MTÜ Jahikool korraldatud kahepäevasel koolitusel käis õpetamas Soome koertekoolitaja ESKO EIRTO.
MTÜ Jahikool juht URMAS PAOMEES ja koolitaja ESKO EIRTO tehisuru juures.
MTÜ-l Jahikool sai Kuusalu vallas Mustametsa külas valmis urukoerte koolituseks ehitatud tehisurg. Selle rajamist toetas Euroopa Liidu Leader-programm 8122,72 euroga. Esimene suurem koolitus toimus paar nädalat tagasi, kus osales üle poolesaja inimese ning koolituse said kokku 19 urukoera. Koolitusel osalenute seas oli jahimehi, jahikoerte omanikke ning kasvatajaid, samuti esindajad Eesti Takside Tõuühingust ja Eesti Kennelliidust.
Tehisurg ja selle jaoks ehitatud katusealune asuvad Suurekivi talus, kus elab MTÜ Jahikool juht Urmas Paomees. Ta ütleb, et tehisurg võimaldab imiteerida reaalset jahti ja treenida urukoeri töötama looduslikus urus. Jahikatsetega selgitatakse välja jahipidamiseks ja aretustöö tarbeks urujahikõlbulikud koerad. Ka peavad sellise katse sooritama need taksid ja terjerid, kes jahil ei käi, kuid osalevad näitustel. Urukoerte katsete juhendi on kinnitanud Eesti Kennelliit ja Eesti Jahikoerte Tõuühing.
MTÜ Jahikool juhatuse liige Ilona Alla lisab, et koolitustest võetakse osa ka nende urukoertega, kes on lihtsalt oma pere lemmikud ja vahvad koerad ning vajavad täisväärtuslikuks eluks endale loomupärast tegevust: „Urukoerte aretusnõuetes on katse sooritamine sisse kirjutatud, et hoida geneetiliselt jahiinstinkti alles. Tegu on ikkagi jahitõuga, vaatamata sellele, et loom jahil ei käi ning võistlustel ei osale. Sellise koeraga võiks kolm-neli korda aastas tulla samuti koolitusele, et kinnistada õpitut. Koerale meeldib koos oma peremehega tegutseda, treeningul innukalt tema käsku täita ning siis olla hiljem kodus armas padjakoerake edasi.“
Mõlemad toonitavad, et jahikoeri ei tohi samas üle koolitada, väga hea on, kui harjutada kord kuus. Korraga kulub koera urukoolituseks umbes pool tundi.
MTÜ Jahikool tehisurg on valminud Soome reeglite järgi. Eestis on seni saanud urukoeri koolitada Jõgeva kandis, rohkem võimalusi polnud. Paljud käisid oma urukoertega õppimas Eestist väljapool.
Ilona Alla jutustab, et reeglite koostamisel ja kasutuselevõtmisel on lähtutud Eestimaa Roheliste nõudel just Soome reeglitest. Kuna loomi õpetatakse elusa metsloomaga, rebasega, tundsid rohelised huvi, milliseid reegleid järgitakse, et talle liiga ei tehtaks, ning leidsid, et Eesti seniste reeglite asemel tuleks kehtestada Soome reeglid.
„Kuulun ka ise Eesti Takside Tõuühingu jahikatsete reeglite väljatöötamise komisjoni ja oli eriline huvi teada saada, kuidas treeninguid läbi viia ning õpetada noort jahikoera õigesti töötama, vajadusel ka ennast kaitsma. Eelmisel aastal käisime ise Soomes õppimas, seekord kutsusime koolitaja siia, et huvilistel oleks võimalus vaadata ja küsimusi esitada.“
Ta selgitab, et tegelikult suurt vahet Eesti reeglite ja koolitusmeetoditega ei ole. Soomlaste põhimõte on, et koerale tuleb anda aega, koer peab ise mõtlema mida ja kuidas teha.
„Esko Eirto kuldsed sõnad olid, et urus treenib koer, mitte koera omanik, ning omanik peab koerale selleks võimaluse andma. Õpetatud koerad on ka jahisituatsioonis uskumatult targad ja oskavad tegutseda, mida aga omanikud sageli uskuda ei taha,“ räägib Ilona Alla.
„Meie jahikooli eripära on, et koolitame ka kääbus- ja küüliktakse, Soomes neid ei koolitata. Oleme mõelnud hakata oma kooli sealsetele kääbus- ja küüliktaksipidajatele reklaamima. Siinkohal on meil hea võimalus majutuse ja toitlustuse osas teha koostööd ümbruskonna turismitalude ja puhkekeskustega. Siinne piirkord on niivõrd eripärane ja kaunis, et meil on, mida väliskülalistele lisaks treeninguvõimalustele näidata.“
Tehisurus koerte treenimiseks kasutatav rebane elab Suurekivi talu laudas, ta on toodud metsloomade pargist. Ilona Alla toonitab, et looma pidamise nõuded on reguleeritud keskkonnaministri määrusega ja neid kontrollib keskkonnaamet.
