Raasiku vallajuhid arutasid naabritega haldusreformi

1370

Arukülas kohtusid Raasiku, Rae, Jõelähtme, Anija, Aegviidu ja Kose valla juhid

Enamik Arukülas Raasiku vallamajas reedel, 19. veebruaril osalenud vallajuhte teatas otsusest mitte ühineda naabritega, sest ei näe sellest ei praegustes piirides ega ühinemise järgse võimaliku tekkiva omavalitsuse kodanike jaoks hüpet avalike teenuste kvaliteedi osas. Erand on Anija ja Aegviidu, kes on alustanud ühinemisläbirääkimisi.
Haldusreformiteemalise kohtumise kutsus kokku Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ning see oli ajendatud Raasiku vallavolikogu möödunud aasta lõpus tehtud otsusest teha Anija ja Jõelähtme vallale ettepanek piiride muutmiseks ning liita nende piirikülad Raasiku vallaga, kuna nende külade elanike jaoks on Raasiku alevik igapäevaelu tõmbekeskuseks.
Vallavanem lausus, et Anija ja Jõelähtme volikogu ei nõustunud Raasiku volikogu ettepanekuga: „Kuna haldusreformi teema on oluline, siis otsustasime kohtuda Raasiku valla ja meie piirinaabritest omavalitsuste juhtide tasemel ja kaaluda võimalusi ning vajadusi piirkonnas haldusreformi läbi viimiseks.”
Ta kommenteeris, arutluse tulemusena jõuti seisukohale, et haldusreformi algne mõte on deformeerunud ja praegu toimuvat saab parimal juhul nimetada haldusterritoriaalse reformi ellu viimiseks: „Olulised küsimused on siiani vastusteta. Pole fikseeritud tuleviku omavalitsuse ülesandeid ja puudub selge visioon omavalitsustele pandud ülesannete rahastamise osas. Raasiku vald on piirinaabritest ainus, kes ei ole siiani täitnud seaduse eelnõusse kirjutatud viie tuhande elaniku piiri.”
Vallavanem märkis, et naabrid soovisid Raasikule jaksu vajaliku numbri kokku saamiseks ja iseseisvaks jätkamiseks.
Rae vallavolikogu esimees Agu Laius jäi kohtumise tulemuse sõnastamisel eriarvamusele: „Iga reformi viiakse ellu etappide kaupa ning antud reformi esimene etapp ongi haldusterritoriaalne reform, millele järgnevad korrastuse tulemuse järgselt ka omavalitsuste rahastamise ja ülesannete teemad. Neid kõiki koos ei olegi võimalik lahendada, sest juba reformi esimene etapp annab tulemuse, mis sunnib ümber vaatama maavalitsuste rolli ja nende ülesanded, mille osas on vaja leida lahendused, kes neid täitma hakkab ja kuidas  rahastatakse. Samas ei saagi enne otsustada, kui reformi esimene etapp on teostatud ja selgunud tulemus, kui palju valdasid kuskil saab olema.”
Kohtumisel puudutati ka võimalikult suure Ida-Harju valla loomist, kuid sellel teemal jäi Raivo Uukkivi sõnul arutelu lühikeseks ning päädis kokkuleppega omavahelise sisulise koostöö tugevdamiseks: „Oluline koostöökoht on haridusteenuse pakkumist puudutav, aga kindlasti leidub piire ületavaid koostöökohti avalike teenuste erinevates valdkondades.”
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev rääkis pärast kohtumist, et Aegviidu vallaga ühinemiseks on nägemus olemas ning 2. märtsil on esimene ametlik kokkusaamine, et paika panna edasised plaanid.
Ta sõnas, Aruküla kohtumise ajend oli Raasiku vallavolikogu ettepanek, et Anija ja Jäelähtme eraldaks neile mõned oma külas: „Oleme oma külade inimestega sel teemal rääkinud, samuti Jõelähtme, ning inimeste arvamus oli mõlemal pool sama – jätkata oma vanas omavalitsuses.”
Kokkusaamine vallajuhtidega oli tema arvates aga väga vajalik: „Leppisime kokku, et ka tulevikus võiksime aeg-ajalt kohtuda, kuna ühiseid probleeme on küllaga, kas või hariduse tulevik. Kinnistus tõdemus, et Ida-Harju vallad on ka praeguses koosluses täiesti jätkusuutlikud, ainuke loogiline ühinemine ongi Anija ja Aegviidu. Tuleviku osas on veel väga palju ebaselget, ka see, kas haldusreform ikka saab toimuma sellisel kujul, nagu valitsus on välja hõiganud. Seda eelkõige seetõttu, et väga paljud seadused vajavad muutmist ja juba lähiajal.”
Jaanus Kalev märkis, et õhus on veel küsimused, kuidas ja kas hakkab toimuma omavalitsuste sundliitmine, kas seda on üldse vaja: „Lähtuma peaks ikkagi sellest, et kohalikel inimestel muutuks elu paremaks ja omavalitsuse tasandil tekiks majanduslik efekt. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka aspekti, et elu maal välja ei sureks. Majanduslikult oleks muidugi efektiivne kõik inimesed ühte kohta kokku vedada.”

Eelmine artikkelKuusalu volikogu juht küsib haldusreformi kohta vallaelanikelt
Järgmine artikkelSõnumitooja 24. veebruari lehes