Kuusalu valla külavanemad said uued ametimärgid

991

Külavanemate koosolek Kolgaküla rahvamajas võeti valla kroonika jaoks filmilindile.

Möödunud kolmapäeval, 16. veebruaril korraldas Kuusalu vallavalitsus Kolgaküla rahvamajas külavanemate koos­oleku, mille alguses anti üle ametimärgid.

Kuusalu vallas on 64 küla, oma külavanem on 44 külas. Külavanemaid on kokku 43, sest üks külavanem peab seda ametit kahes külas – Madis Praks on Vihasoo ja Soorinna külavanem.

Kuusalu valla külavanema ametimärke on jagatud ka varem, seekord oli plaanis üle anda 32 märki. Koosolekul oli kohal 24 külavanemat, ka neid, kel on märk varasemast ajast.

Kui uued märgid olid jagatud, selgus, et mõnedel kauaaegsematel külavanematel on veel Kuusalu valla vanad, ristikheina kujutisega ametimärgid.

Vallavanem Urmas Kirtsi lubas, et lähiajal selgitatakse välja, kui palju on valla endise vapi järgi tehtud märkidega külavanemaid ning neile antakse ka uued ametimärgid. Ta lisas, et enne Kuusalu vallaga liitumist olid Loksa piirkonna külavanematel Loksa valla vapil olnud kalapea kujutisega ametimärgid, kuid osa neist on saanud Kuusalu valla uue vapiga märgi juba varem ja teistele anti nüüd.

Külaelukomisjoni esimees Henn Pärn avaldas lootust, et toimima hakkab ka Kuusalu valla külavanemate kogu. Ta selgitas, et külavanematele saab jõudu ja tuge anda koolitustega, Loksa vallas tegutses külavanemate komisjon ning selle kaudu korraldati koolitusi.

Vallavanem toetas tema mõtet, lisades, et volikogu külaelukomisjonis on mõned külavanemad, kuid vallavalitsusel oleks vaja teada kõikide külade seisukohti, seda saaks näiteks külavanemate kogu kaudu.

Koosolekule oli tulnud ka Astrid Veltsmaa Kolgast, kes küsis, mida teha küladega, kus pole külavanemat ning on seega esindajata.

Urmas Kirtsi vastas, et Kuusalu valla külavanema statuudis on kirjas, kuidas külavanemat valida. Kui külast tuleb algatus, korraldatakse külavanema valimiseks koos­olek, kus osaleb vallavalitsuse esindaja. Alevike esindajate kohta pole statuudis midagi kirjas. Kui statuuti muuta ja lisada sinna sätted alevike vanemate valimise kohta, saaks valla kolmes alevikus korraldada samuti valimised.

„Kuid kindlasti peaksid alevike esindajad olema saanud enamiku sealsete inimeste mandaadi. Samas, vallavolikogus on rahvaesindajaid nii Kuusalust, Kiiust kui ka Kolgast, seega on alevike elanike huvid valla tasandil esindatud, nende hääl kostab ja info jõuab vallavalitsuseni,“ lausus ta.

Henn Pärn märkis, et Kuusalu-Kolga-Kiiu probleemid on mõneti teistsugused, kui on külades. Alevike probleemide arutamine võib tunduda külavanematele igav ja vastupidi.   

Talvisest teehooldusest
Pikemalt arutati Kolgakülas koos külavanematega tänavuse lumerohke talve põhimuret – teede lumest lahtilükkamist. Sellest paluti kõnelda valla majandusteenistuse juhatajal Kalev Kulpsonil, kes valiti jaanuaris Kosu külavanemaks.

Kalev Kulpson rääkis, et 2010. aastal kulus valla eelarvest teede talviseks hoolduseks 2,5 miljonit krooni. Ent 2011. aasta esimese kuuga on koos detsembrikuu eest tasutud summadega läinud lumelükkamisele juba kokku 3 miljonit krooni.

Vallavanem märkis, et seetõttu on nüüd täpselt paika pandud põhimõtted, kuidas traktorid teedel töötavad – lund lükatakse reeglina pärast tuisku, ööpäevas tehakse igas piirkonnas teedel üks lükkamisring, erandolukorrad kooskõlastatakse majandusteenistuse juhiga. Samas on teine reegel, et koolibussid peavad saama hommikul ja pärastlõunal sõita ning nende jaoks tuleb teed lahti hoida. Ka vaadatakse koduteede lahtilükkamisel, kas pere on valla elanike registris.

„Küsimus on prioriteetides, kuhu vallaraha kulutada. Tuleb tõdeda, et kohati tiirutati liiga palju ringe. Näiteks Kiius hakkasid emad õpilaste jalgtee kohta nõudma, kui juba mõni sentimeeter oli lund, et see lükataks ära, sest nad ei saa lapsevankritega liikuda. Aga pole võimalik ega vajalik tekitada suvist olukorda.“

Enamik külavanemaid olid talvise teehooldusega rahul. Ka vallavanem kiitis, et paljud traktoristid töötasid hästi ja südamega.

Kriitikat tehti Vihasoo-Tammispea, Parksi-Murksi-Kõnnu, Vanaküla-Valgejõe piirkondade lumelükkajate kohta.

Vallavanem tõdes, et riigihankega tuli valida piirkondadesse odavamad firmad, mitmel pool jäid seetõttu senised staažikad lumelükkajad kõrvale: „Hankega anti kinnitus, et lubatud tehnika on olemas. Õppisime nüüd, et järgmise riigihankega tuleb ilmselt minna kontrollima, kas lubadused vastavad tõele.“