Viimase paari aastaga on Raasiku alevikku ehitatud mitukümmend uut ühepereelamut ja paarismaja ning neid tuleb juurde.
Väikeelamud on kerkinud ja kerkivad Tallinna maantee äärde, Paju tänavale ning Kostivere tee lähistele Rohtla piirkonda. Alevikus tegutseb mitu kinnisvaraarendajat. Rohtla piirkonda arendab GL Kinnisvara OÜ, mis on kohalike meeste Olavi Liivandi ja Toomas Gorbatševi ühine ettevõtmine. Nemad on teinud enda maatükkidele detailplaneeringu ning rajanud kommunikatsioonid, ehitamisega ise ei tegele.
„Meil on maad kokku 4,6 hektarit, teeme kahes etapis, kokku on 25 elamukrunti, nende vahel suur tiik ühiskasutuseks. Valmis on ehitatud neli maja, kolme-nelja hakatakse lähiajal ehitama,“ räägib Olavi Liivandi.
Tallinna maantee äärde ja Paju tänavale ostsid paar aastat tagasi valmis krundid OÜ Rassa Invest ja OÜ Danville. Mõlema ettevõtte omanikud tegelevad ka ehitusäriga ning seetõttu müüakse enamasti ühepereelamute või paarismajadega hoonestatud krunte.
Rassa Investi üks omanikest Ingvar Tiitso ütleb, et nemad ostsid masu ajal Tallinna maantee ääres eelmiselt omanikult mõned krundid, rajasid sinna kommunikatsioonid. Hakati maja kaupa ehitama ja ühepereelamuid müüma.
„Me ei võtnud korraga väga suurt suutäit, oleme müünud üks-kaks maja korraga. Kogu küla kohe valmis teha ei julgeks, selleks pole meil ka finantsi, aga kahekaupa julgeme – kui üks müüdud, alustame järgmise ehitamist,“ jutustab ta.
Ingvar Tiitso kinnitab, et neil on läinud üsna hästi ning majadele on tekkinud isegi väike järjekord. Sel aastal on müüdud neli paarismajaboksi ja kaks eramaja. Ostjate seas on mõned Raasiku korterielanikud, kuid peamiselt ostavad Raasikule maju Tallinna inimesed: „Üks Viimsist tulnud pensionäridest pere müüs seal oma maja maha ning ostis siia uue. Tullakse ka näiteks Peetri külast, sealse korteri müügirahast saab Raasikule maja.“
OÜ Danville ostis kaks aastat tagasi esialgu ühe elamukrundi, kuhu ehitati eramu, seejärel osteti Rassa Investilt veel neli krunti.
„Sellel aastal oleme ehitanud neli paarismaja,“ sõnab ettevõtte juht Aleksandr Võgonnõi.
Ka tema ei pea mitmekümne majaga arendust korraga mõttekaks: „Kui ehitaksime valmis nelikümmend maja, müüme neid aastaid. Mõistlikum on ehitada nii, et meil on ostja olemas – enamik me majadest on ehitamise ajal leidnud ostja.“
Kuna Rassa Investi ja Danville enda maad on täis ehitatud, on nüüd ostetud Olavi Liivandi-Toomas Gorbatševi käest krunte Rohtla kinnistul.
Suur osa elamuarendustest on jäänud paberile
Raasikut peavad kõigi kolme kinnisvaraettevõtte juhid perspektiivseks elamupiirkonnaks – kohapeal on kool ja lasteaed, Tallinn on lähedal, kuid kinnisvara hind on pealinnaga võrreldes kordi odavam.
Kui Raasikul uued majad järjest kerkivad, siis mujal vallas mitte. Vallaarhitekt Heli Tomps nendib, et suurem osa viimastel aastatel alustatud kinnisvaraarendusi ei ole detailplaneeringute koostamisest eriti kaugemale jõudnud.
Üks reaalne, rohkem kui paari krundiga kinnisvaraarendus on siiski veel Kulli külas Pistriku maaüksusel. Sinna kavandati detailplaneeringuga 25 elamukrunti, neist 14le on lubatud püstitada paarismaja. Ehitusload on väljastatud 12 üksik- ja kahele kaksikelamule, valmis on ehitatud viis maja, neist kahele on antud kasutusluba. Ülejäänud krunte müüb täitevamet, kuna arendaja on pankrotis.
Koostamisel on Aruküla külje all asuva Tuti maaüksuse detailplaneering, sinna on arendaja kavandanud üle 50 elamukrundi, kuid Heli Tompsi sõnul on hakanud arendaja nüüd hoogu vähemaks võtma ning viimase kava kohaselt tehakse esialgu 13 krunti, mis jäävad Aruküla alevikku: „Kommunikatsioonide väljaehitamine läheks muidu liiga kalliks.“
Paljud buumi ajal algatatud planeeringud on tühistatud, arendajad on loobunud planeeringute elluviimisest. Olavi Liivandi põhjendab seda pärast viimast kinnisvarakrahhi tehtud seadusemuudatusega: enne ehitusloa saamist peavad olema välja ehitatud kõik vajalikud kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon, teed, tänavavalgustus: „See tähendab, et arendajal peab olema palju raha.“
Enne majanduslangust koostati Tõhelgi külas Kivisilla maaüksuse detailplaneering. Esialgu kavandati ligi 25hektarilisele alale 70 elamukrunti, pärast kohalike elanike vastuseisu lubati neid teha poole vähem. Masu tuli peale ja ehitamiseni Kivisilla maaüksusel ei jõutud. Heli Tompsi sõnul jäi planeeritud maa ka kruntideks jagamata: „Hiljem hakkasid omanikud küll uuesti asju ajama, kuid lõpuks jäi asi ikka millegipärast soiku.“
Raasikul ei jõutud planeeringust kaugemale vana surnuaia ja kiriku vahelise Uueveski maaüksuse arendamisega. Arhitekt mäletab, et sinna kavandati peale ühepereelamute ka rida- ja kortermaju.
Veel varem plaanis Kaitseliit rajada Aruküla endise sõjaväeosa 9,5 hektari suurusele territooriumile elamupiirkonda, kuhu taheti ehitada kodud umbes 70le perele. Esimesed majad pidid valmima 2005. aastal. Nüüdseks on detailplaneering tunnistatud kehtetuks, uut algatatud ei ole.
2006. aasta lõpus algatas Harju-Jaani kogudus detailplaneeringu Raasiku kirikumaadele elamupiirkonna tegemiseks. Kiriku vastas olevale 7,5 hektari suurusele maatükile lubas vallavolikogu teha kuni 25 elamukrunti. Vallaarhitekti kinnitusel sai detailplaneering kehtestatud, krundidki jagatud, kuid siis jäi toppama kommunikatsioonide rajamise taha – seal on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõue, neid rajamata ehituslube ei saa.
