Pidu Kolgaküla rahvamajas oli pühendatud Kuusalu valla sünniajale – aastale 1938.
Peo avasid Kolgaküla külavanem Kalle Aasrand, MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Kaisa Linno ja näitleja Paul Laasik. Nad andsid vallavanem Urmas Kirtsile üle külarahva kingituse – rahvamaja kunstiringi laste kujundatud valla kaardi, millele olid peale joonistatud inimesed. „Tuli välja nagu kirju koer,” kommenteeris Kaisa Linno.
Seejärel pidas vallavanem sünnipäevakõne. Ta rääkis, kuidas 1938. aastal liitusid Kiiu ja Kodasoo vald ning tekkis uus omavalitsusüksus, millele pandi nimeks Kuusalu vald.
„Juba 30ndatel aastatel diskuteeriti teemal, et loodavad omavalitsused võiksid olla kihelkondade piirides. Ühe kihelkonna inimesi on sidunud läbi aegade sama murrak, regilaulud ja tantsud. Kihelkonna inimeste vahel on tihe tunnetuslik side. 2005. aastal realiseerus aastate tagune mõte, Loksa ja Kuusalu valdade ühinemisel tekkis vald, mis suures osas paikneb vanades kihelkondlikes piirides. Moodustus omavalitsusüksus mis igati vastab 1938. aasta haldusreformi põhimõtetele: terviklik, piiridelt ja suuruselt ühtne ning elujõuline vald, mis suudab oma ülesandeid edukalt täita.”
Peokõne lõpus loetles vallavanem sündmusi, mis iseloomustasid 1938. aastat: 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III konstitutsioon, 12. veebruaril sisenesid Saksa väed Austriasse, aprillis sai presidendiks Konstantin Päts, septembris asutati Kuusalu 6klassiline algkool, mis enne oli Kiiu 6klassiline algkool; novembris toimus Saksamaal Kristalliöö, detsembris patenteeriti elektrooniline televisioon, Kristjan Raud veetis suve Pedaspeal ja maalis „Pedaspea pedajase” jne.
„Võime tänagi väita, et sünnipäevalaps on hea tervise juures ja hästi hoitud,” sõnas Urmas Kirtsi ja soovis kõigile palju õnne.
Järgnes filmiseanss 1936.-1938. aasta ringvaadetest, mis olid leitud filmiarhiivist märksõna „Kuusalu kihelkond” kaudu. Sai näha kaadreid piirituseveo filmimisest aastast 1936 ning 1938. aastal toimunud meeskondadevahelisest suusatamisest Tallinn-Valkla riigivanema auhinnale, finiš oli Valkla kivi juures.
Veel näidati askeldusi Koitjärve poistelaagris, pildikesi Hara saarelt, Eesti mandri põhjapoolsemat osa Pärispead, Kaberneeme maju ja kooli.
Kuusalu valla aukodanik Helve Tamvelius oli peole kaasa võtnud oma päeviku aastast 1938. Ta näitas Sõnumitoojale, et täpselt 72 aastat tagasi, 9. oktoobril oli kirjutanud, et käis kinos BiBaBo vaatamas filmi „Tütarlaps kuldses läänes” ning sinna ette näidati samasuguseid ringvaateid.
„Olen siin peol muuseumieksponaat, 1938. aastal olin 15aastane. Õppisin Kiiu koolis, vallamaja oli seal vastas ning 4. klassis olid meil tunnid vallamajas.”
