Kevad toob tä­na­va­te­le uut tüü­pi liik­lu­so­hu

299
CA­TE­RI­NA LEP­VALTS.

CA­TE­RI­NA LEP­VALTS,
ER­GO kah­ju­kä­sit­lu­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja

Lu­me su­la­mi­ne ja ke­va­de saa­bu­mi­ne toob lin­na­tä­na­va­te­le uut tüü­pi liik­lu­so­hu – elekt­ri­li­sed tõu­ke­rat­tad ja tei­sed kerg­lii­ku­rid. Po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­met on tä­na­vu re­gist­ree­ri­nud 9 kerg­lii­ku­ri­te­ga seo­tud inim­vi­gas­tus­te­ga liik­lu­sõn­ne­tust. Tõu­ke­ra­tas­te­ga seo­tud kah­ju­juh­tu­mi­te hul­ga kas­vu on tä­hel­da­nud ka ER­GO kind­lus­tus.

Näe­me en­da töös, et õn­ne­tus­juh­tu­mid kerg­lii­ku­ri­te­ga on vä­ga hooa­ja­li­sed. Kui tal­vel po­le neid si­su­li­selt üld­se, siis ke­va­de tu­le­ku­ga hak­kab nen­de arv hüp­pe­li­selt kas­va­ma. Ehk­ki elekt­ri­lis­te tõu­ke­ra­tas­te ka­su­ta­mi­ne võib ol­la mu­gav ja kii­re viis punk­tist A punk­ti B jõud­mi­seks, tu­leks nen­de ka­su­ta­mi­sel ol­la tä­he­le­pa­ne­lik ning jär­gi­da liik­lus­reeg­leid, et õn­ne­tu­si ja vi­gas­tu­si väl­ti­da.

Suu­rem osa kerg­lii­ku­ri­te õn­ne­tu­si on seo­tud just õn­ne­tus­juh­tu­mi­kind­lus­tu­se­ga, ku­na pa­ha­tih­ti saa­vad nen­de õn­ne­tus­te ta­ga­jär­jel ini­me­sed vi­gas­tu­si. Näi­teks juh­tum, kus tõu­ke­rat­tur sõi­tis 15 ki­lo­meet­ri­se tun­ni­kii­ru­se­ga kruu­sa­teel, kuid pöö­ra­tes pea sel­ja ta­ha abi­kaa­sa poo­le, sõi­tis lä­bi au­gu, kao­tas ta­sa­kaa­lu, kuk­kus ning vee­res kraa­vi, mil­le ta­ga­jär­jel sai pea­põ­ru­tu­se. Või olu­kord, kus ini­me­ne kuk­kus pumpt­rack’il ning vi­gas­tas lõu­ga ja ham­baid. Oli ka juh­tum, kus ini­me­ne ren­tis tõu­ke­rat­ta, sõi­tis sel­le­ga väi­ke­se ki­vi ot­sa ja len­das üle pea.

Sa­mas võib et­te tul­la ka olu­kor­di, kus kerg­lii­ku­ri­te ju­hid on ise õn­ne­tu­se põh­jus­ta­mi­ses süü­di. Toon näi­teks liik­lu­s-õn­ne­tu­se, kus elekt­ri­tõu­ke­rat­ta juht üle­tas sõi­du­teed pu­na­se tu­le­ga ja lii­kus et­te pa­re­malt poolt ro­he­li­se tu­le­ga tul­nud sõi­du­ki­le. Kerg­lii­ku­ri juht sai ke­ha­vi­gas­tu­si ning põh­jus­tas kah­ju ka au­to­le. Ku­na tõu­ke­rat­tur oli sel­gelt ise vas­tu­tav en­da­le kah­ju tek­ki­mi­se eest, siis jääb ka ko­gu kah­ju te­ma en­da kan­da.

Mõ­ned nä­pu­näi­ted, kui­das hoi­da elekt­ri­tõu­ke­ra­tas­te­ga liik­le­mi­sel nii en­nast kui tei­si.
Kan­na kind­las­ti kiiv­rit. See kait­seb kõi­ge nõr­ge­mat koh­ta, pead, suu­re­ma­te vi­gas­tus­te eest.

Jär­gi liik­lus­reeg­leid. Ära sõi­da au­to­teel, ära üle­ta kii­rust, hoia ja­la­käi­ja­te­ga va­het.
Ee­lis­ta jalg­rat­ta­teed. Kui­gi elekt­ri­tõu­ke­rat­ta­ga võib sõi­ta ka kõn­ni­teel, ka­su­ta või­ma­lu­sel jalg­rat­tu­ri­te­le mõel­dud teed.

Ära tee oht­lik­ke ma­nööv­reid. Väl­di oo­ta­ma­tut kii­ren­da­mist, ebaüht­last sõi­dus­tii­li ja ää­re­ki­vi­dest üles-al­la hüp­peid.

Tee kind­laks, et tõu­ke­ra­tas oleks en­ne sõi­du­ga alus­ta­mist teh­ni­li­selt kor­ras.
Vih­ma­se il­ma­ga ar­ves­ta li­be­du­se­ga. Kui tee on märg või li­be, siis va­li ma­da­lam sõi­du­kii­rus ja ole eri­ti tä­he­le­pa­ne­lik.

Hoia ümb­rit­se­va suh­tes sil­mad-kõr­vad lah­ti. Liik­lu­ses võib et­te tul­la oo­ta­ma­tuid olu­kor­di ja ta­kis­tu­si, mis­tõt­tu tu­leb ol­la vä­ga tä­he­le­pa­ne­lik.

Ära sõi­da kerg­lii­ku­ri­ga, kui oled tar­vi­ta­nud al­ko­ho­li – meie sta­tis­ti­ka näi­tab, et pal­jud õn­ne­tu­sed juh­tu­vad just joo­bes juh­ti­de­ga.

Käe­so­le­vast aas­tast jõus­tus liik­lus­sea­du­se muu­da­tus, mil­le ko­ha­selt on sea­du­ses uus sõi­du­ki­liik – kerg­lii­kur, ku­hu li­saks elekt­ri­tõu­ke­ra­tas­te­le lii­gi­tu­vad ka näi­teks üks­rat­tad, ta­sa­kaa­lu­lii­ku­rid ja muud ühe ini­me­se ve­da­mi­seks et­te näh­tud is­te­ko­ha­ta elekt­ri jõul lii­ku­vad sõi­du­kid.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu vo­li­ko­gu juh­ti­nud TA­JO KA­DA­JAS taa­se­lus­tas Ees­ti 100 las­te­lau­lu
Järgmine artikkelKol­ga Mõi­sa Ga­le­rii 3 tuu­ri­le EHE mär­gis