Kuusalu valla kultuuriümarlaud: ringijuhtide tasu tuleb tõsta

1729

Kuusalu valla rahvamajade, vabaühenduste ning vallavalitsuse esindajad arutasid Kolgakülas kultuurivaldkonna rahastamist.

Rahvamajade ja vabaühenduste ümarlaud oli Kuusalu vallas Kolgaküla rahvamajas teisipäeval, 25. novembril. Arutelukoosoleku kutsus kokku Kolgaküla seltsi tegevjuht Kaisa Linno.
Üle 20 osaleja esitasid vallavalitsusele ettepanekud: vallavalitsus võiks kord aastas korraldada rahvamajade ülevaatuse, aidata seltsidel leida ühise haldus-remondimehe, aidata seltsidel korraldada ühishankeid, tõsta ringijuhtide tasu, täiendada uut ühekordsete toetuste taotlemise korda, korraldada enne uut taotlusvooru projektikirjutamise infopäev, teha regulaarseid valdkondlikke kokkusaamisi.
Kolgaküla seltsi juht Kaisa Linno sõnas – kohtumine on vajalik, et saavutada valdkondlikud kokkulepped: „Meie vallas on palju ilusaid rahvamaju, hakkajaid tegijaid ja suur tegutsemisvabadus, tegevus pole vallast nii täpselt reguleeritud. Kuna viimasest sarnasest ümarlauast on möödas ligi kaks aastat, on lisandunud uusi tegijaid, kes pole kõigega nii kursis.“
Ta lisas, et koostamisel on valla kultuuri arengukava, mille üks suund on valdkondlikud kokkulepped.
Vallale kuulub 8 maja
Kultuuri riiklikust rahastamisest rääkis ümarlauas osalenutele kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik  Eino  Pedanik,  et  Eestis on praegu 432 rahvamaja, seltsimaja ja kultuurikeskust – kõige rohkem Harjumaal, linnades on vähem.
Kuusalu valla rahvamajadest , vabaühendustest ning nende rahastamisest kõneles abivallavanem Aare Ets: „Vallas on kümme rahvamaja, mis on viimastel aastatel korda tehtud. Vihasoo maja ootab remonti, Kodasoo vajaks lihvi. Septembris oli ühekordsete toetuste esimene taotlusvoor uue rahastuskorra järgi. Pärast vooru lõppu saame korda täpsustada..“
Kaisa Linno lisas, et vallale kuulub 8 rahvamaja: „Vallavalitsus on andnud need rahvamajad vara tasuta kasutamise lepinguga seltsidele hallata ning katab majade niiöelda karbikulud. Kuusalus makstakse palka tegevjuhile, koristajale ning raamatupidamise eest, Kolgakülas lisaks karbikulule umbes pool tegevjuhi palgast.“
Ühine remondimees
Veljo Tormise kultuuriseltsi juhatuse liige Ulvi Rand märkis, et valla rahvamajade, muuseumi ja raamatukogude peale võiks olla üks täiskohaga remondimees, keda vajadusel appi kutsuda: „Tormise-seltsi juhatus on mõelnud, et vallavalitsus võiks aeg-ajalt kõik rahvamajad üle vaadata, teha inventuuri. Võib-olla rabeleme kõik samade töödega, mida võiks teha ühiselt, korraldada näiteks põrandate õlitamiseks ühishange.“
Vallavanem Urmas Kirtsi nõustus, et asju on mõistlik teha üheskoos: „Vallal on ülevaade, millises seisukorras on meile kuuluv vara. Kus on lambipirn läbi läinud, me ei tea. Vallas on majandusteenistuse juht Madis Praks, kelle vastutusalas on valla vara. Lepingud on varakasutajatega sõlmitud ehk antud hallata. Kui haldaja ei saa mõne tööga ise hakkama, ostetakse teenus sisse. Haldaja hindab oma vajadust ning esitab taotluse. Kõik hoone säilivuse ja tegevusega seotud kulud katab kohalik omavalitsus. Majade üle vaatamine on mõistlik.“
Kaisa Linno sõnas, et majade halduslepingud on üsna vanad, need võiks üle vaadata ja ühtlustada.
