Kuu­sa­lu Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba ümb­ru­se kor­ras­ta­mi­seks ot­si­tak­se va­nu fo­to­sid

149
Va­ba­dus­sõ­jas ja I maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­sam­mas Kuu­sa­lus on re­no­vee­ri­tud, balustraadi ja ümb­ru­se kor­ras­ta­mi­ne jät­kub. Fo­to Hei­go Vi­ja

Kuu­sa­lu kal­mis­tul asuv mä­les­tus­sam­mas on Ees­tis esi­me­ne, mis püs­ti­ta­ti Va­ba­dus­sõ­jas ja I maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te­le. Tu­le­val aas­tal täi­tub sam­ba ava­mi­sest 100 aas­tat – ava­ti 16. mail 1921. Sel­le täht­päe­va pi­du­li­kuks tä­his­ta­mi­seks on ha­ka­tud muin­sus­kait­se all ole­vat au­sam­mast ja ümb­rust kor­da te­ge­ma.

Mä­les­tus­sam­ba ala kor­ras­ta­mi­se va­ba­taht­lik eest­ve­da­ja, kait­se­liit­la­ne Hei­go Vi­ja: „Pa­lu­me ko­ha­li­kelt ini­mes­telt kaa­sa­bi, et lei­da mä­les­tus­sam­bast teh­tud va­nu fo­to­sid. Ehk on esi­va­ne­ma­te fo­toal­bu­mi­tes pil­te sam­bast ja sel­le ümb­ru­sest. Tee­me fo­to­dest koo­piad, ori­gi­naa­lid an­na­me ta­ga­si.“

Kuu­sa­lu au­sam­mas on kor­ras­ta­tud ja kon­ser­vee­ri­tud, tööd teh­ti eel­mi­se aas­ta ke­va­del. Fir­ma­le Mand­ra­go­ra Res­tau­raa­to­rid ta­su­ti muin­sus­kait­sea­me­tilt saa­dud toe­tu­se ja rah­valt ko­gu­tud an­ne­tus­te abil. Muin­sus­kait­sea­met an­dis 2000 eu­rot, an­ne­tus­test saa­di 890 eu­rot.
Muin­sus­kait­sea­me­ti­ga on koos­kõ­las­ta­tud ka sam­ba ümb­ru­se ku­jun­dus, es­kii­si te­gi OÜ Ki­vi­sil­la. Ka­van­da­tud töö­de mak­su­muse ja ra­has­ta­mi­se osas sel­gus puu­dub.

Hei­go Vi­ja kor­ral­das Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas paar nä­da­lat ta­ga­si aru­te­lu, kui­das eda­si te­gut­se­da. Pea­le te­ma osa­le­sid EELK Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas, sam­ba aja­lu­gu uu­ri­nud kap­lan Pee­ter Pae­nurm, Lau­rent­siu­se Selt­si juht Su­lev Vald­maa, Kuu­sa­lu val­la kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­list Ere Ui­bo, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand ja Eruoh­vit­se­ri­de Ko­gust Jaan Kuusk­man.

Hei­go Vi­ja: „Sel­gu­nud on, et osa­de lan­ge­nu­te ni­med on sam­balt puu­du. Kui 1988. aas­tal sam­mas taa­sa­va­ti, li­sa­ti sin­na üks ni­mi. Täp­sus­ta­tud and­me­te jär­gi tu­leks ne­li ni­me juur­de pan­na. Ruu­mi sam­bal nen­de jaoks oleks ja loo­da­me, et muin­sus­kait­sea­met an­nab koos­kõ­las­tu­se.“

Pee­ter Pae­nur­me sõ­nul võiks Kuu­sa­lu sam­ba­le li­sa­da Vlo­de­mar Al­le, Pee­ter Lips­tok Valk­last, Ja­kob Nõm­berg Uu­ri­tast ja Vol­de­mar Peek­mann Ko­su-Aru­pe­rest. Ta ütles, et Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast pä­rit lan­ge­nuid on veel Lok­sa ja Lee­si kan­dist, kuid roh­kem ni­me­sid Kuu­sa­lu mä­les­tus­sam­ba­le ei ma­hu, nen­de lan­ge­nu­te ni­med võiks jääd­vus­ta­da Lok­sa ja Lee­si kal­mis­tul või ki­ri­kus.

Koo­so­le­kul rää­gi­ti ka eda­sis­te kor­ras­tus­töö­de ra­has­ta­mi­sest. Hei­go Vi­ja sõ­nul uu­ri­tak­se muin­sus­kait­sea­me­tilt või­ma­li­ku toe­tu­se koh­ta, ot­si­tak­se toe­tus­fon­de, pa­lu­tak­se abi rii­gilt. Üks idee on kü­si­da tu­ge ka era­kon­da­delt, kui ha­ka­tak­se ja­ga­ma po­liit­list ka­tu­se­ra­ha.

