Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi maastiku ja kultuuri keskus korraldas möödunud suve lõpus ja sügise alguses Põhja-Eesti rannikuomavalitsuste elanike ja ettevõtete seas küsitluse, kuidas nende arvates võiks edendada kohalikku elu mere ääres.
Küsitlus viidi läbi elektrooniliselt. Ankeedile paluti vastata elanikel ja ettevõtetel alates Kuusalu vallas asuvast Juminda külast kuni Harju maakonna piirini, ka Loksalt ning Lääne-Virumaalt Haljala ja Viru-Nigula vallast kuni Kõrkkülani.
Ankeedile vastasid 758 inimest, neist 154 on Kuusalu vallast, 156 Loksalt, 186 Kundast ning 106 Viru-Nigula valla ja 156 Haljala valla rannaküladest.
Sarnasele küsimustikule paluti vastata kokku 770 ettevõttel, kes tegutsevad majutuse, toitlustamise, kalapüügi, kalakasvatuse, kunsti, meelelahutuse, vaba aja veetmise, veonduse või laonduse valdkonnas. Vastasid 100 ettevõtet, nende seas on nii FIEsid kui ka sadamate haldajaid. Loksa ettevõtetest vastasid küsimustele 6, Kuusalu valla rannakülade ettevõtetest 47.
Uuring toimus Euroopa rahvusvahelise projekti raames. Tegu on säästliku sinimajanduse projektiga, mille käigus uuriti turismi ja liikuvust. Uuringu tulemusel koostatakse poliitikasoovitused, et aidata rannakülade elukeskkonda planeerida mitmekülgsemalt.
Põhjarannikut puudutav küsimustik hõlmas eelkõige rannikuturismi arendamist.
Nüüd on tehtud uuringu tulemustest kokkuvõte. Vastustest selgus, et kõigist ankeedile vastanud rannakülade elanikest kolmandik käib iga päev mere ääres ning sama palju ka mitu korda kuus. Rohkem kui kolmandikul vastanutest on rannakülas suvekodu, enamik on paiksed elanikud.
Kuusalu valla rannakülade inimestest vastasid 59 protsenti ja Loksalt 31 protsenti, et käivad aastaringselt peaaegu iga päev mere ääres ning suviti vastavalt 17 ja 24 protsenti.
Oluline on väikesadamate arendamine
Ankeedis paluti etteantud valikuvariantidega vastata, mida peaks põhjarannikul turismi infrastruktuuri osas eelkõige arendama.
Ligi pooled vastanud ettevõtetest pidasid kõige olulisemaks väikesadamate teenuste arendamist – Loksa ettevõtetest 50 protsenti, Kuusalu vallast 43 protsenti. Samal seisukohal olid 30 protsenti Loksa ja 36 protsenti Kuusalu rannakülade elanikest.
Oluliseks peetakse ka matkaradade arendamist – nii arvasid 50 protsenti Loksa ja 28 protsenti Kuusalu ettevõtetest, elanikest 36 protsenti Loksalt ja 34 protsenti rannaküladest. Rannataristu arendamist pidasid vajalikuks 40 protsenti Kuusalu rannakülade ettevõtetest, Loksa ettevõtjad seda oluliseks ei pea. Elanikest peavad seda vajalikuks 36 protsenti Loksalt ja 34 protsenti Kuusalu rannaküladest.
Ka ei pea Loksa ettevõtjad tähtsaks majutusvõimaluste arendamist, Kuusalu rannakülade firmadest hindavad seda vajalikuks 34 protsenti. Samas Loksa elanikest peab majutusvõimaluste arendamist tähtsaks 43 protsenti, Kuusalu rannaküladest 17 protsenti.
Kalapüügivõimaluse arendamist soovivad Loksa ettevõtetest 33 protsenti ja Kuusalu rannakülade ettevõtjatest 23 protsenti, elanikest vastavalt 25 ja 34 protsenti.
Loodusvaatluste areng on tähtis 33 protsendile Loksa ja 28 protsendile Kuusalu valla külade ettevõtetest ning elanikest 32 protsendile Loksalt ja 23 protsendile rannaküladest.
Parkimine on tähtis Loksa ettevõtjatest 33 protsendile, Kuusalu rannakülade firmadest 19 protsendile, elanikest arvavad sama 16 protsenti Loksa vastanutest ja 14 protsenti rannaküladest.
Vähetähtsaks hindavad nii Loksa kui Kuusalu rannakülade ettevõtjad meelelahutusürituste korraldamist ja sportimisvõimaluste arendamist. Elanikest soovivad meelelahutusüritusi Loksalt 5 protsenti ja rannaküladest 9 protsenti, sportimisvõimalusi vastavalt 9 ja 11 protsenti.
