Kuusalu Noortekeskused sai 10aastaseks

4780
Kuusalu noortekeskuste nooruslik tiim: Kolga noortejuht KRISTA ALLIK, juhataja PRIIT PARRO ja Kiiu noortejuht HELERI PAISTE. Foto Maarja Merivoo-Parro

Jaanuari algusest töötab Kuusalu Noortekeskuste juhina PRIIT PARRO, Kolgas on noortejuht KRISTA ALLIK, Kiius HELERI PAISTE.

Kuusalu vallavalitsus asutas noortekeskused 10 aastat tagasi. Kuusalu Noortekeskuste juubelisünnipäeva peeti teisipäeval, 27. jaanuaril korraga kolmes kohas: noortekeskustes Kuusalus endises köstrimajas, Kolgas mõisa valitsejamajas ja Kiius vallamaja teisel korrusel. Lapsed olid oodatud sünnipäevatorti sööma, tordid kinkis sponsor Andres Heinver.
Valla allasutuse Kuusalu Noortekeskused juht Priit Parro kiidab, et Kolga noortejuhi Krista Alliku ja Kiiu noortejuhi Heleri Paistega on neil väga hea koostöö, omavahel suheldakse tihti. Kui kogunetakse noortekeskuste tegevuse üle plaane pidama, on rääkida ja arutada palju.
„Olen täitsa rahul, et töötan taas Kuusalu Noortekeskustes. Noorsootöö on magnet, mis mind tõmbab, ideid on palju. 14. veebruaril tuleb Kuusalus kohvikus Kaer sõbrapäeva piljarditurniir. Tuleval nädalal osaleme Kuusalu koolis ettevõtlusseminaril. Koostöös Krista ja Heleriga kavandame kevadiseks koolivaheajal, 14.-20. märtsini korraldada Kuusalu, Kiiu ja Kolga noorte ühise päevalaagri, kus pakume võimalust meisterdada, räägime keskkonnateemadel ja meediast, teeme sporti. Laager lõpeb peoga Kuusalu rahvamajas,“ räägib Priit Parro lähiaja ettevõtmistest.
Ta töötas Kuusalu Noortekeskuste juhina ka siis, kui asendas lapsepuhkusel olnud Annika Agu-Aasranda. Aastal 2012 läks Priit Parro koos abikaasa Maarja Merivoo-Parroga Ameerikasse, elas ja töötas Kanadas ning USAs. Möödunud aastal elasid Lätis.
Mõnda aega on Priit Parro töötanud Raasiku kooli huvijuhina. Suveks on tal plaanis taotleda Kuusalu vallaeelarvest toetusraha Kuusalu ja Raasiku valla noorte ühiseks laagriks RaKu. Neis laagrites Kuusalu lapsed enam ei osalenud, kui ta läks välismaale.
Ka tahab ta suvel korraldada noortele töö- ja puhkelaagrit ning uurib, kuidas muudetud seadusandlus seda võimaldab ja millised on nõuded.
Priit Parro töökoht on Kuusalu noortekeskuses, lisaks noortekeskuste kui allasutuse juhi ametile on ta Kuusalu noortejuht. Päevas käib Kuusalu noortekeskuses tema sõnul paarkümmend noort, eelmisel nädalal külastas noortekeskust kokku 67 last.
„Kui nooremad lapsed tulevad, võtavad kohe õpikud ja teevad kodutööd ära, alles siis hakkavad ringi jooksma, mängima, muusikat kuulama. Huvitav tendents on ka see, et kui noori on keskuses vähem, jäävad nad kauemaks. Kui rahvast   on   palju,   tullakse   mitme sõprusseltskonnaga korraga, siis minnakse oma pundiga kusagile edasi, kas kellegi koju või midagi muud koos tegema,“ kõneleb ta.
USAs töötas Priit Parro noorsootöö eksperdina Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Mullu suvel käis taas tööl Kanadas väliseestlaste Jõekääru suvelaagris ja tuleviku­unistus on viia ka Kuusalu valla noori Kanadasse Jõekääru laagrisse.
Ideid on veel mitmeid – panna käima noorte filmiring, taotleda toetusi noorte start-up algatuste jaoks.
