Keskuse aastakulu oli 5,8 miljonit krooni.
Esimesel tegutsemisaastal sai Kuusalu spordikeskus piletitest ja rendisummadest kokku 1,29 miljonit krooni. 2010. aasta eelarvesse kavandati omatulu 1,4 miljonit krooni, kuid see jäi oodatust 400 000 krooni võrra väiksemaks.
Kuna kapitalirent, personali- ja majanduskulud on kokku 5,8 miljonit krooni, läks ujula ning spordisaalide ülalpidamine Kuusalu vallale möödunud aastal maksma 4,8 miljonit krooni. Töötajaid on majas 13.
Spordikeskuse juhataja Kadri Idavain ütleb, et külastatavust mõjutavad ilmaolud. Kui suvel on päikeselised soojad ilmad, läheb rahvas randa, mitte ujulasse.
Lumerohke talvega eelistatakse teha trenni suusaradadel. 2010. aastal oli palju lund ja kuumi suvepäevi.
„Trennide ja rentide eest saame sissetulekut umbes pool aastat. Kui tuleb kevad, on meie kandi inimene kohe õues talitamas, spordikeskuse jaoks jääb aega vähemaks. Vallavalitsuse määrustega on juurde tulnud soodustusi oma valla spordiklubidele, üritustele. Väiksema sissetuleku üks põhjus võib olla ka inimeste väiksemad rahalised võimalused,” selgitab ta.
Piletitega külastuskordi oli 2009. aastal ligi 15 000. Mullu oli neid umbes sama palju, vähem on ostetud 10- ja 30-korra pääsmeid.
„2009. aasta lõpuks oli 260 püsiklienti, eelmisel aastal lisandus 80,” ütleb Kadri Idavain. Juhataja nendib, et esimesel aastal käidi palju ka uudishimust, praeguseks on uudsuse võlu lahtunud.
Lisandunud on erinevaid treeningrühmi, lastele on kergejõustiku, tennise, korvpalli, karate, võrkpalli, sportmängude, ujumise ning mitmed tantsutreeningud. Täiskasvanutel on võimalik mängida jalgpalli, saalihokit ja korvpalli, osaleda bodycombati, aeroobika, vesiaeroobika ja ladina tantsude trennides. Lisaks on väikelaste- ja beebide ujutamine-võimlemine. Treenereid ja juhendajaid on 20. Kokku toimub nädalas ligi 100 treeningtundi, lisaks sisehooajal 77 koolitundi, kuna spordikeskus on ühendatud Kuusalu koolimajaga.
Juulis oli spordikeskus kaks nädalat suletud, siis tühjendati esimest korda 25meetrine bassein ning tehti garantiiremondi töid, mida jätkatakse käesoleval suvel.
Rahulolu-uuring
Et teada saada külastajate soove, viis spordikeskus möödunud aastal läbi rahulolu-uuringu. Vastuseid saadi 66, neist 19 olid õpilastelt ja ülejäänud täiskasvanutelt.
Juhataja sõnul on hinnangud pigem positiivsed. Personali tegevust, ruumide olukorda ning treenimisvõimalusi nimetati headeks või väga headeks.
Soovitati muuta piletite ja kohviku hinnapoliitikat, näiteks öeldi, et Tallinnaga võrreldes on hinnad liiga kõrged. Sooviti ka, et kliente teavitataks e-maili või telefoni teel. Kiideti keskuse uut kodulehekülge.
Oli ettepanekuid, et võiks rajada kunstmuruväljaku ning panna riietus- ja pesuruumide ustele vedrud, et need langeksid ise kinni, muidu tuleb riietusruumidesse liiga palju niiskust. Staadionile pääsemiseks taheti kaldteed. Lisateenustest sooviti kõige rohkem lastehoidu ja ilusalongi, samuti sporditarvete laenutust ja eratreenerit.
Vastanutest 83 protsenti nõustusid ankeeti kirjutatud väitega, et spordikeskuses võiks toimuda rohkem võist-lusi väljastpoolt valda, see rikastaks kohalikku spordielu ja reklaamiks Kuusalu valda.
Väitele, et kuigi ujumismütsi kasutamine aitab hoida basseinivett puhtana ja kaitseb juukseid, ei taheta seda ikkagi kasutada, andsid jaatava vastuse 51 protsenti.
Paljud kiitsid ja tänasid. Tehti ettepanek seada sisse oma kuukaart, taheti ujuda šortsides ning kirjutati ka sellest, et väikelaste bassein tuleks ehitada ümber.
Kadri Idavain lubab, et rahulolu-uuringuid tehakse ka edaspidi: „See on tagasiside, mis võimaldab meil pakutavaid teenuseid paremaks muuta. Saame häid ideid ning positiivsed soovid annavad kogu personalile jõudu edasiseks tööks.”
Ta ütleb, et rahulolu-uuringust tulenevalt on koos beebide ujutamise juhendajaga uuritud väikese basseini sügavamaks tegemise võimalusi ja mõttekust, tehtud spordikeskuse klientidele meililist.
Spordikeskusel on kavas korrata enim meeldinud ettevõtmisi. 5. veebruaril ehitatakse soodsate ilmaoludega jälle lumelinna. 5. märtsil on plaanis spordikeskuse ja keskkooli ruumides siseorienteerumine, mida uuringus pakuti.