Ida-Harju ettevõtjad ei pea spaahotellide ega motoriseeritud või motoriseerimata veespordivõimaluste arendamist üldse vajalikuks. Elanikest soovivad spaahotelle 10 protsenti Loksa ja 2 protsenti rannakülade vastanutest. Motoriseerimata veesporti vastavalt 5 ja 11 protsenti, motoriseeritud veesporti 3 protsenti Loksa ja 1 protsent Kuusalu rannakülade elanikest.
Kõige tõenäolisemaks ja meeldivamaks peavad elanikud ja ka ettevõtjad kohapõhiseid puhkamisvõimalusi.
Koostööd omavalitsusega hinnatakse kehvaks
Oma kogemuste põhjal paluti ettevõtetel hinnata koostööd Eesti rannikualade planeerimisel ja arendamisel. Kohalike elanike koostööd omavalitsusega hindasid Loksa ettevõtjatest kehvaks 17 protsenti ja heaks 50 protsenti, Kuusalu valla rannakülade ettevõtjatest väga kehvaks 6, kehvaks 55 ja heaks 23 protsenti. Kogukondade koostööd omavalitsuse ja riigiga pidasid kehvaks ligi pooled ettevõtjatest nii Loksalt kui Kuusalu rannaküladest, heaks vastavalt 33 protsenti ja 21 protsenti. Ka maakonna ja riigisisest koostööd hindasid rohkem kui kolmandik ettevõtetest kehvaks.
Kes peaks rannikuturismi arendama?
Nii elanikelt kui ka ettevõtjatelt küsiti, millised osapooled peaksid rannikuturismi edendamisega eelkõige tegelema. Enamik elanikest, kokku 86 protsenti, leidsid, et seda peaks tegema kohalik omavalitsus. Kuusalu valla rannaküladest oli seda meelt 81 protsenti vastanutest, Loksalt 84 protsenti.
Kogukonda nimetasid peamise edendajana Kuusalu rannakülade vastanutest 35 ja Loksalt 20 protsenti ning ettevõtjaid pidasid peamiseks edendajaks rannaküladest 26 ja Loksalt 33 protsenti elanikest, kohalikke elanikke märkisid peamistest edendajateks vastavalt 31 ja 23 protsenti.
Ka ettevõtjad hindavad peamiseks edendajaks kohalikku omavalitsust – Kuusalu valla rannakülade ettevõtetest on seda meelt 79 ja Loksalt 83 protsenti. Ettevõtjaid peavad olulisemateks edendajateks rannaküladest 43 protsenti ettevõtetest ja Loksalt 33 protsenti, kogukondi vastavalt 51 ja 33 protsenti, kohalikke elanike vastavalt 21 ja 17 protsenti.
Uuringu korraldajad nendivad küsitluse kokkuvõttes, et turismi arendamisel peaksid kohalikud omavalitsused ilmselt haarama juhtrolli, kutsuma arengueesmärkide ja strateegiate seadmiseks kokku ümarlaua. Kuna omavalitsus ise ei hakka majandama, saab luua tingimused arenguks.
„Eraisikud ja kogukond saab lisaks Airbnb tüüpi majutusele ja ürituste algatamisele tekitada meeldiva õhkkonna külastajatele, kuid päriselt ilma ettevõtluse toeta kaugele ei jõua,“ nendivad Tallinna Ülikooli uurijad.
„Kahjuks tundub, et koostöö tegemine kannatab igapäevaste olmeprobleemide lahendamise tõttu. Firmadel paluti hinnata oma kogemuse põhjal koostööd eri osapooltega. Selge see, et negatiivsed emotsioonid kipuvad selliste küsimuste korral võitu saama, kuid mõttekoht siin siiski on, miks ei ole ühtegi suurepärast koostöönäidet kellelgi tuua.“
Omavalitsusjuhid kommenteerivad
Sõnumitooja küsis Kuusalu vallavanemalt Terje Kraanveltilt ja Loksa linnapealt Värner Lootsmannilt, kuidas kommenteerivad küsitlusest selgunud seisukohta, et rannikuturismi edendamiseks peaksid eelkõige tegelema omavalitsused.
Terje Kraanvelt: „Kahjuks ei ole läbiviijad pidanud vajalikuks uuringut vallavalitsusele tutvustada.“
Värner Lootsmann: „Kahjuks ei saa uuringu järeldustega nõustuda. Võimalik, et viga peitub uuringu läbiviimise metoodikas – ei tea. Omavalitsus saab küll kaasa aidata mugavamate tingimuste loomiseks ja toetada rannikuturismi edendajaid, aga see saab olla ennekõike ühine tegevus, kaasates ka riigi struktuurid. Ja loomulikult peab kohapealsetel kogukondadel tekkima huvi turismi kui ühe ettevõtlusvaldkonna arendamiseks.“
