Kuusalu valla 76. aastapäeva pidu Kolgakülas

2699
Fotokonkursi võitja RENE SEEMANI autasustab Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI. Seinal on võidufoto.

Valla fotokonkursi võitis ja 300 eurot sai auhinnaks RENE SEEMAN Kuusalust.

Kuusalu valla aastapäeva tähistati taas Kolgaküla rahvamajas, tänavune pidu oli laupäeva, 11. oktoobri õhtul.  Nagu eelmiselgi korral, paluti külade esindustel ja teistel peoseltskondadel kaasa tuua kook, esmakordselt sooviti neilt ka küsimust mälumängu jaoks.
Vallavanem Urmas Kirtsi tegi pidupäevakõnes lühikese ülevaate haldusreformidest Kuusalu valla mail alates 19. sajandi algusest. Esimene haldusreform toimus 1831, kui Kolga, Kõnnu, Loo ja Kiiu mõisavald liideti Kolga vallaks. Teine reform oli 1866, kui ühinesid Kiiu, Loo, ja Kuusalu vald, nimeks pandi Kiiu vald. Kolmanda haldusreformina ühinesid 1891 Valkla ja Kiiu vald, nimi jäi Kiiu vald.  Aastast 1929 asus vallamaja Kiiu mõisa peahoones, kus on ka praegu.
Kuusalu vald moodustati vallavanema sõnul neljanda haldusreformi käigus 76 aastat tagasi, kui 7. oktoobril 1938 liideti Kiiu ja Kodasoo vald, uue valla nimeks sai Kuusalu vald. Samal ajal muudeti ka Kõnnu ja Kolga valla piire. Viienda reformiga tehti vallad aastal 1950 külanõukogudeks.
Kuuenda reformiga taastati Kuusalu vald aastal 1991. Seitsmes reform oli 2005, kui ühinesid Loksa ja Kuusalu vald. Millal tuleb kaheksas haldusreform, kus tõenäoliselt liidetakse Kuusalu vald ja Loksa ning tekib kogu Kuusalu kihelkonda hõlmav omavalitsus, seda ei tea, võibolla 2021. aastal, oletas Urmas Kirtsi.
Ta tegi ülevaate aasta jooksul vallas toimunust. Mullu oktoobri lõpus olid kohalikud valimised, umbes pooled Kuusalu vallavolikogu 19 liikmest vahetusid. „See tähendab  värsket  verd,  aga  ka õppimisaega,“  lausus  vallavanem.
Kevadel põles Kuusalu pastoraat, juulis käisid Kuusalu valla 300 lauljat-tantsijat-pillimeest Tallinnas laulu- ja tantsupeol, augustis mängiti Kuusalu kirikuaias „Lauritsa lubadust“, septembris alustas tööd Kiiu lasteaed, kohe on tulekul Kolga kooli 150. aastapäev, oktoobri lõpus tähistatakse kunstide kooli oreliklassi avamisega Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva.
Konkursi võidufoto „Kuusalu kirik pakases“
Teistkordselt toimunud fotokonkurss kuulutati välja kevadel. Teema oli „Kuusalu vald – pilgeni imetlusväärne“. Pildid tuli üles laadida vallavalitsuse kodulehele. Taas anti kaks preemiat – žürii valitud võidufoto autorile 300 eurot ja rahvalt enim hindeid saanud pildi tegijale 200 eurot. Kokku esitati 67 fotot 30 autorilt.
Žürii, kuhu kuulusid Kaupo Parve, Cornelia Kerm, Margit Krönström, Heleri Paiste, Argo Tammemäe  ja  Tiina  Skolimowski, valis võitjaks Rene Seemani foto „Kuusalu kirik pakases“. Publiku lemmikuks sai Maria Kirtsi foto „Kodu on imeline, tavaline paik“.
Rene Seeman oli peol kohal ning võttis auhinna vallavanemalt vastu. Maria Kirtsit polnud Eestis, tema võidu kohta märkis vallavanem, et kenasid fotosid oli palju, ent ilmselt on tema tütrel palju sõpru, kes internetis hääle andsid.
Rene Seeman rääkis Sõnumitoojale, et elab viiendat aastat Kuusalus, pärit on Rae vallast Loolt. Ta on koos elukaaslase Eve-Raili Kuulpakiga rännanud mööda Kuusalu valda ja teinud sellest palju fotosid. Pildistamine on tema hobi, jäädvustab mõisaid, kirikuid, mitmesuguseid muid muinsuskaitseobjekte. Saadab neid Vikipediasse, näiteks on tema tehtud Kiltsi lossi foto.
Rene Seeman kiitis, et Kuusalu vald on ilus, siinsed inimesed on oma koduvallaga võibolla igapäevaselt harjunud, mujalt tulija märkab kindlasti: „Elame ilusal maal, tuleb osata näha ja tunnustada oma kodumaad.“
Võidupildi kohta sõnas ta, et see on üles võetud üle-eelmisel talvel karmi pakasega, ilmutatud mustvalgena ning kokku pandud kümnest kaadrist.
130 aastat väljarändest Simititsasse
Kuna sel sügisel täitub 130 aastat Kolga ümbruse perede väljarändest Venemaale Simititsasse, tegid Paul Laasik ja Anu Adamson sellest lühiülevaate. Nad kasutasid Kolga muuseumilt saadud materjale, novembris korraldab muuseum Simititsa teemal konverentsi ning avatakse näitus.
Leili Valk Valgejõelt luges ajaloolise ekskursi ilmestamiseks katkendeid oma vanaema Juliana Volmanni päevikust, millesse olid esimesed sissekanded tehtud Simititsas 115 aastat tagasi.

LEILI VALK luges oma vanaema päevikust katkendeid elu kohta Simititsas
LEILI VALK luges oma vanaema
päevikust katkendeid
elu kohta Simititsas

Leili Valgi ema Ester ja ka ta ise sündisid Simititsas. Eestisse tulid 23. novembril 1943, Leili Valk oli siis peaaegu kaheaastane. Ta tõdeb nüüd, et ei mäleta Venemaal elamisest midagi, sealsest elu-olust teab ema mälestuste põhjal. Leili Valk on Valgejõe pikaaegne külavanem, tänavu suvel andis ameti üle Anete Lombile, kelle vanaisa oli samuti Simititsas.
Anete Lomp esines peol koos Kert Krüsbani ja Anton Rohtlaga. Temaga ja ka eraldi laulis Kadri-Liis Kukk Vanakülast, klaveril saatis Martinš Zvigulis.
Tänavuse aastapäevapeo meele­olukamad hetked olid siis, kui koos linetantsu rühmaga Kolgaküla Lainerid tulid rahva ette tantsima üllatusesinejad vallamajast – valgete triiksärkide ja suurte sätendavate kikilipsudega vallavanem Urmas Kirtsi, abivallavanem Aare Ets, peamaakorraldaja Peeter Raudsepp ja IT-arendusjuht Peep Abel.
Mälumängu viisid läbi volikogu esimees Enn Kirsman ja Aare Ets. Võitis võistkond, mille esindajana võttis auhinna vastu Tsitre külavanem Tiiu Lepnurm.
Tantsuks mängis ansambel Vanaviisi. Vaheaegadel esinesid Kolgaküla Lainerid ja Soorinna külast laulja Jaak Kaldjärv.