Kuusalu volikogu juht küsib haldusreformi kohta vallaelanikelt

1522

OTT SANDRAK kogub Loksa linnale vastamiseks allkirju rahvaalgatuslikule eelnõule.

OTT SANDRAK: „Kuusalu vald peaks hakkama Loksa linna inimesi integreerima oma valda.”
OTT SANDRAK: „Kuusalu vald peaks hakkama Loksa linna inimesi integreerima oma valda.”

lk 3Kuusalu vallavolikogul tuleb 25. märtsiks langetada otsus, kuidas vastata Loksa linna ettepanekule alustada ühinemisläbirääkimisi. Vallavolikogu esimees Enn Kirsman palus külavanematelt abi. Möödunud nädala teisipäeval Kolgaküla rahvamajas toimunud koosolekul jagas ta neile küsimustiku, et külades rahvalt uurida, kuidas Loksa linnale vastata. Kokkuvõte oma küla elanike seisukohtadest tuleks külavanematel edastada volikogu esimehele hiljemalt 11. märtsiks.
Loksa linnavolikogu tegi jaanuari lõpus ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks Vihula, Haljala ja Kadrina vallale, et moodustada ühine omavalitsus. Ettepanek saadeti ka Kuusalu vallale, see sisaldab nõuet loovutada Lahemaa rahvuspargis asuvad külad. Lisatud on tingimus, et ollakse valmis Kuusalu vallaga ka tervikuna liituma, sel juhul tuleb vallal loobuda Kiiu mõisa renoveerimisest.
Ettepanekule peab tulenevalt seadusest vastama kahe kuu jooksul, läbirääkimistest keeldumise puhul on nõutav lisada põhjendus.
„Kuusalu vallavolikogu on seismas päris tõsiste valikute ees. Kutsusin teid kokku, et esmalt arutada külavanematega ja paluda, et suhtleksite külaelanikega ja selgitaksite välja nende ootused. Teeme haldusreformi teemal ka kaks rahvakoosolekut, 9. märtsi õhtul Kuusalus ja 10. märtsi õhtul Kolgakülas. Kindlasti ei lähe volikogu vallaelanike tahtega vastuollu,“ ütles Enn Kirsman.
Ta selgitas, et ei pretendeeri küsimustikuga sotsioloogilisele uuringule ega rahvaküsitlusele, mis on väga täpsete reeglitega. Kuid vallaelanike seisukohad oleksid abiks Kuusalu volikogu vastuse kujundamisel. Küsimustikus on kuus vastusevarianti, mida volikogu esimees oskas enda sõnul välja mõelda. On ka jäetud võimalus variante lisada.

