Kuusalu vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus tegevjuht Kalle Küngas tutvustas vallavolikogu detsembrikuu istungil ettevõtte tegevust viimase nelja aasta jooksul. Kuusalu Soojus osutab joogivee- ja kanalisatsiooniteenust ning tagab kaugkütet tema sõnul kokku rohkem kui pooltele Kuusalu valla elanikele.
Sooja toodab ettevõte Kuusalu ja Kolga alevikus. Joogivee ja kanalisatsiooniteenust osutab lisaks Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevikule veel Uuri, Valkla, Suurpea, Kuusalu, Kupu ja Vihasoo külas. Joogiveega varustab elanikke ka, Salmistu, Viinistu, Pärispea, Kaberla, Leesi, Pudisoo külas ja Sõitme küla Leegiranna elamuarenduses.
Tegevjuht teatas, et varasemast oluliselt kõrgemaks kujunenud elektri- ning enamiku kaupade ja teenuste hindade tõttu on Kuusalu Soojus esitanud konkurentsiametile taotlused kõigi kolme elutarbelise teenuse hinnatõusuks, kuid taotluste menetlemine on võtnud väga kaua aega. Eriti pikaks on veninud vee- ja kanalisatsiooniteenuste uute hindade kooskõlastamine.
Kuusalu Soojus soovib joogivee teenuse senist hinda tõsta 35 protsenti, kanalisatsiooniteenuse hinda kuni 18 protsenti ja toodetava soojusenergia hinda 15-20 protsenti.
Detsembrikuu istungil avaldas Kalle Küngas lootust, et konkurentsiametilt saab hindadele kooskõlastuse jaanuarikuus. Kliente tuleb hinnatõusust teavitada 30 päeva ette ning siis oleks uued hinnad kehtinud alates 1. märtsist. Möödunud reedel tõdes ta Sõnumitoojale, et konkurentsiametist on taas saadetud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kohta täiendavaid küsimusi ning kooskõlastamisele kulub tõenäoliselt veel vähemalt üks kuu.
Nii Kuusalu kui ka Kolga katlamaja soojahinna tõusu taotlused saatis Kuusalu Soojus konkurentsiametile novembris 2024. Joogivee- ja kanalisatsiooni teenuse uute hindade kinnitamise taotluse esitas 2023. aasta detsembris.
Vesi ja kanalisatsioon
Kõige keerulisemaks kujunes Kuusalu Soojuse tegevjuhi hinnangul möödunud aasta, sest vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad on kehtinud alates 2020. aasta algusest, kuid kulutused teenuse tagamiseks on viimastel aastatel järjest kasvanud.
Viis aastat tagasi kehtestas vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna veel Kuusalu vallavalitsus ning see kattis tehtud kulutused. Kuigi aastal 2021 elektrihind kasvas, otsustas valla koalitsioon, et hinda ei tõsta, hinnatõusust saamata jäänud tulu 30 000 eurot kompenseeriti vallaeelarvest Kuusalu Soojuse osakapitali suurendamisega.
Aastaks 2022 esitas ettevõte vallavalitsusele taotluse hinna tõstmiseks, kuid alates 1. jaanuarist 2022 hakkas ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindu kooskõlastama konkurentsiamet.
Kalle Küngas: „Taotluse koostamine on keeruline, täita tuleb mahukaid tabeleid. Meie ettevõttel on Kuusalu vallas kokku 15 joogiveepumplat, 22 puurkaevu, 8 reoveepuhastit, üle 30 kanalisatsioonpumpla. Võtsime appi konsultatsioonifirma Finantsplaan OÜ, taotluse koostamisele kulus aega üks aasta ja kaks kuud. Konkurentsiamet menetles taotlust kokku 89 päeva. Kui meile saadeti täiendavaid küsimusi, pandi menetlusaeg seisma. Lõpuks saime teate, et hinnad jäetakse kooskõlastamata. Kuna meie saadetud andmed lõppesid 2023. aastaga, alustasime uue taotlusega, mille esitasime septembris 2024.“
Kuusalu Soojuse tegevjuht märkis veel, et kuni 2023. aasta maini kehtis Kuusalu Soojusel elektriostu leping fikseeritud hinnaga 36 eurot megavatt-tunni eest, mis aitas madalamate teenusehindadega hakkama saada tänu varasemalt kogutud rahavarule. Praegu tasub Kuusalu Soojus kuni 30. juunini 2025 fikseeritud elektrihinda, mis on 93,08 eurot megavatt-tunni eest. Milline on elektrienergia hind alates 1. juulist 2025, ei ole ennustatav.
