Kuusalu valla keskkonnakomisjon plaanib muuta koerte ja kasside pidamise eeskirja

834

Vaidlusi tekitab küsimus, kuidas määrata koera või kassi omanikku.

Kuusalu vallavolikogu 31. oktoobri istungil oli kõne all määruse „Kuusalu valla koerte ja kasside pidamise eeskiri“ muutmine. Vastavalt volikogu keskkonnakomisjoni ettepanekule esitas vallavalitsus määruse muutmiseks eelnõu, millega plaaniti sätestada, keda lugeda loomapidajaks. Kuna kokkuleppele ei jõutud, suunati eelnõu teisele lugemisele.

Eeskirja taheti lisada kaks lauset. Loomapidaja kohta oli lõik: „Loomapidaja on isik, kellele kuulub koer või kass (loom) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise õigussuhte alusel loomaomanikuga. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse lemmikloom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones (ka korteris) või rajatises loom asub, kui lemmiklooma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist.“

Vaidlusi põhjustas lõik loomade toitmisest. Selle esimene lause on ka kehtivas eeskirjas: „Keelatud on hulkuvate loomade toitmine ning pidamine korterelamu avalikes ruumides või territooriumil, kui see on vastuolus elamu kodukorraga“.

Lisatud oli: „Hulkuva looma pikemaajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning samaaegselt alalise võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õue­alal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides või õue­alal, käsitletakse loomapidamisena ja sellega tegelevale isikule laienevad loomakaitseseadusega ning käesoleva määrusega loomapidajale pandud kohustused. Neid kohustusi ei teki, kui isik on teatanud vallavalitsusele hulkuvast loomast.“

Urmas Paomees märkis, et ühes naabervallas on samasugune säte vastu võetud ja looma­omanikud juba protestivad.

Keskkonnakomisjoni esimees Mart Reimann selgitas, et muudatused on vajalikud, tuleb kaebusi hulkuvate koerte ja kasside pärast. Sageli teatab hulkuva looma oletatav omanik, et see pole tema oma.

Valla keskkonnapeaspetsialist Mailis Virve täiendas: „On tekkinud olukordi, kus hulkuva looma kohta väidetakse, et ta on ise nende juurde tulnud ja jäänud. Nii üritatakse end vabastada kohustustest. Öeldakse, et elab hoovis kolm aastat, aga ma pole teda võtnud. Kuidas me selliseid inimesi distsiplineerime?“

Marika Astor märkis samuti, et probleem on tõsine: „Vihasoo kooli juurde on aastate jooksul tulnud 5-7 looma. Oleme toitnud. Kasse hoiupaika saatnud.“

Mailis Virve lisas, et ühe kassi äraviimine, arstlik läbivaatus ja hoidmine 14 päeva maksab ligi 140 eurot. Arve saadetakse vallale. Kui on võimalik välja selgitada looma omanik, saab kulutused välja nõuda temalt.

Keskkonnapeaspetsialist selgitab eelnõu täpsustamiseks koos keskkonnakomisjoniga välja, keda saab lugeda loomapidajaks.