Statistikaameti koostatud pingereas on Anija vald elujõulisuselt 60. ja Loksa linn 191. kohal.
Statistikaamet avalikustas möödunud reedel Eesti piirkondliku arengu analüüsi kõigi 226 linna-valla kohta Eestis. Elujõulisuse indeksi arvutamise aluseks on võetud 2011. aasta rahvaloenduse tulemused ja andmed omavalitsuste kohta seisuga 31. detsember 2011.
Arvutustes kasutati 8 näitajat, mis jaotati 5 rühma: rahvastik (rahvaarvu muutus omavalitsuses 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse vahelisel ajal ning alla 65aastaste osatähtsus kogurahvastikus); töö ja toimetulek (keskmine registreeritud töötus 2011. aastal ning füüsilise tulumaksu laekumine elaniku kohta); rahalised vahendid (tulu elaniku kohta); oskused ja innovaatilisus (kõrgharidusega inimeste osatähtsus ning äriühingute arv 100 elaniku kohta); majandustegevuse mitmekülgsus (äriühingute tegevusalade arv).
Komponentide kaupa on tabelitena eraldi välja toodud 10 parima ja 10 kehvema näitajaga omavalitsust. Ainsana on Ida-Harjust jõudnud ühte tabelisse Loksa – töötuse määra kasvult on Loksa linn Lavassaare valla järel Eestis teisel kohal.
Kõige elujõulisem on üldkokkuvõttes Harjumaa. Kümnest elujõulisemast omavalitsusest 8 on Harju maakonnast: esikohal on Viimsi vald, mille elujõulisuse indeks on 196, teine Harku vald (185), kolmas Ruhnu (182), järgnevad Kiili (177), Rae (173), Saue linn (157), Saue vald (156), Saku vald (154). Tallinn on 9. kohal (153) ning 10. kohal Ülenurme vald (149).
Kuusalu ja Raasiku valla elujõulisuse indeks on ühesugune – 123. Kuusalu on pingereas 25. ja Raasiku 26. kohal. Sama indeks 123 on ka Kuusalu valla idanaabril Vihula vallal (23. koht) Lääne-Virumaalt ning Elva linnal (24. koht) Tartumaalt.
Kuusalu valla näitajad viie osaindeksi kohta: rahvastik 36. koht, töö ja toimetulek 19., omavalitsuse rahalised vahendid 160., oskused ja innovaatilisus 58. ja majandustegevuse mitmekülgsus 25. koht.
Raasiku valla näitajad: rahvastik 24., töö ja toimetulek 15., omavalitsuse rahalised vahendid 201., oskused ja innovaatilisus 94. ning majandustegevuse mitmekülgsus 37. koht.
Anija valla kohta arvutatud elujõulisuse indeks 108 annab 60. koha.
Anija valla näitajad: rahvastik 45., töö ja toimetulek 67., omavalitsuse rahalised vahendid 199., oskused ja innovaatilisus 136. ja majandustegevuse mitmekülgsus 45. koht.
Loksa linna elujõulisuse indeks on 83, mis paigutab Loksa pingereas 191. kohale.
Loksa näitajad: rahvastik 108., töö ja toimetulek 205., omavalitsuse rahalised vahendid 117., oskused ja innovaatilisus 154. ja majandustegevuse mitmekülgsus 111. koht.
Kümme kõige vähem elujõulist valda on Kiviõli, Mõisaküla, Taheva, Põdrala, Lavassaare, Piirissaare, Aseri, Oru, Tootsi ja Peipsiääre.
Analüüsi koostajad on kokkuvõtvalt kommenteerinud, et pole olemas indeksit ega statistilist näitajat, mis peegeldaks maailma kogu mitmekesisust. Samas pole olemas statistikat, mis midagi ei näita. Küsimus on selles, mida oskame statistilisest infost välja lugeda ja kuidas seda teavet kasutame.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et igasugused edetabelid on toredad lugeda, kuid väga tõsiselt neid võtta ei tasuks: „See, et suurlinnade ümber on vallad elujõulisemad, on kõigile niigi teada. Kuusalu valla positsioon on olnud aastaid muutumatu ja loodan, et meie inimestele ka tulevikus meeldib elupaigana Kuusalu vald.“
Raasiku vallavanem Aare Ets: „Seni kättesaadava põhjal hindaksin Raasiku valla sooritust hindega „hea“. Sealhulgas töö ja toimetuleku ning rahvastiku näitajad hindan väga headeks, majandustegevuse mitmekesisust ning oskuseid ja innovaatilisust keskpäraseks. Pettumust valmistab rahaliste vahendite ehk tulu elaniku kohta kategooria, selles anomaalias tahan selgusele jõuda. Kokkuvõttes hea tulemus.“
Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Anija valla juhtimises saab siin teha ühe kindla järelduse: väikeettevõtlust ja investeeringute sissetoomist tuleb toetada ja ette valmistada. On vaja teha ettevõtluse toetamise fond ja välja töötada selle kasutamispõhimõtted.“
Loksa linnapealt Värner Lootsmannilt ei õnnestunud toimetusel kommentaari saada.
