Kuusalu vallas on kinnisvara-arenduste planeeringuid ligi 60

1792
Tasakaalukodu esimene ökoridamaja Kolgas. Hoone seinad on roost ja savist ning laudvoodriga.

Vallaarhitekt KADI RAUDLA hinnangul on Kuusalu vallas uusi elamukrunte kavandatud rohkem, kui on reaalselt elanikke juurde tulemas.

Hiljuti koostasid Kuusalu valla ehitusvaldkonna spetsialistid nimekirja arendustest, mille kohta on algatatud detailplaneeringud viie või enama elamukrundi loomiseks. Saadi 59 kinnisvaraarendust kokku 695 uue elamukrundiga. Lisaks üksikutele kinnistutele kavandatavad eramud, mida see lehelugu ei käsitle.
Valdavalt on kinnisvaraarendused algatatud eramukvartalite rajamiseks. Ent on ka ridaelamuid: Uus-Käli kolm valmisehitatud ridaelamut ja üks ehitamata Kuusalu külas, neli planeeritud ridaelamut Allika külas ning neli ridaelamut Kolgas Nõlvaku arenduses, kus esimene maja on valmimas.
Kiiu alevikku kavandatakse ka kortermaju – neli korterelamut Lilleoru kinnistule, mis jääb Kiiu ringtee ja Vana-Narva maantee vahele.
Suuremad arendused on Leegiranna uusasum Sõitme külas esialgselt planeeritud 107 krundiga, Kuusikute arendus Mäepea külas 47 ning Mikle ja Välja arendused Kaberla külas kokku samuti 47 elamukrundiga. Salmistule Arni ja Klaukse II arendustele on kavandatud 29 ning Uuetoa kinnistule 27 krunti. Valkla külasse Bruno ja Pauluse kinnistutele on plaanitud 28, Jõesuu 1 ja 3 kinnistutele 25 ja Pärtli kinnistule 20 elamu­krunti.
Rohkem kui pooled arendustest on kavandatud kümnekonna krundiga või veel väiksemad. Kõige arvukamalt on kinnisvaraarendusi Salmistul, Valklas, Kaberlas ja Mäepea külas – rannakülades või merele lähemal asuvates piirkondades. Lahemaa rahvuspargis rannaküladesse kinnisvaraarenduste detailplaneeringuid algatatud pole, sest seal on uute elamu­kvartalite rajamine keelatud.
Erand on Loksa linna külje all, kus arendused jäävad Kuusalu valda alale, mis on rahvuspargi territooriumist väljas: Kasispea küla piirides Risti kinnistu 10 elamu­krundiga ning Loksa külas Kõrtsi II kinnistu 9 krundiga ja Kopli kinnistu 14 krundiga. Viimane on alles menetluses ja avalikustamise järgus.
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla: „Vahepealse masu tõttu jäi grandioossete ideedega planeeringuid vähemaks. Ehitusbuumi ajal enne masu oli arendajaid, kes teatasid, et plaanivad ehitada külasid, enamik ideedest on jäänud plaanideks. Kõige suurem kehtestatud detailplaneering on Sõitme külas Leegiranna, kus on kommunikatsioonid osaliselt välja ehitatud, krunte kavandati üle saja.“
Ta tõdeb, et planeeritud on elamukrunte rohkem, kui on inimesi, kes sooviksid Kuusalu valda omale kodu rajada: „Tuleks üle vaadata, kuhu reaalselt lubada uusi planeeringuid, ning millised on kohad ka tegelikuks ehitustegevuseks. Käimas on Kuusalu valla üldplaneeringu koostamine, kindlasti tuleb arutusele ka kinnisvaraarendustega seonduv.“
Peaaegu lõpuni on ehitatud Uus-Koobaste arendus Pudisoo külas ning Klaukse I Salmistu külas. Mõnedes kohtades on kruntide juurde rajatud nõutavad kommunikatsioonid, aga eramuid ehitatud vähe: Leegiranna, Salmistul Väljajüri ning Kolgas Männivälja, kus seni maju pole. Kõige rohkem on vallas selliseid planeeringuid, kuhu osaliselt on rajatud juurdepääsuteed ja tehnovarustus ning mõnedel kruntidel ka eramud.

Leegiranna koos kaupluste ja lasteaiaga
Uhkeim arendus Kuusalu vallas on Sõitme külas mereni ulatuv Leegiranna, mille pindala on 50 hektarit. Detailplaneeringu järgi on sinna kavandatud krundid ka kauplustele ja lasteaiale, roheala ja laste mänguväljak. Kommunikatsioonid on planeeritud alal välja ehitatud osaliselt, kuna on erinevaid arendajaid: on tehtud vee- ja kanalisatsioonitrassid, pumpla, sadeveedrenaaž, elektriühendused. Viimasena valmisid 2008. aasta lõpuks ehk just masu-aja alguseks asfaltteed ja tänavavalgustus.
Leegiranna krunte müüb kinnisvarafirma AP Kinnisvara. Leegiranna kodulehel internetis on asendiplaan 80 elamukrundiga, kuhu on märgitud ostetud või broneeritud krundid. Ligi 30 krunti on vabad, nende suurus on 3600-7000 ruutmeetrit.
Praeguseks on Leegiranna arenduses kerkinud mõned elumajad. Kuusalu vallamaja ehitusspetsialistide andmetel võetakse sinna aastas üks-kaks ehitusluba.

