Kuusalu taidlejad esitasid talvepeol muinasjutu-sketše

1918

Tänavused teemad olid „Imekaunis Vassilissa”, „Uinuv kaunitar”, „Kolm karu” ja teised.

Koos V. Tormise Kultuuriseltsiga korraldas selle talvepeo Kuusalu meeskoor. Dirigent Ene Järvik rääkis, et esialgu plaaniti jagada isetegevusrühmadele esinemisteemad vene muinasjuttudest, aga tuntud lugusid sai vähem, kui on gruppe, ning juurde valiti muid kuulsaid muinasjutte.

Traditsiooniliselt saadakse kokku kord aastas jaanuaris. Kuna taidlejaid on vallas palju, seatakse Kuusalu rahvamajas peolauad ka lavale ja fuajeesse.

Kui mitmel aastal selline ühine pidu on toimunud, ei osanud Kuusalu valla näitlejad-tantsijad-lauljad täpselt öelda ning arvasid, et üle kümne on olnud kindlasti. Kuusalu rahvamaja kunagine juhataja, Kolga kooli majandusjuht ja rahvatantsurühma tantsija Krista Kukk mäletas täpsemalt – esialgu korraldas Kabujalakeste tantsurühm taolise peo viie aasta tagant oma juubelil, kuid aastal 1996 võttis rahvamaja selle üle ja hakkas talvepidu tegema igal aastal.

Pidu on oodatud. Kui vähegi võimalik, võetakse osa ning esinetakse. Õhtu koosneb kahest võrdselt olulisest poolest – isetegevusgruppide lõbusad etteasted kokkulepitud teemal ning tants.

„Saab ennast ja oma vaimu liigutada ning vaadata, mida teised on suutnud välja mõelda,” kommenteeriti.
„See on üks lahe ja vahetu koosolemine. Tänavu oli tase varasemast veel kõrgem, rohkem oli vaeva nähtud esinemistele helitaustade kokkupanemise ning kostüümidega.”

Kuusalu vallas on kokku ligi 30 taidlusringi, laupäeva, 16. jaanuari talvepeost võtsid osa 15 kollektiivi. Tantsuks mängis ansambel Visiit. Kuusalu vallavalitsus toetas pidu 6000 krooniga.

Ballett, varjuteater, pantomiim
Rahvamaja esine ja peoruumid olid kaunistatud talviselt – lakke ja seintele oli kinnitatud vanu puusuuski, vilte, suusakeppe ning -saapaid. Rahvamaja trepi kõrval lumehanges seisid ka ühed profi-Fischerid meeskoorilaulja Peeter Kivimäe kollektsioonist, nendega tegi Allar Levandi oma pronksihüppe.

Meeskoori vanem Ado Pärn tervitas valla viisi- ja jalakeerutajaid ning ütles, et plaanis on peol ära unustada masu ja valitsuse kirumine ning minna muinasjutumaailma. Seejärel esitas meeskoor muinasjututeemalise laulu „Kuninganna”.

Muinasjutud olid žanriliselt lahendatud erinevalt. Kuusalu näiteringi Latern „Uinuv kaunitar” oli lugu kahe naaberküla neiu unenägudest. Kabujalakeste „Pöial-Liisi”-stseen algas sellele muinasjutule kohaselt, aga lõppes „Kolme karu” looga.

Kolgaküla laintantsurühm Lainerid esitas balletisugemetega „Vankumatu tinasõduri”. Kuusalu laulumemmede „Imekaunis Vassilissa” pani rahva vene laule kaasa plak-sutama. Tantsurühm Viimikud esitas „Kullaketrajatest” tantsulise stseeni koos kurja nõiaga.

Flamencotantsijad mängisid „Inetut pardipoega” varjuteatrina. Vanaemade tantsurühma Tiiud „Kuldkalake” naerutas rahvast vaimuka puändiga – appipalutud kalamees Peeter Kivimäe laskis kuldkalakese lahti, kui too lubas miljon krooni, aga raha asemel soovitas kuldkala osta Bingo pileti.

Kolga segarühma „Kolm karu” tõi publiku ette kolm pesu-, kaisu-, panda-, jää- ja sportivat karu.

Elevust ja naeru tekitas ka naiskoori Kadri tõlgendus muinasjutust „Kuuvalgel vihtlevad neitsid”. Leesi näiteringi „Hundis ja seitsmes kitsetalles” tuli hunt kitsekesi vaktsineerima, tähtsate poliitikute nimesid kandvatel kitsedel olid aga mõjuvad põhjused, miks süsti ei saanud teha. Näiteks ei lubanud Verneri-nimeline kits süstida seetõttu, et oleks võimalik istuda maasturis.

Kolga-Kuusalu kammerkoori „Kakuke” oli aktsiiside tõusudest ja hüvitiste kärbetest küpsetatud riigipirukast, mida Jõelähtme ja Loksa kätte ei saanud – erinevalt kavalast Kuusalu vallast.

Kuusealused ehk Bremeni linna moosekandid Musja Kokoškina,  Laika Sabatškina, Iiah Osjolovitš  ja Kikimora Petuhhova.
Kuusealused ehk Bremeni linna moosekandid Musja Kokoškina, Laika Sabatškina, Iiah Osjolovitš ja Kikimora Petuhhova.

Kuusalu pasunakoor oli palunud oma „Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi” pillipala pantomiimiga illustreerima mitme teise kollektiivi liikmed.

Tugevaima aplausi teenis ansambel „Kuusealused”. Nende Bremeni linna moosekandid Laika Sabatškina, Iiah Osjolovitš, Kikimora Petuhhova ja Musja Koškina olid tulnud Bremenist ära keele­probleemide tõttu, käinud külas Hundisilmaaugus ning jäänud peatuma Mustakivi keskuse tunnelisse, kus teenisid lauluga toidupoolist.

Ootamatu „Tuljak”
Soojalt võeti vastu ka üllatusesineja – dirigent Taavi Esko tõi korraks rahvamajja Kuusalu koolis laululaagris olnud EKNSi (Eesti Koolinoorte Segakoori) kammerkoosseisu. Tervitusena valla aukodanikult Veljo Tormiselt lauldi tema „Sangaste mängu”, mis on 2011. aasta koolinoorte laulupeo repertuaaris. Teiseks esitati Pärt Uusbergi „Muusika”. Kolmas laul oli „Tuljak”. Taavi Esko palus rahvatantsijaid lauljate ringi keskele kaasa tantsima. Nõndaviisi pole seda vist enne esitatud – osad tantsijad olid peole tulnud raamatukangelaste riietes ja nii keerutasid „Tuljakut” ka Pocahontas, Pipi Pikksukk, Pöial-Liisi, rebane ja hunt.

V. Tormise kultuuriseltsi tegevjuht Maarika Rohi andis vallavalitsuse kultuuri­preemiad üle neile, kes 2. jaanuaril Kolgakülas tänupeol kohal polnud. Oma „Sinise leegi” klaaskuju sai kätte ka Kuusalu näitetrupp Latern, kes käis Leedus Baltikumi külateatrite festivalil ja pälvis seal tunnustust.

Eelmine artikkelTöötuid seisuga 31. detsember 2009
Järgmine artikkelLoksa laevatehase kõik 525 töötajat said koondamisteated