Riigi ja omavalitsuste ühisest veeprogrammist saavad toetust Kuusalu vallast 12 taotlejat.
Kuusalu valla eelarvest on veeprogrammile eraldatud 250 000 krooni. Riik lisas sama palju ning on selle summa Kuusalu vallale üle kandnud.
Hajaasustuste veeprogrammi rahastatakse kolmepoolselt – kolmandiku annab riik, teise kolmandiku omavalitsus ja kolmandik kulutustest tuleb katta toetusraha taotlenud perel. Toetust antakse hajakülas elavale perele või perede rühmale uute kaevude ja trasside ehitamiseks või joogivee kvaliteedi parandamiseks. Kuusalu vallavalitsus kehtestas maksimaalseks toetussummaks 50 000 krooni majapidamise kohta ehk ühele perele 25 000 vallalt ja sama palju riigilt.
Kuusalu vallavalitsuses moodustatud hindamiskomisjon vaatas septembri teisel nädalal projektid üle ning vallavalitsus kinnitas komisjoni ettepanekul eraldatavad summad – 2/3 projekti maksumusest ehk valla ja riigi osa. Kokku esitati 13 projekti, üks ei vastanud programmi tingimustele, toetust saavad 12 taotlejat.
Puurkaevu ja joogiveetorustiku rajamiseks ning seadmete paigaldamiseks saavad Veljo Laurend Uuri küla Venetoa talu jaoks 43 164 krooni ja tema omaosalus on 22 236 krooni, Madis Kollo Sõitme küla Aasu talule 46 300 krooni ja omaosalus on 70 400 krooni ning Katri Tseller Kaberla küla Siili talule 50 000 krooni, omaosalus on 106 702 krooni.
Puurkaevu rajamiseks ja vee kvaliteedi analüüsiks antakse Jüri Treufeldile Valkla küla Koolinurga I talu jaoks 46 167 krooni ning tal endal tuleb lisada 23 153 krooni.
Veepuhastamiseks vajalike seadmete tarvis saab Mart Roostfeld Soorinna küla Uuemõisa talule 35 296 krooni, ta ise paneb juurde 17 701 krooni.
Puurkaevu rajamiseks, seadmete ostmiseks ja vee analüüside tegemiseks toetatakse Harri Roopenani Kahala küla Roobu talu 24 000 krooniga, omaosalus on 12 000 krooni; Krista Niguli Uuri küla Vanaõue talu 50 000 krooniga, omaosalus on 202 970 krooni; Rein Rohi Kemba küla Paisteotsa talu 21 500 krooniga, omaosalus on 10 792 krooni ja Kuido Saarela Kolgaküla Pähkla talu 62 141 krooniga (vett hakkavad saama kokku 5 peret), omaosalus on 237 759 krooni. Kolgaküla Pähkla talu piirkond on praegu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava järgi ühisveevärgi piirkonnas, aga kuna see asub küla keskosast kaugel, on vallavalitsus algatanud arengukava muutmise, et võtta sealt Pähkla ja naabertalud välja. Pähkla puurkaevu rajamiseks suunas vallavalitsus eelmise aasta veeprogrammist 12 141 krooni, kuna osade rajatiste tegemine läks odavamaks ning kulutamata osa kanti vallaeelarvesse tagasi.
Kasispea küla Välja talu juurde puurkaevu rajamiseks toetatakse Heino Kiike 35 000 krooniga, omaosalus on 18 000 krooni.
Turbuneeme küla Saare talu joogiveetorustiku rekonstrueerimiseks ja seadmete paigaldamiseks saab Kalle Saar 43 689,6 krooni, omaosalus on 21 910,4 krooni.
Jaan Latik saab Kolgaküla Latiku talu puurkaevu rekonstrueerimiseks 50 000 krooni ning omaosalus on 30 000 krooni.
Kuusalu valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa: „Võrreldes eelmise aastaga olid taotlused paremini ette valmistatud, kuigi tänavu esitati neid poole vähem, kui aasta tagasi. Tahtjaid oli sel aastal rohkem, aga avalduste esitamise tähtaeg oli 15. juuli. Meil on veel olulisi punkte, mida arutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja maavalitsusega, et programmi muuta järgmistel aastatel paremaks. EASi ja maavalitsuse esindajad tulevad 29. septembril Kuusalu vallamajja, et tutvuda programmi puudutavate dokumentidega ja vaadata ka mõnda puurkaevu.”
Projektid tuleb ellu viia aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui tööd on tehtud, peab taotleja esitama kolme kuu jooksul kulutuste kohta aruande ja siis tasutakse toetusraha viimane osa.
Hajaasustuste veeprogramm käivitus Kuusalu vallas aasta tagasi. Ka siis eraldas Kuusalu vald selleks 250 000 krooni, toetati kokku 12 projekti, neist on heaks kiidetud 7 projekti.
