Kuusalu raamatukogule tegid veebilehe oma töötajad

2067
Kuusalu raamatukoguhoidja RIINA ROOTALU: „On valiku küsimus, kas vaatad telekat, oled arvutis või loed raamatut. Noori toovad raamatukogusse kohustuslik kirjandus ja popid noortejärjekad.“

Raamatuid on võimalik raamatukogus broneerida interneti kaudu.

„Meil on raamatukogus 20 000 teost, kui ka lugeda ühe raamatu päevas, kuluks selleks 55 aastat. Lootusetu, ükski raamatukogutöötaja seda ei suudaks. Lugejad sageli paluvad soovitada raamatuid. Et osata hinnangut anda, küsime ka teistelt lugejatelt kommentaare. Lisaks on riiulis eraldi koht „Lugejad soovitavad“,“ räägib Kuusalu raamatukoguhoidja Riina Rootalu.
Kuusalu raamatukogu kodulehel on tänavuse esimese poolaasta laenutuste edetabel. Esikohal on kohaliku autori Reelika Lootuse põnevik „Jälitatav“, teisel Margit Kilumetsa raamat Jaak Joalast ja kolmandal Stig Rästa „Minu Kennedy“.
Kõige pikem järjekord on praegu Rene Bürklandi raamatule „Tark tee terviseni“, ka Mihkel Raua, Mart Kadastiku ja Mart Sanderi uutele teostele.
Riina Rootalu ütleb, et osad lugejad on juba selgeks õppinud kasutama internetti, et uurida, kas huvipakkuv raamat on raamatukogus, broneerida, vajadusel tagastamistähtaega pikendada. Kui raamatule on järjekord, siis pikendada pole võimalik.
Selliseid toiminguid saab teha üleriigilise veebipõhise süsteemi URRAM kaudu – aadress on lugeja.ee. Kontole sisse logimiseks on vajalik ID-kaart või mobiili-ID. Sama süsteemini jõuab ka, kui Googlesse sisestada „Kuusalu raamatukogu“. Kel arvutivõimalus puudub, võib raamatukogusse helistada, huvipakkuva raamatu kohta uurida, ka tähtaega pikendada.
Palju on lugejaid pensionäride seas, sõnab Riina Rootalu. Kuigi ka nemad kurdavad, et on kiire ja lugemiseks aega vähe. Õpilased otsivad kohustuslikku kirjandust. Möödunud nädalal oli kõige soovitum raamat noorte seas Sofi Oksaneni „Puhastus“ – koolis oli jõutud selle käsitlemiseni.
„Suur jändamine oli 5. klassi kohustusliku „Kilplaste“ raamatuga, suhtlesime kooli raamatukoguga, laenasime neid mujalt raamatukogudest kokku, sest õpetaja soovis, et õpilane läheks vastama koos raamatuga.“
Oma veebilehe kohta kõnelevad raamatukogu töötajad, et see oli ammune unistus. Kui Kuusalu raamatukogusse tuli paar aastat tagasi praktikale Jane Lattik, siis viidi unistus ellu – tema juhendas kodulehe tegemist ja internetist leiti juhiseid.

Lugejaid lisandub Kuusalu arvelt
Kuusalu raamatukogu filiaalid on Kolgas, Vihasoos, Kõnnus, Viinistul, Joaveskil ja Hirvlis. Aasta alguse seisuga oli lugejaid kokku 1783, neist 1097 Kuusalus, 326 Kolgas, 158 Vihasoos, 77 Hirvlis, 59 Kõnnus, 40 Joaveskil. Täpne statistika lõppeva aasta kohta tehakse taas jaanuaris.
Külastusi oli eelmisel aastal kokku 32 292, neist 18 860 Kuusalus, 7094 Kolgas, 2321 Vihasoos, 1661 Hirvlis, 1166 Joaveskil ja 300 Viinistul.
Alates maikuust ei ole Hirvlis enam oma raamatukoguhoidjat, Lea Ojamäe kolis Lääne-Virumaale. Kuusalu raamatukogu direktor Elle Ots sõidab Hirvlisse kord nädalas, neljapäeviti. Ta avab raamatukogu uksed paariks tunniks. Rahvast käib vähe, eelmisel nädalal oli üks külastaja, üle-eelmisel ei tulnud kedagi. Sealse piirkonna lugejad on hakanud külastama Kuusalu raamatukogu. Elle Ots lubab, et jätkab neljapäeviti Hirvlisse sõitmist.
Direktor lisab, et Kõnnu raamatukogusse on tulnud uusi lugejaid juurde. Vihasoo raamatukogu, mis asub lasteaia-algkooliga samas majas, on saanud lisaruumi, tehakse koostööd kooliga. Tagasihoidlikumalt on külastajaid Viinistul, mis töötab samuti vaid neljapäevadel.

Raamatukogutöötajad-logistikud
Mida aeg edasi, seda enam on raamatukogud hakanud raamatuid omavahel vahetama. Kuusalu raamatukogu töötajad Riina Rootalu, Uve Pärn ja Elle Ots sõnavad, et nad on olude sunnil omandanud uue oskuse – olla otsekui logistikud, et klapitada, kuidas raamatud jõuaksid lugejateni ja hiljem jälle oma õigesse raamatukogusse tagasi. Loodud on vabatahtlike abiliste võrgustik. Raamatuid aitavad edasi toimetada ka Swedbanki töötajad, kes kord kuus on konsultatsioone andmas esmalt Kuusalu raamatukogus ja siis lähevad edasi Kehra raamatukogusse.
Riina Rootalu: „Suur tänu meie kümnetele abilistele ja headele sõpradele, kes aitavad raamatuid transportida!“
Raamatuid on vahetatud raamatukogudega Narvast kuni Tabasaluni. Hea koostöö on peale Harju keskraamatukogu ka Lääne-Viru keskraamatukoguga. Kui direktor Elle Ots mööda filiaale sõidab, on auto tagapink täis raamatupakke, ta viib Kuusalust uudiskirjandust ja tellitud teoseid ning on filiaalidevaheline raamatukuller.

Eelmine artikkelPeningi koroonaklubi on Eestis esikümnes
Järgmine artikkelRootslased soovivad remontida Pikavere mõisa abihoone