Mis võiks olla ühinemispräänik Loksale?
Enn Kirsman tutvustas külavanematele haldusreformiseadust ja muudatusi, mida vabariigi valitsus kavandab selles lähiajal teha. Ta lisas, et Kuusalu vallas on elanikke ligi 6600, asulaid 67, pindala 708 ruutkilomeetrit, haldusreformi mõttes võiks vald sellisena edasi tegutseda, kuid vald ümbritseb Loksa linna, mida haldusreform ilmselt puudutab, sest seal on elanikke alla 3000.
Loksa linn küsib Kuusalu vallalt 36 asulat kokku 2648 inimesega, see on 41 protsenti valla elanikest. Maksu- ja tolliameti andmetel laekus neist küladest vallaeelarvesse mullu 1,7 miljonit eurot tulumaksu, mis on 38 protsenti valla tuludest. Maamaksu laekub 155 000 ehk 43 protsenti kogu maamaksust vallas.
Ka vallavanem Urmas Kirtsi märkis, kõige tõenäolisem on, et Kuusalu vald liitub vabatahtlikult või sunniviisiliselt Loksa linnaga: „Loksal on elanikke vähem kui 5000, kui reform läbi viiakse, ei jäeta suure tõenäosusega Loksat eraldi omavalitsusena alles. Kuusalu vald on praegu suuruselt Eestis kolmandal kohal Suure-Jaani ja Märjamaa valla järel. Külaelanikele esitatavas küsimustikus on pakutud mitmeid kombinatsioone. Tuleks mõelda, kui suurt valda tahame. Haldusreformiga moodustuvad uued omavalitsused peaksid edaspidi paremini hakkama saama, nende rahastus peaks olema parem. Mina istuksin läbirääkimiste laua taha, et teada saada, mida ühinemine Loksaga kaasa tooks. Tunnetuslikult oleks selline vald ühtne, Loksa kuulub Kuusalu kihelkonda ja on Pärispea poolsaare jaoks tõmbekeskus.“
Leesi külavanem Liisa Ojangu: „Kui riik lubab vabatahtlikku ühinemist toetada 800 000 euroga, oleks see niiöelda präänik. Millised võiksid veel olla präänikud Loksa linnale, et tahaks ühineda Kuusalu vallaga vabatahtlikult?“
Vallavanem vastas, et Kuusalu on hästi toimetulev vald, Loksa linna tulubaas on suhteliselt vilets, töökohti on vähe, rahvas on vananev, laenukoormus väga suur: „Kardan, see 800 000 eurot läheks Loksa laenukoormuse vähendamiseks.“
Enn Kirsman: „Suur kulutus oleks see, et peaksime tõstma ka Loksa linna palgal olevate pedagoogide töötasu samale palgaastmele, mis on Kuusalu vallas. Aasta-aastalt on ka Kuusalu vallas olnud järjest raskem hoida riigi ja valla palgal olevate õpetajate töötasu võrdsena.“
Urmas Kirtsi meenutas, kuidas 2005. aastal ühinesid Loksa vald ja Kuusalu vald – enamik vallaametnikke võeti ühinenud valda tööle, aja jooksul ametnike arv vähenes. Loksal avati valla teeninduspunkt, mis töötab tänini. Kindlasti peaksid Loksa linnaga liitumisel jääma sinna sotsiaalvaldkonna töötajad, lastekaitsespetsialist.
Leesi külavanem uuris veel, kui tõenäoline on, et vastavalt Loksa nõudmisele loobutaks Kiiu mõisa remondist.
Enn Kirsman: „Kiiu mõis on täielikult amortiseerunud, seal on tehtud vaid hädapäraseid avariiremonte. See maja vajab kordategemist.“
Uuri külavanem Emil Rutiku küsis, miks ei kutsutud Kolgaküla koosolekule Loksa linna esindajaid, kuigi tegi sellise ettepaneku vallavolikogu esimehele. Oleks saanud linnajuhtidelt otse küsida ja selgitusi paluda.
Kolga elanik, ajaloolane Ott Sandrak kommenteeris: „Kui haldusreform tuleb, Loksa enam linnana kaardile ei jää. Loksa veteranpoliitikud võitlevad oma viimast võitlust edasise võimulpüsimise nimel. Lugege Loksa Elu viimast numbrit, selles on 2,5 lehekülge pühendatud Kuusalu vallale, lehe võiks ümber nimetada Kuusalu Eluks. Pange tähele, Loksa linnavolikogu on teinud ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks Vihula, Kadrina ja Haljala vallale ilma tingimusteta. Kuusalu vallale tehtud ettepanek on sisuliselt ultimaatum – et kas teete nii, nagu meie tahame, või me teiega ei räägi. Osade külade endale küsimine tähendaks Kuusalu valla likvideerimist. Teisalt ähvardatakse, et Kiiu mõisa ei tohi korda teha, selle asemel, et olla aus ja öelda otse välja – oleme liitumisega nõus eeldusel, et vallamaja tuleks Loksale. Ultimatiivsete nõudmiste esitamine sarnaneb Eesti riigi idanaabri kommetele.“
Urmas Kirtsi lausus, et vallamaja peaks olema seal, kuhupoole rahvas rohkem liigub. Kuusalu valla ja Loksa inimeste peamine tõmbekeskus on Tallinn, kui vallamaja on Kiius, on see tõmbekeskusesse suunduva tee ääres.

Rahvaalgatuslik eelnõu
Ott Sandrak: „Arvestades Loksa juhtkonna suhtumist tundub, nad ei taha pidada sisulisi läbirääkimisi, me ei kuule siirast ega ausat juttu, vaid loeme propagandat. Minu ettepanek on, et Kuusalu vallavolikogu vastab eitavalt, neil tingimustel me läbi ei räägi. Koostasin selle kohta rahvaalgatusliku eelnõu. Aidake koguda allkirju , vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus algatada volikogu otsuse eelnõu. Vaja oleks 60 inimese allkirja.“
Ta tutvustas eelnõule lisatud teksti pealkirjaga „Miks on mõttetu laskuda läbirääkimistesse tänase Loksa linna juhtkonnaga“. Selles on öeldud, et Loksa ettepanek läbirääkimiste alustamiseks on silmakirjalik, nagu oli ka nende eelmine samalaadne ettepanek. Kogu selle Kuusalu valda puudutavast osast õhkub umbusku, ridade vahele on kirjutatud soov, et ettepanekut vastu ei võetaks.
Ott Sandraku teine põhjendus on, et Loksa linn on end lõhki laenanud, Loksaga liitumine halvendab oluliselt Kuusalu valla praegustele elanikele pakutavaid teenuseid.
Kolmas põhjendus on, et Loksa linna demograafiline situatsioon on katastroofiline. Neljas, et vabariigi valitsus liidab Loksa linna Kuusalu vallaga niikuinii.

Küsimustik ka internetti
Enn Kirsman teatas esmaspäeval, et plaan on külavanematele pandud ülesannet lihtsustada, jagada küsimustikku kõigile vallaelanikele. Lähipäeval pannakse küsimustik valla kodulehele ja seda hakatakse jagama sotsiaalvõrgustikes.