Vallavanem vastas, et kui mõni selts soovib lepingut kaasajastada, võib pöörduda vallamajja: „Räägime läbi ja muudame, kui selts näeb selleks vajadust. Lepingud pole vallalt peale surutud.“
Pärispea seltsimajja tegevjuht
Ingeldrin Viljak Pärispea seltsimajast sõnas, et nende majas võiks olla kas või osalise koormusega tegevjuht: „Pärispea seltsimajas on nii vilgas tegevus, vabatahtlikult töötada enam ei jaksa. Maja sai korda, aga sellega tegevus ei lõpe.“
Ta lausus, et peaks arvestama majas toimuva tegevuse, mitte selle asukoha ja suurusega: „Kui on aktiivne tegevus, võiks ka väiksemas majas olla tegevjuht.“
Vallavanem vastas, et on hea, kui on palgalisi kultuuritöötajaid, kes ühtlasi maja haldaksid: „Kuusalu vald on nii suur, et Kuusalu ja Kolgaküla rahvamajad, kus on tegevjuhid, suudavad teenindada kogu elanikkonna. Mõlemad majad jäävad valla igast punktist kuni paarikümneminutilise autosõidu kaugusele. Ülejäänud majad on pigem kogukonnakeskused. Kultuurikeskus on ka Loksa, mida rahastab küll teine omavalitsus.“
Ta lisas, et vallavalitsus peab võtma maju võrdselt: „Kui teha ühte majja töökoht, tahavad ka teised. Vald võib maksta kõigile küla-, seltsi- ja rahvamajadele juhi palga, kuid enne tuleb täpsustada, mis on see tulemus, mida me soovime saavutada, mis see maksab ja mille arvelt see summa võetakse. Praegu ei näe vallavalitsus selleks vajadust.“
MTÜ Kuusalu Valla Külade Ühing juhatuse liige Tiiu Aasa sõnas, et ringijuhtide palgad on aastaid külmutatud ning uuris, kas tasu on seotud ringijuhi kvalifikatsiooniga: „Elu on läinud edasi, kuid ringijuhtide palgad on jäänud sinna, kuhu need majandussurutise ajal langesid. See ei ole normaalne ning ringijuhtidele tuleks raha juurde lisada.“
Vallavanem sõnas, et valla rahaline seis jõuab alles praegu sellele tasemele, mis oli enne majandussurutist: „Ringijuhtide tasu pole seotud kvalifikatsiooniga, vaid tundide arvuga.“
Tormise-seltsi juhatuse liige Ulve Märtson täpsustas, et kvalifikatsiooni siiski arvestatakse: „Taotluses peab seda märkima. Küll on jäänud ringijuhid samaks ning seega summa sellest ei muutu.“
Uus rahastamiskord ei toimi
Ingeldrin Viljak uuris, millised ringid saavad toetust. Vallavanem vastas, et koolide juures on tasuta ringid, tasulised on mõned eelkooliealiste huviringid, mille on organiseerinud lapsevanemad: „Kui rahvamaja juurde tuleb uus ring, peab see enne aasta tegutsema, et stabiilsus oleks kindel, siis saab esitada valda rahataotluse.“
Ulvi Rand märkis, et taotlejad ei saa uuest korrast ühtemoodi aru – kuidas täita taotlusvormi  ning kuidas arvestada vabatahtlikku tööd, et taotlus oleks ühiste kriteeriumide järgi hinnatav:“
Kaisa Linno, kes on taotlusi hinnanud kultuuri- ja spordikomisjoni liige, sõnas, et uus kord tõepoolest ei toimi: „Ei töötanud vana kord, et toimi ka see. Äkki on Artur Talvikul õigus ning vaba­ühendused peaksid ise raha jagama. Nii oleks aus ja õiglane.“
Urmas Kirtsi rõhutas, et igas asjas peab olema kord ja süsteem: „Avalikku raha võiks jagada ikka komisjon, et tulemus oleks läbipaistev. Muidugi peab arvestama, et ei hinda masinad, vaid inimesed, kellel on emotsioonid ja hinnangud. Uus rahastuskord on parem kui vana, kus polnud üldse süsteemi.“
Vallavanem nõustus ettepanekuga, et tuleks teha projektikirjutamise  koolitusi,  hinnata  tuleks nii projektikirjutajaid kui -hindajaid.