
Kuusalu kalmistul asuv mälestussammas on Eestis esimene, mis püstitati Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenutele. Tuleval aastal täitub samba avamisest 100 aastat – avati 16. mail 1921. Selle tähtpäeva pidulikuks tähistamiseks on hakatud muinsuskaitse all olevat ausammast ja ümbrust korda tegema.
Mälestussamba ala korrastamise vabatahtlik eestvedaja, kaitseliitlane Heigo Vija: „Palume kohalikelt inimestelt kaasabi, et leida mälestussambast tehtud vanu fotosid. Ehk on esivanemate fotoalbumites pilte sambast ja selle ümbrusest. Teeme fotodest koopiad, originaalid anname tagasi.“
Kuusalu ausammas on korrastatud ja konserveeritud, tööd tehti eelmise aasta kevadel. Firmale Mandragora Restauraatorid tasuti muinsuskaitseametilt saadud toetuse ja rahvalt kogutud annetuste abil. Muinsuskaitseamet andis 2000 eurot, annetustest saadi 890 eurot.
Muinsuskaitseametiga on kooskõlastatud ka samba ümbruse kujundus, eskiisi tegi OÜ Kivisilla. Kavandatud tööde maksumuse ja rahastamise osas selgus puudub.
Heigo Vija korraldas Kuusalu rahvamajas paar nädalat tagasi arutelu, kuidas edasi tegutseda. Peale tema osalesid EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, samba ajalugu uurinud kaplan Peeter Paenurm, Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa, Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo, Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand ja Eruohvitseride Kogust Jaan Kuuskman.
Heigo Vija: „Selgunud on, et osade langenute nimed on sambalt puudu. Kui 1988. aastal sammas taasavati, lisati sinna üks nimi. Täpsustatud andmete järgi tuleks neli nime juurde panna. Ruumi sambal nende jaoks oleks ja loodame, et muinsuskaitseamet annab kooskõlastuse.“
Peeter Paenurme sõnul võiks Kuusalu sambale lisada Vlodemar Alle, Peeter Lipstok Valklast, Jakob Nõmberg Uuritast ja Voldemar Peekmann Kosu-Aruperest. Ta ütles, et Kuusalu kihelkonnast pärit langenuid on veel Loksa ja Leesi kandist, kuid rohkem nimesid Kuusalu mälestussambale ei mahu, nende langenute nimed võiks jäädvustada Loksa ja Leesi kalmistul või kirikus.
Koosolekul räägiti ka edasiste korrastustööde rahastamisest. Heigo Vija sõnul uuritakse muinsuskaitseametilt võimaliku toetuse kohta, otsitakse toetusfonde, palutakse abi riigilt. Üks idee on küsida tuge ka erakondadelt, kui hakatakse jagama poliitlist katuseraha.
Loksale oma ausammas?
Peeter Paenurm on uurinud Vabadussõjas Kuusalu kihelkonnast pärit langenute kohta. Tema andmetel on peale Kuusalu piirkonna nelja langenu jäädvustamata ka 7 nime Loksa kandi küladest ja 2 nime Juminda poolsaarelt.
Ta sõnas, et Vabadussõja mälestusmärke uurinud Ain Krillo ja Mati Strauss koostavad nüüd langenute lühielulugusid, tutvuvad sõdinute teenistuslehtedega ja otsivad infot kirikuraamatutest: „Olen Kuusalu kihelkonna kohta süvitsi uurinud ja uurijaid aidanud. Töö veel kestab. Küsimus on, miks neli nime jäid Kuusalu ausambale kandmata.“
Loksa piirkonna langenute nimede kohta on tema sõnul Kuusalu ausamba kavandamise protokollis kirjas, et Kuusalu kirikuõpetaja ülesanne oli Loksa abikiriku koguduselt küsida, kas ühinetakse nendega. Milline oli tulemus või kokkulepe, seda pole protokollitud, kuid võimalik, et Loksale plaaniti rajada oma mälestussammas, muidu oleksid sealsete langenute nimed Kuusalu sambal, arvab ta.
Peeter Paenurm: „Loksa kalmistule on maetud Vabadusristi kavaler leitnant Joosep Parktal Vanakülast ja Johannes Kruusvall Viinistult. Nende hauakohad on tähistatud. Vabadussõjas langenud ja Loksale maetud Hara meeste Magnus Einstruki ja Anton Albert Lagenbergi hauakohad ei ole säilinud. Narva on maetud Aleksander Kalholm Viinistult, Valter Malva Kolgakülast ja Aleksander Olev Loksalt.“
Juminda poolsaarelt langesid Vabadussõjas Julius Remmelgas Kolga-Aablast ja Albert Kentmann Jumindalt. Ka nende nimed on ausambal jäädvustamata.
Kuusalu kalmistule on maetud Vabadussõjas langenud läänlane Aleksander Link ja soome vabatahtlik Aukusti Tuominen ning oma Kuusalu kihelkonna mehed Magnus Sakk Uurist, Hans Blumfeld Sõitmelt ja Arthur Johannes Kuuskmann, I maailmasõjas langenud Johannes Prööm.
Kuusalu mälestussambal on kokku 65 nime – neljale küljele tahutud Vabadussõjas 12 ja I maailmasõjas 53 langenu nimed.
Annetustest koguti ligi 120 000 marka
Kuigi Vabadussõja mälestussambaid tehti 1920ndatel aastatel mitmel pool Eestis, saadi kõige enne valmis ja avati Kuusalu kalmistu jutluseplatsil. Kuusalu mälestussamba materjali ja valmistamise raha koguti annetustest, kokku kulus 119 902 marka. Kuusalu samba kõrgus on 4,26 meetrit. Selle ülemine ots on tehtud Rootsi graniidist, alumine osa Soomest toodud hallist graniidist. Samba esimesel küljel on tekst: „Kuusalu kogudus mäletab tänuga oma pojad, kes suurel wõitluse ajal oma elu jätsid Eesti kodu kaitseks.“
Sammas õhati 1941. aastal, osa sambast oli kalmistul kogu Nõukogude aja alles, nimed olid eemaldatud. Mälestussammas restaureeriti Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ja taasavati 1988. aasta 26. novembril.