Kogu Kuusalu vallas on vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad ühesugused. Lisanduvad abonenttasud. Joogiveeteenuse hind on alates jaanuarist 2020 koos kehtiva käibemaksuga 2,245 eurot kuupmeetri eest. Kanalisatsiooniteenuse hind on alates jaanuarist 2020 koos kehtiva käibemaksuga 2,977 eurot kuupmeetri eest.
Kui uued hinnad saavad kooskõlastuse, siis kaob veeteenuste hinnast abonenttasu komponent.
Soojatootmine
Toasooja piirhind on Kuusalu Soojuse katlamajades erinev. Kuusalu aleviku võrgupiirkonnas on see alates juunist 2023 ilma käibemaksuta 94,89 eurot, koos käibemaksuga 115,766 eurot megavatt-tunni eest. Kolga aleviku võrgupiirkonnas on soojahind 1. maist 2024 ilma käibemaksuta 98,75 eurot, koos käibemaksuga 120,475 eurot megavatt-tunni eest.
Kalle Küngas rääkis volikogu istungil, et kuni eelmise aasta novembrini sai mõlemat katlamaja kütta soodsa hinnaga varutud hakkepuiduga: „Hakkepuidu hind on õnneks stabiliseerunud, aga kõik teised hinna komponendid on märkimisväärselt kallinenud. Kuusalu katlamaja hakkepuidu katel uuendati kaks aastat tagasi. Kolga hakkpuidukatel on ligi 20aastane, vahetatud on tuha eraldamise seade.“
Ta lisas, et konkurentsiamet kooskõlastab hinnad tarbijate huvidest lähtuvalt, kuid kohustus on ka jälgida, et kommunaalteenuseid osutavad ettevõtted oleksid jätkusuutlikud.
Istungil küsis volikogu liige Andres Heinver ettevõtte edasiste perspektiivide kohta ja ka seda, et kas on mõeldud tulevikule, kui soojahind kujuneb nii kalliks, et kortermajade elanikel on soodsam kasutada elektrikütet.
Kalle Küngas vastas, et kui konkurentsiamet kinnitab suuremad piirhinnad, tagavad need ettevõtte jätkusuutlikkuse.
„Kaugkütte puhul saame vaadata, et Kuusalu Soojuse soojahind ei ületaks elektrikütte hinda. Uue piirhinna taotleme kolmeks aastaks. Usun, et Kolga katlamaja soojahind peaks jääma rahaliselt odavamaks elektriküttest, aga oleme piiri peal. Kaugkütte puhul on oluline ka elanike mugavus – toasoe on tagatud, ise ei pea korterites selle tagamiseks täiendavaid kulutusi tegema. Ka on kehtestatud seoses kaugküttega kortermajadele teatud kitsendused.“
Vallavolikogu liige, hiljuti Kuusalu Soojuse nõukogu liikmeks kinnitatud Urmas Kirtsi kommenteeris, et kindlasti vaatab ettevõtte nõukogu, kas Kuusalu Soojuse juhtimis- ja muud kulud on mõistlikud. Tarbijatele tunduvad hinnad kõrged, kuid ettevõte on keerulises olukorras ja pärast hindade korrigeerimist suudab teenustega jätkata. Kaugkütte kohta märkis ta, et võib ju arutada, kas Kuusalus ja Kolgas on see mõistlik lahendus, kuid praegu on mõlemas alevikus hakkpuiduküttega katlamajad, alternatiivne lahendus Kuusalus oleks gaasiküte.





