OÜ Raasiku Õlletehas pruulib 30päevase säilivusajaga elavat õlut, mille villib Raasiku valla vapiga pudelitesse.
Raasiku alevikus raudteejaama kõrval asuv kahekorruseline meiereihoone akendes paistab üle mitme aasta taas tuli. Hoones tegutseb OÜ Raasiku Õlletehas, mis toodab filtreerimata ja pastöriseerimata õlut ja kalja. Ettevõtte müügijuht ja juhatuse liige Aleks Verner loodab, et pruulikoda suudab taastada Eesti õlletootmise traditsioonid – pakkuda ehtsat kohalikku vahutavat jooki.
Raasiku pruulikoda on asutatud möödunud aastal, naturaalse kalja tootmine algas käesoleva aasta jaanuaris, õlletootmine kuu aega hiljem.
Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist õppinud tallinlane Aleks Verner kirjeldas, et õlletehase loomise idee taga on seltskond entusiaste, kes märkasid, et Eesti turult on puudu korralik õlu: „Poeriiulid on täis nii klaasist kui plastmassist õllepudeleid, mis võivad seista seal üle poole aasta. Õlle pruulimine on muutunud massitoodanguks ning nautimiskultuur on kadunud.“
Kokkupuuted õllekultuuriga on ta saanud reisidelt, uurinud põhjalikult turgu, selle vajadusi ning peab end elava õlle suureks austajaks: „Eestlaste suurel pühal, jaaniõhtul tullakse poodidest, käes pakid odavat õlut. Paraku on selline joomine sageli vaid purju jäämise eesmärgil ning nautimisest ei saa siin rääkida. Õnneks on aina rohkem neid, kes tahavad osta korraga vähem, kuid puhta maitsega kvaliteetset õlut.“
Müügijuht selgitas, et sellise maitsega on filtreerimata ja pastöriseerimata õlu: „Nõudlus on olemas ja seega polnud eriti keeruline turule siseneda. Joojate teadlikkus aina kasvab.“
Raasikul ideaalsed
pruulitingimused
Ta rääkis, et paar aastat tagasi asutati kauplusekett Elav Õlu, mille juhatusse ta kuulub: „Sellest sai alguse elava õlle propageerimine. Toome Eestisse Läti ja Leedu pruulikodade filtreerimata ja pastöriseerimata õlut. Nendes riikides on säilinud üsna palju elava õlle pruulikodasid. Kui sai selgeks, et elava õlle vastu on suur huvi, mõtlesime, et võiks teha seda ka ise.“
OÜ Raasiku Õlletehase omanikeringi kuuluvad viis osanikku, kes tegelevad erinevate ettevõtetega, Raasiku õlletootmise juhtimise ja arendamise on võtnud enda peale Aleks Verner.
Müügijuht rääkis, pruulikoda on Raasikul seetõttu, et vana meiereihoone kuulub ettevõtte osanikele: „Minul polnud Raasikuga enne üldse mingit kokkupuudet, kuid koht tundus pruulimiseks ideaalne. Alevik asub Tallinna lähedal looduslikult väga kaunis paigas. Ümbruses pole tööstushooneid ja õhk on puhas. Baieri õlletraditsiooni järgi on kvaliteetse joogi tootmiseks vaja puhast õhku, vett, kvaliteetseid humalaid ja linnaseid.“
Raasiku kasuks rääkisid ettevõtja kinnitusel piirkonna õlletraditsioonid ning puhas põhjavesi: „Ajaloouurijad on välja selgitanud, et Raasiku valla ümbruses on asunud kunagi palju pruulikodasid ja viinakööke. Põhjavesi on siinkandis ideaalselt puhas, kunagised õllemeistrid käisid Raasiku lähedal Kuusalus, et tuua sealt jaaniõlle valmistamiseks allikavett.“
Kuigi meiereihoone seinad olid püsti, tuli kulutada ettevõtjal palju aega ja raha, et teha sellest pruulikoda: „Põrandad pidi tegema täiesti uued, korrastama ka seinu ja lage. Üle tuli vaadata elektrisüsteem. Pruulikoja jaoks on väga hea, et Raasikule hakatakse peagi rajama uut kanalisatsioonisüsteemi ja saime end nende plaanidesse lülitada.“
Ta sõnas, et remonti peab tegema veel palju, kuid pruulimiseks vajalikud tingimused on olemas: „Edaspidi tuleb teha ruumid kenaks, stiilseks, samas säilitada maja ajaloolisus. Hoone potentsiaal on tohutu, siin on palju avarust ja ruumi.“
Pubi ja öömaja
Meiereihoone esimesel korrusel on hõbedakarva pruulimistankid, mis mahutavad korraga 2000 liitrit. Automaatikal hoiavad silma peal kaks töötajat – üks neist Raasiku kohalik elanik, teine käib tööle Ida-Virumaalt. Nemad pakendavad õlle ja kalja pudelitesse ning saadavad müügikohtadesse.
Pruulimistankide taga asub ruum, mille aknad avanevad Meierei tänava poole. Sinna ruumi plaanib Aleks Verner teha pubi: „Kuna pruulimine ei võta nii palju ruumi, võiks olla hoonel ka muu otstarve, et elu käiks kogu aeg. Kui siin juba õlut toodame, võiks olla võimalus seda siinsamas ka juua. Pubikülalistel oleks hea võimalus näha läbi klaasi tootmist ehk õlletanke.“
Pubiga koos võiks tema sõnul olla majas ka majutuskoht: „Teine korrus on praegu täiesti tühi. Viimati olid seal korterid, toad on paraja suurusega.“
Ööbimiskohaga baari idee tuli tal välismaa eeskujul: „Riikides, kus pubikultuur on rohkem arenenud, on see üsna tavaline, ainult Eestis pole sellised variandid levinud, kuigi oleks väga mugav, kui pärast mõnusa joogi nautimist saaks minna otse üles puhkama.“
Müügijuht kirjeldas, et õlletehas võib toota aastas kuni 300 000 liitrit õlut, see on väiketootjate piir: „Kui on soov toota rohkem, määratakse oluliselt kõrgem aktsiis. Meie eesmärk pole teha suurtootmist ega pakkuda palju õllesorte, tähtis on kvaliteet ja eksklusiivsus.“
Raasiku õlletehas toodab kalja ning kolme sorti õlut: laager-tüüpi heledat, karamellilinnastest punast ning meeõlut. Pärm ja humalad on pärit Saksamaalt, linnased Soomest, tehnoloogia Baieri pruulikodadest.
Aleks Verner sõnas, et praegu on õlu müügil vaid 1,5liitristes plastmasspudelites, peagi hakkab tehas villima õlut ka 0,33liitrilistesse klaaspudelitesse: „Villime ka 30liitrilistesse vaatidesse. Õlu säilib 30 päeva, seega pole me mõelnud, et võiks oma toodangut eksportida, tahame laieneda Eesti turul.“
Ta märkis, et huvi ettevõtte vastu on tekkinud väga kiiresti: „Kohalikud tunnevad huvi, mida me teeme ning uurivad, kust saab õlut osta – praegu on Raasiku õlu müügil vaid Tallinnas, kuid oleme läbi rääkinud Raasiku Meierei poega ning loodetavasti jõuab meie toodang varsti ka sinna.“
