, kom­men­tee­rib ta.

„Ma po­le muu­si­kat tei­nud ra­ha pä­rast ja on hea meel, kui lau­le kuu­la­tak­se. Mõt­len, et CD-plaa­ti võib-ol­la ei tee­gi, pii­sab vee­bial­bu­mist,“ lau­sub ta ja li­sab: „Iga­su­gu­ne loo­ming on ju­hus, ja on õnn, kui see tu­leb häs­ti väl­ja. See plaat õn­nes­tus pä­ris häs­ti. Kui mõel­da aja­le ta­ga­si, siis iga uus asi on eel­mi­sest samm eda­si. Olen aja jook­sul muu­si­ku­na are­ne­nud.“

Me­nu­bän­di­de Meie, Me­tal­list ja Noor Ees­ti so­list
Ta­jo Ka­da­jas oli 1959. aas­tal viieaas­ta­ne, kui ta ema Lai­ne Ka­da­jas tu­li Kuu­sa­lu koo­li di­rek­to­riks ja isa Hei­no Ka­da­jas asus töö­le õpe­ta­ja­na. Pä­rast Kuu­sa­lu 8klas­si­li­se koo­li lõ­pe­ta­mist läks ta Lok­sa­le kesk­koo­li, kus te­gid oma klas­si pois­te­ga bän­di Jee­ki­mid. Põ­hi­laul­ja oli Mart Paap, Ta­jo Ka­da­jas män­gis bass­ki­tar­ri ja oli taus­ta­laul­ja. Bän­di kuu­lu­sid veel Lem­bit Tamm ja Too­mas Mal­va.

„Muu­si­ka­koo­lis ma käi­nud ei ole, pil­li­män­gu õp­pi­sin omal käel. Laul­da olen ar­mas­ta­nud ko­gu elu. Kuu­sa­lu koo­lis pa­ni õpe­ta­ja Aliis Rea mind „Väi­kest trum­mi­löö­jat“ laul­ma. Pä­rast kesk­koo­li asu­sin TPIs ma­jan­dust õp­pi­ma, tut­vu­sin Saa­re­maa pois­te­ga, te­gi­me koos bän­di. Muu­si­ka viis kok­ku teis­te pil­li­mees­te­ga.“

Ta­jo Ka­da­jas on ol­nud ku­na­gis­te me­nu­bän­di­de Meie, Me­tal­list ja Noor Ees­ti so­list. Üks tun­tu­maid sal­ves­ta­tud lau­le Noor Ees­ti ajast on te­ma laul­dud „Ühes väik­ses Ees­ti lin­nas“, mil­le au­tor on Rein Ran­nap.

An­sam­bel Meie te­gut­ses 1970nda­te aas­ta­te al­gu­ses ja ka 2000nda­tel mõ­ne aas­ta.

Ala­tes 2003. aas­tast on Ta­jo Ka­da­jas tei­nud koos teis­te muu­si­ku­te­ga kont­ser­di­tur­nee­sid – Kait Tam­ra, Jas­si Zah­ha­ro­vi, Mar­gus Va­he­ri ja Taa­vi Pe­ter­so­ni­ga. Ta on loo­nud lau­le, and­nud väl­ja au­to­ri­lau­lu­de plaa­te ning teis­te laul­ja­te­ga ka­has­se ka Ur­mas Alen­de­ri ja Eesti esimeste kitarriansamblite lau­lu­dega plaa­te.

Üks oma­moo­di jul­ge et­te­võt­mi­ne oli plaat „Ai­nult hi­tid“, ku­hu Ta­jo Ka­da­jas sal­ves­tas ees­ti keel­de tõl­gi­tud lau­lud tun­tud an­samb­li­te Jeth­ro Tull, Black Sab­bath, Deep Purp­le, Rol­ling Sto­nes, ka The Po­li­ce, Scor­pions, Nir­va­na, Green Day, Colp­lay loo­min­gust, sa­mu­ti teiste maail­ma­kuul­sa­te staa­ri­de lau­le. Sõ­na­de tõl­ki­mi­seks ja lau­lu­de esi­ta­mi­seks kü­sis muu­si­ku­telt lu­ba, ena­mas­ti ol­di lah­kelt nõus. Kui artisti loo­ming oli läi­nud plaa­di­fir­ma oman­dis­se, nõu­s­ole­kut ei tul­nud.

Las­te­lau­lud aas­ta­test 1868-1968
Üks suur ja tä­nu­väärt et­te­võt­mi­ne oli Ees­ti sa­ja va­na las­te­lau­lu kaa­saeg­ses­se he­li­keel­de pa­nek ja lin­dis­ta­mi­ne, lau­la­vad Üle­nur­me muu­si­ka­koo­li õpi­la­sed Ur­sel Oja lau­lu­koo­list.
Ta­jo Ka­da­jas kir­jel­dab, et tõu­ke an­dis esi­me­se tüt­re­po­ja sünd 2005. aas­tal. Tek­kis mõ­te, et lap­se­las­te­le võiks pak­ku­da hu­vi, mil­li­seid lau­le lau­lis va­nai­sa lap­se­na.

„Li­gi aas­ta käi­sin Tar­tu Üli­koo­li ar­hii­vis ja ot­si­sin va­nu las­te­lau­le. Tut­ta­vaid lau­le ko­gu­nes sa­da. Te­gin nei­le jär­jest sea­deid, ai­tas klahv­pil­li­män­gi­ja Vla­di­mir Pe­tuh­hov. Esi­me­sed lau­lud on aas­tast 1868 – „Ju­ba lin­nu­ke­sed“ ja „Sü­da tuk­sub tuks, tuks, tuks“. Lau­le on ku­ni aas­ta­ni 1968, siis tu­li te­le­saa­de „En­tel-ten­tel“, mil­le lau­lu­dest on plaa­did ole­mas,“ ju­tus­tab muu­sik.

Küm­me­kond aas­tat ta­ga­si väl­ja an­tud plaa­ti­de las­te­lau­lud on lei­ta­vad You­Tu­be´is. Lau­lu „Mu­ki on koe­ra­ke“ on kuu­la­tud roh­kem kui 1,3 mil­jo­nit kor­da.

Ta­jo Ka­da­jas üt­leb, et taa­s-e­lus­ta­tud va­nu las­te­lau­le kuu­la­tak­se üle maail­ma, ta on ta­ga­si­si­det saa­nud USAst, Aust­raa­liast, pal­ju­dest teis­test rii­ki­dest. Ees­ti emad tä­na­vad, lau­lud ai­ta­vad las­tel ees­ti keelt õp­pi­da ja mee­les pi­da­da.

Ka Ees­ti lau­luõ­pe­ta­jad ka­su­ta­vad tun­di­des plaa­di­sar­ja „Ees­ti va­nad las­te­lau­lud“, an­na­vad õpilastele üle­san­de kuu­la­ta ja konk­reet­ne laul sel­geks õp­pi­da. Yuo­Tu­be´is on sal­ves­tu­se­le li­sa­tud üle­vaa­de lau­lu au­to­ri­test ja lau­lu­sõ­nad.