ARI JUHANI LEHTONEN: „Eestis on hea elada.“

ARI JUHANI LEHTONEN: „Eestis on hea elada.“

Ülle Tamm
1

Kuusalu vallavolikogu liige ARI JUHANI LEHTONEN on Soome Vabariigi kodanik, kes 13 aastat tagasi rajas oma kodu Kodasoo külasse.

Aasta tagasi toimunud kohalikud valimised tõid Kuusalu vallavolikogusse soomlase. Ari Juhani Lehtonen kandideeris valimisliidu Ühine Kodu nimekirjas, kogus valijailt 36 häält ning on eelarvekomisjoni aseesimees.
Kandideerima kutsus Enn Kirsman, kelle eestvedamisel moodustatud valimisnimekirjades on varem kandideerinud Ari Lehtoneni elukaaslane ja laste ema, Kodasoo külavanem Katrin Pahk.
Ari Juhani Lehtonen on sündinud ja üles kasvanud Soomes Turu linnast 70 kilomeetrit eemal asuval Kustavi saarel. Tema isa peab saare ainsat autoremonditöökoda. Tänu isale on talle kohaliku omavalitsuse teemad tuttavad, sest isa oli 13 aastat ligi 600 elanikuga Kustavi valla volikoguesimees.
„Teemad on üks ühele sarnased, suures osas võib panna Kuusalu ja Kustavi valla probleemide ja aruteluteemade vahele võrdusmärgi. Küsimused, mida olen isaga arutanud omavalitsuse asjus, on Kuusalu vallas enamvähem samad. Kõige suurem erinevus on, et Soomes võib vald anda laenu ning aidata sedasi kohalikke seltse ja  ettevõtteid. Eestis omavalitsused laenu anda ei tohi. Leian, et arenguruumi Kuusalu valla ja ettevõtjate koostöös siiski on, näiteks saaks vald aidata alustavatel ettevõtetel leida sobivat asukohta ning hoolitseda, et vajalik infrastruktuur oleks ette valmistatud,“ ütleb Ari Lehtonen.
Eelarvekomisjon alustab valla järgmise aasta eelarve menetlemist, vallavalitsus on projekti volikogule üle andnud. Komisjoni viimase aja suurem aruteluteema oli vallateede remondirahade jaotamine. Isiklikku huvi komisjoni aseesimehel teede küsimuses ei ole, kinnitab ta. Tänu Narva maantee remondile on saanud Kodasoo ja Kaberla külade vaheline tee musta katte. Kuni seda polnud, oli teeküsimus nii talle kui ka teistele sealkandi inimestele oluline kõneaine ja mureallikas.
„Mulle meeldib Kuusalu vallas suhtumine noortesse, neile on antud palju võimalusi sportimiseks, muusikaõppeks, hobidega tegelemiseks. Kuusalu kool on väga hea ja   niipalju,   kui   mina   aru   saan,   on  Soomes  koolivägivalda  palju  rohkem, Eestis on lapsed üksteise vastu sõbralikumad,“ sõnab ta.
Õppis ülikoolis logistikat
Ari Juhani Lehtonen on 43aastane. Kuni põhikooli lõpuni käis koolis Kustavi saarel, keskkooli lõpetas Turu linnas. Oma elukaaslase Katrin Pahkiga tutvus Turus. Katrin Pahk oli Turu Ülikooli tudeng, Ari Lehtonen õppis Turu tehnikakõrgkoolis logistikat.
Tööle asus Ari Lehtonen Soome lihatoodete kontsernis HK Ruokatalo, mis suunas ta Baltimaade logistikuna Eestis, Lätis ja Leedus asuvate tütarettevõtete vahelist kauba- ja toorainevahetust korraldama. Mõnda aega elas Lätis. Alates 2001. aastast sidus end Kodasoo külaga, kuna elukaaslane on sealt pärit. Soome tagasi minna enam ei tahetud, Kodasoosse ehitati oma maja.
Küsimusele, kas oli kahju Soomest Eestisse kolida, vastab ta, tema pere on siin, Soome tal peret maha ei jäänud. Eestis on tema hinnangul hea elada, ärilised võimalused on suuremad, Soomes on riik teinud ettevõtlusega tegelemise palju raskemaks.
Ari Lehtonen tegutseb firmas Kuusalu Metall, mille omanik on koos äripartneritega. Ettevõte teeb metallitööde valdkonnas alltöövõtte Soome firmadele. Tööasjus tuleb käia sageli Soomes, ärisuhetes ollakse ka lätlastega. Veel on ta seotud elektrifirmadega, vahendab projektijuhina koostööd soomlastega.
„Ettevõtete maksustamine on Eestis soodsam, seetõttu otsivadki soomlased siin koostööpartnerid,“ lausub ta ja märgib, et sellel alal on Eesti Lätist 5 aasta jagu ees.
Kodasoo toredad inimesed
Kodasoo küla kohta lausub Ari Lehtonen, et elanikud on toredad ning meeldib, et on mitmeid ühi-seid ettevõtmisi: „Kustavi saarel toimetas igaüks rohkem omaette, väga palju kokku ei puututud. Sealkandis ei tulnud kõne allagi, et keegi külaelanikest astub lihtsalt niisama su koduuksest sisse. Kodasoos suheldakse naabritega rohkem. Kuusalu valla külade kümnevõistlus on Kodasoo rahvast veelgi ühendanud. Meil on külaplats oma lõkkeaseme ja katusealusega. Traditsioonilised on suve alguse pidu, siis ühine jaanituli, ka suvelõpupeo korraldame samal platsil.“
Siseruume veel külal ei ole. Külaseltsi eestvõttel ja PRIA toetusega ehitatud külamaja on küll katuse all, Eesti Energiaga ka liitumine tehtud, ent pole veel valmis. Külaselts otsib vahendeid, kuidas ehitus lõpule viia.
„Suur mure on Kodasoo mõisa tulevik,“ tõdeb Ari Lehtonen. „Mõis on läinud välisomandusse. Praegused omanikud on türklased, kuid nad ei osanud tulla kohalike inimeste jutule, tegutsesid omapäi inimestega, kes samuti pole eestlased. Omanikud ise on asunud Türgis, nende mitte-eestlastest esindajad ajasid mõisa arendust omakasu silmas pidades. Sisuliselt maja juures midagi ei tehtud. Üks omanikest vihastas seepeale ega taha Kodasoo mõisast enam kuuldagi, teine  tahaks,  aga  üksi  pole  jõudu.“
Plaane on olnud ilusaid – teha majja hotell ja restoran, ka veinitehas ja hobusekasvatus. Enne türklasi olid omanikud taanlased, veel varem soomlane. Kahe viimase müügi korral ei ole mõisas enam ehitustöid tehtud, hoone laguneb. Külarahvas on löönud käega ja tunnistanud, et ei loodagi enam eriti.
Oma pere fänn
„Mu pere on mulle kõige tähtsam. Noorem tütar õpib Kuusalu kooli 1. klassis, vanem 5. klassis. Mulle meeldib olla nendega koos,“ lausub mees. Me käime ka koos perega puhkams ja reisimas.
Teiseks hobiks nimetab ta fotograafiat – pildistab loodust ja oma peret. Kolmanda hobina toob esile tervisliku liikumise õues – käib iga päev koos saksa lambakoera Frankoga jalutamas. Koos kõnnitakse enamasti 5-7 kilomeetrit, olenevalt õhtust ja ilmast.

1 ARVAMUS

Jäta vastus