Kuusalu ühendatud raamatukogu sai aastaseks

3281

Kolga raamatukoguhoidja LELO PAADIMEISTER ja Kuusalu raamatukogu direktor ELLE OTS uurivad uut triipkoodilugejat. Sellised aparaadid on Kuusalus ja Kolgas, kus raamatufond on suurem. Väiksemates filiaalides peetakse raamatute üle arvestust registreerimisnumbrite järgi.
1. veebruarist 2008 liideti Kuusalu vallas kõik 7 raamatukogu üheks Kuusalu raamatukoguks.

Direktorina asus tööle Kuusalu raamatukoguhoidja Elle Ots. Kolga, Hirvli, Kõnnu, Joaveski Viinistu ja Vihasoo raamatukogud nimetati filiaalideks ning sealsete töötajate ametinimetus on raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidjaid on kokku kümme. Kuusalus ja Kolgas on oma koristaja, mujal koristavad raamatukoguhoidjad ise.

Kuusalu vallamaja ametnikud kiidavad, et ümberkorraldus on teinud nende töö lihtsamaks – asju aetakse direktoriga, enam ei pea mitme raamatukoguga ühendust võtma, et saada andmeid või edastada dokumente.

Ka filiaalide töötajad kinnitavad, et on rahul, sest tekkinud on omaette kollektiiv. Seni tuli üksi otsustada ja kolleegidega oli võimalik tööasju arutada harva.

Kolga raamatukoguhoidja Lelo Paadimeister: „Oleme saanud üksteisega paremini tuttavaks. Kuigi töötame eraldi kohtades, oleme üks seltskond ja ajame ühist asja. Saame aegajalt kokku, näiteks kutsus meie direktor kõik Viinistule jõululõunale. Ka niisugused ettevõtmised ühendavad.”

Elle Ots: „Aasta on möödunud väga kiiresti. Tundub, et oleme omavahelise logistika käima saanud – vahetame filiaalide vahel raamatuid. Et kokku hoida, oleme leidnud abilisi, kes viivad raamatu Viinistule, Kolka, Vihasoosse või Hirvlisse. Kõik raamatud ei pea olema igas filiaalis.  Kui lugeja esitab soovi, vaatame, kust vajaliku raamatu leiame, kas enda kogudest või otsime kaugemalt. Oleme saanud küsitud raamatu ka näiteks Lehola raamatukogust või Tartumaalt. Raamatud pannakse teele postiga, paari päevaga on reeglina kohal.”

Kõige tähtsamaks peab ta , et raamatukogud oleksid avatud ja rahvas saaks sealt soovitud lugemist või infot võimalikult palju. Seetõttu korraldab direktor filiaalide raamatukoguhoidjate kokkusaamisi vaid vajadusel – et nad ei peaks uksi kinni panema.

Kõige väiksemad raamatukogud on Kõnnus ja Joaveskil – seal on uksed avatud kolmel päeval nädalas. Laupäeviti saab raamatukogusse minna peale Kuusalu ja Kolga ka Hirvlisse ja Kõndu.

Direktor rõhutab, et peaaegu kõik raamatukoguhoidjad on läbinud kutsekoolituse. Eelmisel aastal lõpetasid koolituse Lelo Paadimeister ning Vaike Sild Kõnnu, Lea Räni-Ojamäe Hirvli ja Külli Talivere Joaveski filiaalist. Ivi Adler Viinistult on läbinud kutsekoolituse varem.

Direktor Elle Ots alustas mullu sügisel õpinguid Viljandi Kultuuriakadeemia avatud ülikoolis, kus õpib enda kulul raamatukogundust ja infokeskkondi. Ta selgitab, et raamatukogutöötaja ongi suuresti ka infojagaja. Kuigi räägitakse e-riigist pole maal paljudel veel kodus arvutit ega internetiühendust. Käiakse küsimas teavet seaduste, toetuste, avalduste kohta. On olnud juhused, kui palutakse abi oma pangaarve vaatamiseks.

Kõige rohkem on lugejaid Kuusalu filiaalis. Seal on ka külastatavus suurem – päevas käib keskmiselt 40-50 inimest, kuid külastajaid on olnud ka arvukamalt, kuni 70 inimest päevas.

Seni rahastati filiaale vana korra järgi – endise Loksa valla raamatukogud said raamatute soetamiseks isegi rohkem raha kui endise Kuusalu valla omad, kuigi lugejate arvu järgi oleksid pidanud summad olema teised. Elle Otsa sõnul on lähiajal kavas filiaalide töötajatega kokku saada ning arutada, kuidas jaotada raha õiglasemalt.

Sel aastal on Kuusalu valla eelarves raamatukogu jaoks uute raamatute ja ajakirjade-ajalehtede ostmiseks-tellimiseks kokku 328 000 krooni, riik annab 22 protsenti vähem kui mullu – 20 krooni valla­elaniku kohta, kokku 138 612 krooni.

Eelmine artikkelVarastamine
Järgmine artikkel1. mail on Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas 7 mõttekoda