Kuusalu vallast ja Loksalt ei taotletud rahvusvahelise koostöö LEADER-rahasid

1050

15. aprillil lõppes MTÜs Arenduskoda kahe järgmise meetme projektide vastuvõtt.

Toetussummasid sai taotleda meetmest 2.1 „Ettevõtluse arendamise toetus” ning 2.3 „Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine”.

Meetmest 2.1 on MTÜ Arenduskoda eelarvest ette nähtud jagada sel aastal 2,4 miljonit krooni. Tähtajaks laekus 15 projekti, kokku küsitakse 3 367 401 krooni – seega 967 401 krooni rohkem, kui on võimalik jaotada. 

Meetmest 2.3 saab 2009. aastal toetust 1,2 miljoni krooni ulatuses. Projekte esitati 8, kokku 589 735 krooni, üle jääb vähemalt 610 265 krooni.

Ettevõtluse arendamiseks mõeldud investeeringuprojekte on  Kuusalu vallast esitatud 4, kogusummas 1 236 452 krooni. Loksalt on üks projekt, millele küsitakse 101 240 krooni. Ambla vallast on 1, Kadrina vallast 4, Tapa vallast 3 ja Vihula vallast 2 projekti.

Kuusalu vallast ja Loksa linnast ei laekunud siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks ühtegi projekti. Ambla vallast on 3, Kadrina ja Tapa vallast mõlemast 2 ning Vihula vallast 1 projekt.

Kahe meetme peale kokku küsitakse protsentuaalselt kõige enam raha Kuusalu valda – 31,2 protsenti. Suuruselt teisel kohal on Kadrina vald 25,7 protsendiga, järgnevad Tapa vald 20,5 protsendi, Vihula vald 16,7 protsendi, Ambla vald 3,2 protsendi ning Loksa linn 2,6 protsendiga.

Komisjonid kogunevad projekte hindama 29. ning 30. aprillil. MTÜ Arenduskoda juhatus tuleb komisjonide koostatud paremusjärjestuse kinnitamiseks kokku 12. mail. Lõpliku otsuse rahastamise kohta annab PRIA, kus kontrollitakse projektid veelkord üle ning vaadatakse, kas need vastavad Euroopa LEADER-nõuetele.

MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus ütles, et projektid on taseme poolest väga erinevad: „Tundub, et mõni on kirjutatud kiirustades, otsekui viimase õhtu ja ööga. Pole käidud koolitustel ega meilt nõu küsitud. Võtsime küll kõik projektid vastu, aga osades on palju puudujääke. On ka selliseid, mis ei haaku nende meetmete tingimustega. Kuna ettevõtluse arendamistoetust on küsitud ligi miljon krooni rohkem, siis on projekte, mida välja jätta.”

Ta lisas, et esitatud on ka niisuguseid projekte, mis koostatud reegleid järgides ning ka sisult tugevad, kuid valesse meetmesse.

„Äraütlemisi tuleb tõenäoliselt just meetme 2.1 projektide kohta. Ettevõtjatele oli nõue, et esitada tuleb äriplaan. Tellisime äriplaanide kohta ekspertiisi. Osad äriplaanid on tugevad ja perspektiivikad, ekspert kirjutas soovituse rahastamise kohta. Kuid oli ka selliseid, mille juurde kirjutas, et ei soovita toetada,” rääkis Heiki Vuntus.