Lok­sa­le oma au­sam­mas?
Pee­ter Pae­nurm on uu­ri­nud Va­ba­dus­sõ­jas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast pä­rit lan­ge­nu­te koh­ta. Te­ma and­me­tel on pea­le Kuu­sa­lu piir­kon­na nel­ja lan­ge­nu jääd­vus­ta­ma­ta ka 7 ni­me Lok­sa kan­di kü­la­dest ja 2 ni­me Ju­min­da pool­saa­relt.

Ta sõ­nas, et Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­mär­ke uu­ri­nud Ain Kril­lo ja Ma­ti St­rauss koos­ta­vad nüüd lan­ge­nu­te lü­hie­lu­lu­gu­sid, tut­vu­vad sõ­di­nu­te tee­nis­tus­leh­te­de­ga ja ot­si­vad in­fot ki­ri­ku­raa­ma­tu­test: „Olen Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na koh­ta sü­vit­si uu­ri­nud ja uu­ri­jaid ai­da­nud. Töö veel kes­tab. Kü­si­mus on, miks ne­li ni­me jäid Kuu­sa­lu au­sam­ba­le kand­ma­ta.“

Lok­sa piir­kon­na lan­ge­nu­te ni­me­de koh­ta on te­ma sõ­nul Kuu­sa­lu au­sam­ba ka­van­da­mi­se pro­to­kol­lis kir­jas, et Kuu­sa­lu ki­ri­kuõ­pe­ta­ja üle­san­ne oli Lok­sa abi­ki­ri­ku ko­gu­du­selt kü­si­da, kas ühi­ne­tak­se nen­de­ga. Mil­li­ne oli tu­le­mus või kok­ku­le­pe, se­da po­le pro­to­kol­li­tud, kuid või­ma­lik, et Lok­sa­le plaa­ni­ti ra­ja­da oma mä­les­tus­sam­mas, mui­du olek­sid seal­se­te lan­ge­nu­te ni­med Kuu­sa­lu sam­bal, ar­vab ta.

Pee­ter Pae­nurm: „Lok­sa kal­mis­tu­le on mae­tud Va­ba­dus­ris­ti ka­va­ler leit­nant Joo­sep Park­tal Va­na­kü­last ja Jo­han­nes Kruus­vall Vii­nis­tult. Nen­de haua­ko­had on tä­his­ta­tud. Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nud ja Lok­sa­le mae­tud Ha­ra mees­te Mag­nus Einst­ru­ki ja An­ton Al­bert La­gen­ber­gi haua­ko­had ei ole säi­li­nud. Nar­va on mae­tud Alek­san­der Kal­holm Vii­nis­tult, Val­ter Mal­va Kol­ga­kü­last ja Alek­san­der Olev Lok­salt.“

Ju­min­da pool­saa­relt lan­ge­sid Va­ba­dus­sõ­jas Ju­lius Rem­mel­gas Kol­ga-Aab­last ja Al­bert Kent­mann Ju­min­dalt. Ka nen­de ni­med on au­sam­bal jääd­vus­ta­ma­ta.

Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le on mae­tud Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nud lään­la­ne Alek­san­der Link ja soo­me va­ba­taht­lik Au­kus­ti Tuo­mi­nen ning oma Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na me­hed Mag­nus Sakk Uu­rist, Hans Blum­feld Sõit­melt ja Art­hur Jo­han­nes Kuusk­mann, I maail­ma­sõ­jas lan­ge­nud Jo­han­nes Prööm.

Kuu­sa­lu mä­les­tus­sam­bal on kok­ku 65 ni­me – nel­ja­le kül­je­le ta­hu­tud Va­ba­dus­sõ­jas 12 ja I maail­ma­sõ­jas 53 lan­ge­nu ni­med.

An­ne­tus­test ko­gu­ti li­gi 120 000 mar­ka
Kui­gi Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­baid teh­ti 1920nda­tel aas­ta­tel mit­mel pool Ees­tis, saa­di kõi­ge en­ne val­mis ja ava­ti Kuu­sa­lu kal­mis­tu jut­lu­sep­lat­sil. Kuu­sa­lu mä­les­tus­sam­ba ma­ter­ja­li ja val­mis­ta­mi­se ra­ha ko­gu­ti an­ne­tus­test, kok­ku ku­lus 119 902 mar­ka. Kuu­sa­lu sam­ba kõr­gus on 4,26 meet­rit. Sel­le üle­mi­ne ots on teh­tud Root­si gra­nii­dist, alu­mi­ne osa Soo­mest too­dud hal­list gra­nii­dist. Sam­ba esi­me­sel kül­jel on tekst: „Kuu­sa­lu ko­gu­dus mä­le­tab tä­nu­ga oma po­jad, kes suu­rel wõit­lu­se ajal oma elu jät­sid Ees­ti ko­du kait­seks.“

Sam­mas õha­ti 1941. aas­tal, osa sam­bast oli kal­mis­tul ko­gu Nõu­ko­gu­de aja al­les, ni­med olid ee­mal­da­tud. Mä­les­tus­sam­mas res­tau­ree­ri­ti Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si eest­ve­da­mi­sel ja taa­sa­va­ti 1988. aas­ta 26. no­vemb­ril.