Kuusalu Noortekeskustel on oma koduleht. Noored ise kasutavad rohkem noortekeskuste Facebooki seina, kuhu pannakse nende jaoks infot eesolevatest sündmustest ning materjale Eestis toimuvatest koolitustest ja noortele suunatud konkurssidest ning projektidest.
KRISTA ALLIK tegeleb ka noorkotkaste ja kodutütardega
Kolga noortejuht Krista Allikul täitub 1. märtsil aasta lapsepuhkusel oleva Marju Jaanimäe asendajana.
Ehkki on õppinud kaubandust, on Krista  Allik oma tegevustes viimasel ajal seotud noortega. Ta on viis aastat juhendanud koos abikaasa Aare Allikuga Kolga noorkotkaste ja kodutütarde rühma. Noortejuhiks on Krista Allik õppinud Kaitseliidu kaudu ja ütleb, et osaleb viimasel ajal võimalikult palju ELi toel korraldatavatel koolitustel, mis puudutavad noorsootööd.
„Kui keegi oleks öelnud 20 aastat tagasi, et lähen maale elama ja hakkan noortega töötama, ei oleks uskunud. Aga olen väga rahul. Meeldib ka meie noortekeskuste kollektiiv, mõtteid on palju, Priidu ja   Heleriga   tajun   tugevat   õlatunnet,  kõige  olulisem  on,  kui kolleegid on toeks kõrval,“ lausub ta.
Kolga noortekeskusesse astub päevas sisse 5-15 last, olenevalt sellest, kuidas neil aega ja vajadust on ning trennid ja muusikakool võimaldavad. Lapsi, kes noortekeskuses käivad, on 25 ringis. Enamasti on nad kortermajade elanikud, kogunetakse, et saaks omavahel suhelda.
„Vanemad õpilased tulevad harva õhtul noortekeskusesse aega veetma, tõenäoliselt on hõivatud muude asjadega. Nad on kohal siis, kui olen kirjutanud ja kutsunud midagi konkreetset tegema,“ lisab Krista Allik.
Vallavalitsuse ja Kolga mõisa uue omanikuga sõlmitava rendilepingu järgi saab noortekeskus olla jätkuvalt valitsejamaja keldri ehk poolkorrusel .
Kiiu noortekeskusel ees kolimine
Sügisel Kiiu noortekeskuse noortejuhina tööd alustanud Heleri Paiste ütleb samuti, et on ametiga rahul. Et Kiius noortekeskuses on noortejuhid sageli vahetunud, küsisid lapsed temalt kõigepealt, kui kauaks ta sinna tööle jääb.
Alustas sellest, et värvis Kiiu mõisa teisel korrusel kolhoosikontori kunagise baariruumi seinad tumedaks, otsaseina valgeks. Tuttavatelt hakkas otsima mööblit, et oleks noortel mugavam.
„Olen saanud mööblit ja radiaatoreid juurde, ruumid on soojad. Lapsed ei pea enam olema õuepükstes. Tasapisi on hakanud noori juurde tulema. Esimene suurem väljapoole suunatud ettevõtmine oli osalemine Kuusalu rahvamajas korraldatud jõulumeisterdamispäeval, kus tegime piparkooke. Sõbranädalal valmistame küünlaid, peagi tähistame EV aastapäeva. Kuigi oleme vallamajas, on valla töötajad öelnud, et lapsed ei sega, ehkki on teinekord jooksmist ja kuulatakse muusikat. Igati on ka vallamajast aidatud, kui pa­lun abi,“ jutustab Heleri Paiste.
Tema on varem aastaid tegelenud noortega vabatahtlikult – korraldanud koos teiste aktiivsete lapsevanematele noortele diskosid ja kontserte ning olnud perepäevade eestvedajate seas. Suuresti just need kogemused andsid tõuke kandideerida noorejuhi kohale.
Päevas külastab Kiiu noortekeskust  12  last,  suures  osas  samad noored. Mõnigi tahaks tegevustest osa võtta, aga trennide ja huvikooli tõttu on graafik tihe.
Ka Heleri Paiste kiidab väga head koostööd noortekeskuste kolleegidega, käiakse koolitustel, plaanitakse uusi ettevõtmisi.
Mure on see, et juhul, kui teostub Kiiu mõisa renoveerimisplaan, peab noortekeskus leidma käes­oleva aasta lõpus uued ruumid.