Uus-Käli ridamajad
Kui sõita Kuusalu külast Leesi teeristi poole, näeb tee ääres Uus-Käli kolme ridamaja, igas neli korterit, mis ulatuvad läbi kahe korruse. Sinna on elama asunud noored pered lastega. Tegu on praegu Kuusalu vallas ainsa arendusega, kus arendaja on ridamajad ise valmis ehitanud ja korterid edasi müünud.
Uus-Käli arenduse tegi OÜ Filkester, mille juht Margus Raudsepp tõdeb, et see läks suhteliselt keeruliselt, kerge ei olnud: „Sai suure tuhinaga ehitama hakatud, masu tuli peale. Esimene maja valmis 2007. aastal, selles õnnestus kõik korterid müüa. Teisest majast müüsime ühe korteri, seitse korterit jäid müümata, viis aastat seisid tühjalt, siis lasime hinna alla ja müüsime kahjumiga. Kasu sellest arendusest ei saanud.“
Ta lubab neljandat ridamaja ehitama asuda alles siis, kui rahvas nõudma hakkab: „Kui vaadata praegu korterite hindu Kuusalus, siis sellise raha eest uusi kortereid ei ehita. Enne pole mõtet neljandat ridamaja teha, kui kaks korterit on broneeritud. Paraku on Kuusalu Tallinnast nii palju kaugel, et pole sellist suurt nõudlust elukohtade järele, nagu on Viimsis, Jüris, Peetri külas.“

Kõige omapärasem arendus – Tasakaalukodu Kolgas
Hoopis isemoodi ridamaja on ehitatud Kolga alevikku Nõlvaku kinnistule, kuhu planeeritakse kokku nelja ridamaja ja 8 eramut. Eriliseks teeb arenduse see, et ridamajad ehitatakse roost ja savist. Arenduse turunimi on Tasakaalukodu.
Arendab OÜ Reval Finance, mille esindaja Katrin Lellep räägib, et esialgu oli kavas teha majad põhust, kuid õnnestus saada roogu ja kasutati seda materjali. Majakarp on valmis, käivad sisetööd. Tasakaalukodu ridamaja ökoehitust tutvustati ETV saates „Maahommik“. Kinnistule rajatavad majad tulevad maakütte ja päikesepaneelidega.
Katrin Lellep: „Seda, kas ka eramajad ehitatakse siia roost, ei saa nõuda, müüme krundid ja omanikud ise otsustavad, samas peavad majad ansamblisse sobima. Ridamaja on jagatud boksideks, kolmes on läbi kahe korruse ulatuvad korterid ning kaks boksi on jaotatud väiksemateks korteriteks, kokku kolm kahetoalist ja kaks ühetoalist korterit. Me pole veel kortereid intensiivselt müüma hakanud, kuid huvilisi on. Noored pered on küsinud, aga ka pensionärid. Päris lõpuni me kortereid seest ei ehita, siseviimistlus tuleb ostja soovi järgi. Korterite hind on keskmiselt 1000 eurot ruutmeeter, odavamalt pole võimalik, kallimalt kaotaksime ostjad, Tallinna korteritega võrreldes jääb hind muidugi oluliselt madalamaks.“
Katrin Lellepi firma Reval Kinnisvara on rajanud esimese lõpuni viidud kinnisvaraarenduse Kuusalu vallas, kus kõik kommunikatsioonid on olemas – Uus-Koobaste Pudisoo külas. Firma ehitas sinna ka viis palkmaja, ülejäänud kruntidele tegid omanikud hoonestuse enda soovide kohaselt.
Salmistu külas Väljajüris, mida on arendatud samuti Katrin Lellepi eestvedamisel, pole majad ehitatud täpselt ühesugused, vaid krundiomanike valikul. Ka kõigis teistes Kuusalu valla kinnisvara­arendustes on majad projekteeritud erinevad, pole suuri ühesuguste hoonetega elamukvartaleid.
„Kui ehitasime Uus-Koobaste Pudisoo külasse, oli turusituatsioon veel üsna normaalne, Väljajüri lõpetamine jäi juba aega, kus kinnisvaramull oli lõhkenud. Nüüd on bürokraatia läinud suuremaks, ettevalmistusaega ja ka vahendeid kulub rohkem. Lihtne pole arendajal olnud ei enne masu ega nüüd. Enamasti on meie krunte ja maju ostnud uued tulijad, võib öelda, et oleme Kuusalu valda toonud elama palju uusi inimesi,“ lausub Katrin Lellep.

Millal valmivad Lilleoru kortermajad Kiius?
Ehkki Kiius ringtee kõrval on näha suuri mullahunnikuid ja töötab kopp, ütleb Lilleoru kinnistu arendaja SR Veod OÜ juht Siim Kompost, et kõigepealt tahab firma hakata endale ehitama autoremonditöökoda ja kontoriruume, kortermajad tulevad kaugemas tulevikus: „Oleme kavandanud Lilleoru kinnistule viis ärimaakrunti ja neli kortermaja, kusjuures üks põhiline ärimaakrunt on me ettevõttele endale. Ehitasime mahasõidu Kiiu ringteelt ning juurdepääsuteed. Vee- ja kanalisatsioonitorud ühendame Kiiu aleviku torustikuga, sinna tuleb viia ka elektriliin.“