Kuusalu valla kriisiseminaril esinesid naiskodukaitse ja päästeameti esindajad

234

Kuusalu vallavalitsus korraldas teisipäeval, 31. mail koostöös naiskodukaitsjate ja päästeameti esindajatega Kuusalu rahvamajas kriisiseminari, mida sai jälgida elektrooniliselt. Osalema kutsuti külavanemad, korteriühistute esindajad ja teised turvalisuse tagamisest huvitatud vallakodanikud. Veebis oli seminari jälgijaid kümmekond ning rahvamajja kogunes ligi 30 inimest.

Kriisiolukordadeks valmisolekust rääkisid Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine Elbe Lumiste ja päästeameti ulatusliku evakuatsiooni nõunik Marje Verbo. Nende ettekannetes kasutatud teemaslaidid saadeti möödunud nädalal külavanematele ja korteriühistute juhtidele.

Naiskodukaitse äpp Ole valmis! ja evakuatsioonirühm
Elbe Lumiste kõneles Naiskodukaitse organisatsioonist ja baasväljaõppest. Seoses Venemaa alustatud sõjaga Ukrainas on naiskodukaitsjaid juurde tulnud, praeguseks on neid Eestis kokku üle 3700. Ida-Harjus tegutsevad naiskodukaitsjate rühmad Kuusalus ja Kehras. Seni oli Kuusalu rühmas paarkümmend naist, viimaste kuudega on liikmete arv jõudnud kolmekümneni.

Elbe Lumiste tutvustas seminaril tasuta nutirakendust Ole valmis!, mis on loodud naiskodukaitsjate ja mitmete ametkondade koostöös ning töötab nutitelefonis ka ilma internetiühenduseta. Äpist leiab juhendid, kuidas käituda ohu korral, kasulikud telefoninumbrid, samuti õpetused võimalike koduste varude kohta, et hakkama saada kriisiolukordades, kui tekib probleeme toidu, joogi ja esmatarbevahendite kättesaadavusega.

Äppi täiendatakse pidevalt. Seni sisaldab Ole valmis! üleriigilist infot, praegu koostatakse selle jaoks teavitamise süsteemi ning tulevikus on kavas lisada piirkonnapõhised teavitusvõimalused.

Naiskodukaitsjad on osa Kaitseliidust. Ukraina sõjast ajendatuna on Kaitseliidus loodud evakuatsioonirühmad, kuhu valdavalt kuuluvad baasväljaõppe läbinud naiskodukaitsjad. Harju maakonnas on loodud nüüdseks üks evakuatsioonirühm, kavas on luua ka teine.

Evakuatsioonirühma ülesanne on tegeleda igas vanuses evakueeritavatega, tagada logistika, pidada inimeste üle arvet, toitlustada ja anda vajadusel meditsiiniabi, jagada infot ning reguleerida ja koordineerida evakuatsioonitegevust.

Päästeameti kriisivalmiduse toetus omavalitsustele
Marje Verbo ütles kriisireguleerimise põhimõtteid tutvustades, et elanikkonna kaitses hädaolukordade korral on kaks tegevussuunda – inimeste vastupanuvõime suurendamine ning riiklikud ja kogukondlikud ehk omavalitsuse kaitsemeetmed.

Omavalitsused saavad päästeametilt taotleda kriisivalmidust tõstvate kulutuste toetuseks kuni 120 000 eurot. Taotlused tuleb esitada päästeametile hiljemalt 20. juuniks.Toetuse kogusumma on 22 miljonit eurot.

Päästeameti evakuatsiooni nõunik rõhutas, et nii omavalitsused, kogukonnad kui ka pered peaksid koostama oma kriisiplaani, kuidas käituda, kui pole elektrit, kütet, vett, kanalisatsiooni ei tööta.

Ta jagas korteriühistute esindajatele kontrollküsimustikku ja soovitas selle abil läbi mõelda, kuidas valmistuda elutähtsate teenuste katkestusteks korterelamus.

Kõige olulisem on veevarustus, ühele inimesele kulub ööpäevas 2-3 liitrit vett. Kuusalu vee-ettevõttel Kuusalu Soojus on varugeneraator, et tagada aleviku veevarustus kriisi ajal, kuid korrusmajadel peaksid olema oma generaatorid, mille abil vesi pumbata korteritesse.

Üheks näiteks kriisiks valmistumisest tõi ta Tallinna korrusmaja, kus püstakute keldritesse on paigaldatud elektrikatkestuste ajal kasutamiseks kuivkäimlad.

Koostöös omavalitsuste esindajatega on päästeameti töötajad üle vaadanud võimalikud evakuatsioonikohad.

Kuidas vallad on kriisiks valmistunud
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ütles Sõnumitoojale, et valla kriisikomisjon on arutanud, et päästeametilt küsitakse toetust Kuusalu koolile varugeneraatori soetamiseks ja paigaldamiseks. Kuusalu kooli spordikeskuse saal on nõuetele vastav ja suurim evakuatsioonikoht vallas. Majutamiseks vajaliku varustuse saamiseks tuleb sõlmida koostöölepingud firmadega, kes oleksid valmis kriisi korral kiirelt müüma ja tarnima.
Anija vallavanem Riivo Noor sõnas, et on kohtunud korteriühistutega, soovitanud soetada majadesse generaatorid, päästeamet on valmis ühistuid nõustama, kuidas teha keldrid turvalisemaks, et sinna ohu korral varjuda. Üle on vaadatud evakuatsioonikohad ning Kehra päästekomando kelder, mis sobib varjendiks, kui korda teha. Päästeametilt taotletakse toetust generaatorite, satelliittelefonide, raadiosaatjate ostmiseks ja hoonete ümberehituse jaoks: „Vallas on kolm suuremat keskust, kus peab inimestel olema võimalus pikema elektrikatkestuse korral olla. Oluline on ka, et säiliks sidepidamisvõimalus nende keskuste ja päästeameti ning raadiojaamade kaudu elanikkonnaga.“

Raasiku vallavanem Raul Siem lausus, et lõpusirgel on hädaolukordade plaani koostamine. Päästeameti esindajatega on üle vaadatud evakuatsioonikohad, millist täiendavat varustust on sinna vaja. Evakuatsioonikohad on vallamaja, Raasiku, Aruküla ja Pikavere koolimaja. Päästeametilt taotletakse raha elektriühenduste, satelliittelefonisüsteemide ja generaatorite jaoks. Vallavalitsuse ja päästeameti koostöös korraldatakse kohtumine korteriühistute esindajate ja elanikega: „Tahame olla järgmiseks sügis-talveks võimalikult hästi valmis. Elektrivarustuse katkemise korral käivituvad generaatorid, küte ja vesi jõuavad korterelamuteni, seal peavad pumbad töötama, et vesi jõuaks kraanidesse ja radiaatoritesse. Selle eest peavad muretsema korteriühistud.“

Eelmine artikkelKehra päeva üritustest said osa mitu tuhat inimest
Järgmine artikkelTublide õpilaste tunnustamine