2006. aasta suve alguses teatasid Kiiu Rünka talu elanikud, et nende kodu kõrval paiknev endine aiandi kastmistiik on saastatud ja muutunud elutuks. Juhtunust kirjutas Eesti Ekspress, Sõnumitoojas ilmus esikaanelugu 26. juulil.
Teisel pool tiiki asub kuumtsinkimisega tegelev Galv-Est, mis alustas tööd 2004. aasta mais. Ettevõtte olmevesi suunati siis ja on suunatud ka praegu Kuusalu biopuhastisse, vihmavett on kogutud sadeveekaevudesse ja sealt juhitud edasi tiiki, mis asub endise Kuusalu aiandi ala ostnud AS Maru Konstruktsiooonid ehk Galv-Esti põhiomaniku territooriumil.
Galv-Esti juhid selgitasid, et tsink ei ole aurustuv aine ning loodusesse ei tohiks seda sattuda.
Tookord käisid keskkonnainspektsiooni töötajad Kiiu tiigiveest analüüse võtmas. Leiti, et tsinki oli alla põhjavees lubatud normi ning arvati, et tegu võib olla vetikatega.
Harjumaa Keskkonnateenistuse nõudel hakkas Galv-Est otsima lahendust, kuidas juhtida sademeveed oma territooriumilt minema muud moodi – kuna tiik on rajatud lõhkamise tulemusena ning sellega on avatud pääs põhjavee ülemisse horisonti. Plaan oli kasutada immutusväljakut, kuid ka seda ei pidanud keskkonnateenistus õigeks.
Tulemused sõltuvad ilmast
2007. aastal uuris Eesti Geoloogiakeskus Kiiu tööstusalalt valguvat pinnavett. Analüüsid võeti suurvee ajal kevadel ja madalvee ajal augusti alguses settekaevudest, tiigist, Kiiu ojast ning elanike salvkaevudest. Selgus, et suvel oli ammooniumi, kloriidide, nikli, kaadiumi ja tsingi sisaldus ühes settekaevus kuni 9 korda kõrgem. Järeldus oli, et reostus võis olla tingitud ilmastikuoludest, mitte pidevast saastamisest. Soovitati kogu tööstusalale välja töötada sademevee kanalisatsioon ning ette näha vee puhastamine ka naftasaadustest, kuna tehnopargis on parklad.
Kokkuleppel Kuusalu vallavalitsusega jätkati uuringuid 2008. aastal. Ka siis selgus, et eri aegadel olid tulemused erinevad – eelmisel suvel olid ilmad vihmased, kuival perioodil sisaldas vesi keemilisi aineid rohkem, ent analüüsid ei ületanud lubatud piirnorme, kommenteeris Kuusalu valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa. Eesti Geoloogia töötajad on selgitavasse teksti lisanud, et soovitav on suunata puhastatud sademevesi Kiiu peakraavi.
Analüüside tulemustega saab tutvuda Kuusalu valla kodulehel internetis aadressil www.kuusalu.ee – keskkond ja infrastruktuur/keskkonnaohud. Avaldatud on Galv-Esti sademevee analüüside tulemused 2008 ja andmed sademe-, pinna ja põhjavee seirest Kiiu alevikus aastal 2007.
Vesi kraavi, sealt oja kaudu merre
Möödunud kolmapäeval tutvustati Kuusalu vallamajas OÜ Ostwind Grupp koostatud tööprojekti Kiiu aleviku drenaaživee, sadevee, lumesulamisvee eelvoolusüsteemi kohta ning OÜ Alkranel keskkonnaalast eksperthinnangut. Need tellis Kiiu tehnoparki arendav AS Hoog Kinnisvara – endise aiandi territooriumi omandanud ASi Maru tütarettevõte. Koosolekule ei tulnud ühtegi Kiiu aleviku elanikku. Kohal olid Kiiu tehnopargis tegutsevate firmade, aktsiaseltside Galv-Est, Maru, Weerec, Hoog Kinnisvara ja Hõbekivi ning Kuusalu vallavalitsuse esindajad.
Vastavalt projektile on plaan rajada tehnopargis iga ettevõtte juurde kohtpuhasti, kuhu juhitakse sademevesi. Et oleks võimalik tulevikus selgitada, kust võiks tulla võimalik reostus, rajatakse kohtpuhastid nii, et neid saaks seirata ja vajadusel ka sulgeda.
