Kuusalu valla koerte ja kasside pidamise eeskirja on täiendatud

1111

Kuusalu vallavolikogu kinnitas eeskirja muudatused hulkuvate loomade toitmise kohta.

Alates 4. aprillist kehtib Kuusalu vallas koerte ja kasside pidamise eeskirja täiendatud variant. 2009. aasta maikuust kehtestatud eeskirjale on lisatud sätted, mis täpsustavad, keda ja mis tingimustel käsitleda loomapidajana.

Valla keskkonnaspetsialist Mailis Virve selgitab, et muudatuse tingisid hulkuvate loomade omanike väljaselgitamisel tekkinud raskused. Eeskirjaga oli vaja täpsustada, kellele laienevad loomapidaja kohustused. Sageli tekkis olukordi, kus loomapidaja väitis, et pole looma omanik, kuna ei ole teda endale võtnud – loom tuli pere juurde, talle anti süüa ning enam ära ei läinud. Muudatusega püütakse vältida edaspidiseid sellelaadseid vaidlusi.

Eeskirja muudatust on vallavolikogus arutatud mitmel korral, seni jäi vastu võtmata, sest tekkisid küsitavused sõnastuses. Teemat on korduvalt käsitlenud volikogu keskkonnakomisjon, kelle viimane ettepanek oli jätta eeskirjast välja lause, mis keelas hulkuvate loomade toitmise korterelamute ruumides või territooriumil.

Eeskirja jäi lause hulkuva looma pikemaajalise toitmise kohta: „Hulkuva lemmiklooma pikemaajalist, kestusega üle 1 kuu, söötmist ja jootmist ning samaaegselt alalise võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal käsitletakse loomapidamisena ja sellega tegelevale isikule laienevad loomakaitseseadusega ning käesoleva määrusega loomapidajale pandud kohustused. Kohustusi ei teki, kui isik on teatanud vallavalitsusele hulkuvast lemmikloomast.“

Eeskirja järgi loetakse lemmikloom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kinnisel territooriumil või temale kuuluvas hoones/korteris või rajatises loom asub ja kui lemmiklooma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist.

Viimase aja juhtumitest
Mõni aeg tagasi teatati Kuusalu vallamajja Kemba külast, et sinna oli tulnud sõbralik kollane koer. Vallamajast kutsuti loomapüüdja, sel aastal on vallavalitsus sõlminud lepingu Tallinnas asuva Loomade Hoiupaigaga. Koer viidi ära, teda tutvustav pilt pandi hoiupaiga kodulehele internetti. Omanik avastas pildi samal õhtul, ta otsis oma koera, vaatas üle ka loomade varjupaikade info. Koer oli Kemba külla läinud Kahala lähedalt.

Järgmisel päeval käis omanik loomal Tallinnas järel. Probleem tekkis, kui ligi kuu aega hiljem sai ta vallavalitsuselt arve, koerapüüdmise teenuse, looma hooldamise ja toitmise eest paluti maksta üles 100 euro.

Ehkki omanik soovis vaidlustada arvet, selgitas keskkonnaspetsialist, et looma varjupaigast kättesaamisel kirjutas ta alla garantiikirjale, millega kohustus vastuvaidlematult nende kulutuste eest tasuma.

Koeraomanik kommenteeris hiljem, et suur kulutus oleks jäänud tegemata, kui Kemba külast koera kohta teatanud inimene oleks helistanud loomaarstile – kohalikud loomatohtrid teavad tänu vaktsineerimistele perede lemmikloomi.

Keskkonnaspetsialist ütles, et on sageli ka ise võtnud leitud lemmikloomade asjus loomaarstidega ühendust ja saanud neilt omaniku kohta infot, kuid sel päeval ta polnud tööl. Mailis Virve sõnul on päris sageli õnnestunud sedasi loomapüüdjate kutsumist vältida.

Eelmisel nädalal käisid Loomade Hoiupaiga töötajad Kuusalu vallas keskkonnaspetsialisti kutsel – ära viidi mitu pesakonda kasse: Kiiust vallamaja kuurist, Allika külast endise koolimaja juurest ja Vanakülast ühe mahajäetud maja kõrvalhoonest, kokku 17 kassi. Selle eest tuleb vallal tasuda umbes 1900 eurot.