Kohtpuhastitest suunatakse vesi kraavi, mis kulgeb mööda tiigist ja Rünka talust, jõuab Tallinna-Narva maantee-äärsesse kraavi ja liigub sealt edasi Kiiu ojja.
Projekti elluviimist rahastavad Maru, Galv-Est, Weerec ja Kuusalu Energia, see läheb maksma umbes miljon krooni. Kuidas kulutused jaotatakse, pole veel kokku lepitud.
Kuusalu vallamajas toimunud arutelul kerkis üles küsimus, kuidas hooldatakse Kiius peakraavi. OÜ Alkranel koostatud ekspertiisis soovitatakse lugeda kraav Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavaga seonduvalt ÜVK süsteemi kuuluvaks ja seega võiks kraavi korrashoidmise kohustus olla Kuusalu vallal.
Lepiti kokku, et sel teemal räägitakse läbi edaspidi – millises osas ja mahus hakkab kraavi korrashoiu eest vastutama vallavalitsus ning millistes lõikudes konkreetsed ettevõtted.
Tsingisaaste Galv-Esti ventilatsioonisüsteemist
OÜ Alkranel ekspertiishinnangus on kirjas veel, et pinna- ja sademevee suur tsingisisaldus oli tingitud hetkeolukorrast ja mitmete tegurite koosmõjust. Ettevõtte tootmishoone siseõhk juhiti ventilatsiooni kaudu õue. Tulenevalt tollal kasutatud filtritest võis ajuti sattuda välisõhku ning sealt maja katusele tsinki, mis kandus sademevetega edasi.
Koosolekul osalenud Galv-Esti juhatuse liige Viktor Jürgenson kinnitas, et ventilatsioonisüsteem on nüüd varustatud tõhusate filtritega ja seirenäitajad on korras.
Tiik endiselt elutu
Sõnumitooja uuris sel esmaspäeval Rünka talu pererahvalt, milline on tiik sel kevadel. Kristel Regina Sits ütles, et eelmisel aastal läks veidi paremaks, aga praegu on tema hinnangul hullem kui kunagi varem: „Käisime just eile tiigi ääres jalutamas, torust voolab vesi pahinal, kuigi vihma ei ole ammu sadanud. Tõstsime toru juures asuva kaevu kaane üles, nägime musta ja vahutavat vett. Kust see tuleb, on see ikka pinnasevesi või pestakse tehase õues autosid?”
Tema sõnul on tiik jätkuvalt elutu – kõik, mis kasvas, on kuivanud ja värvunud mustaks. Konni ega kalu pole, pardid seal ei uju. Tiik on helerohelist värvi, otsekui seebivesi.
„Kuna tiiki tuli vesi mitmest allikast, oli see varem puhas ja Kiiu lapsed käisid ujumas. Praegu ei lähe ka koer enam sellesse vette. On arvatud, et me ise reostame suurt tiiki, aga meil on maja juures teine tiik, seal on vesi loomulikku värvi, konnad koevad. Kontrast on hämmastav. Midagi on suures tiigis silmnähtavalt valesti. Me ei ole tööstuse arendamise vastu, aga seda ei tohiks teha millegi arvelt,” rääkis ta.
Galv-Esti tootmisjuht Leo Martinen selgitab, et 2006. aastal analüüsiti tiigiga juhtunut. Tookord võisid konnad ja kalad surra seetõttu, et tiik külmus talvel põhjani ära: „Tiigis ei ole veeringlust, vesi ei voola välja. Kui aiand töötas, pumbati sealt kastmiseks vett, mis nõrgus pinnasest tiiki tagasi. Oleme suhelnud Rünka talu elanikega. Selgitasime, et kogumiskaevu koguneb pinnase- ja sadevett. Kaevu täitumisel, pumbatakse vesi kõrgemal asuvasse torustikku, mille kaudu satub isevoolu teel tiiki. Pumba töö on lühiajaline ja sõltub kogumiskaevu täitumise kiirusest. Tiigivett on korduvalt uuritud, suurt reostust pole leitud.”
Ta edastab varasemaid seisukohti, et reostusallikaks võivad olla ka talu laut või välikemps. Tiigis oli mõni aasta tagasi autovrakk.
Lehte Sits aga arutleb: „Kui reostus tuleks meilt, siis pigem kõik kasvaks ja vohaks tiigis, kuid seal pole elu.”
