Raasiku suveprogrammis osalenud lugesid 246 raamatut

2341
Võitjad, usinamad lugejad Raasiku põhikoolist: JAANIKA LEITER, JANDRO PÄRNA, KIRKE LOIK.

Esimest korda toimunud lugemisprogrammis osales 34 last.

Raasiku raamatukogu juhataja Eha Podgornova ja raamatukoguhoidja Lii Otsa kutsusid 34 suvelugemisprogrammis osalejat esmaspäeval, 3. oktoobril raamatukokku autasustamisele. Rääkima tuli loomaaia endine direktor Mati Kaal, lapsed said maiustusi ja kingitusi.
„Lapsed tahavad tegelikult väga lugeda, sageli on neid aga vaja suunata. Neile tuleb teha lugemine atraktiivseks, sest tänapäeval on nii palju muid võimalusi ja ahvatlusi,” rääkisid raamatukoguhoidjad.
Nad lisasid, et kui innustada, tekib hasart: „Kindlasti aitasid kaasa ka vihmane suvi ning võistlusmoment.”
Suvine lugemisprogramm on alguse saanud suurtest raamatukogudest, maaraamatukogud on selle üle võtnud ning kohandanud endale sobivaks. Eha Podgornova ja Lii Otsa korraldasid lugemissuve esimest korda ning on tulemusega rahul – osales 34 last, kes lugesid kolme kuu jooksul kokku 246 raamatut, 65 916 lehekülge. Osalesid peamiselt Raasiku põhikooli õpilased, 4 last ka mujalt koolidest.
Lugejad olid kolmes vanuserühmas – 1.-3., 4.-6. ja 7.-9. klass. Parim noorimas vanuserühmas oli 3. klassi poiss Jandro Pärna, kes luges 14 raamatut ehk 1063 lehekülge. Keskmises vanuserühmas oli kõige tublim Kirke Loik 6. klassist – 21 raamatut ja 4573 raamatut. Vanimatest luges kõige rohkem 9. klassi õpilane Jaanika Leiter – 20 raamatut ja 6209 lehekülge. Iga vanuserühma parimad said tänuüritusel märkmikud. Värvipliiatsid said need, kes noorimas vanuserühmas lugesid vähemalt 100 lehekülge, keskmises 1000 ning vanimas vanuserühmas üle 2000 lehekülje. Kõik osalejad said tubli lugeja tänukirja. Kõige tublimad lugejad said septembris raamatukogu juubelil ka mälupulga ajaloolise lühifilmiga.
Nimekirja, mille hulgast endale lugemist valida, koostasid raamatukogutöötajad. Nad tõdesid, et see polnud kõige kergem ülesanne, sest valikusse tuli panna erinevat lektüüri – jutu-, seiklus- ja loodusraamatuid: „Arvestasime, et valik oleks võimalikult tänapäevane ja põnev. Võtsime ka mõned raamatud, mis on tegelikud vahvad, kuid mingil põhjusel jäänud riiulitele seisma, lapsed lihtsalt ei leia neid.”
Nad lisasid, et koolidest küll lastele suveks kohustusliku lugemise nimekirja ei anta, kui mõned õpetajad olid nõus võtma osad suveprogrammi raamatud ka kohustuslikeks ning vabastama need, kes on suvel raamatud juba läbi lugenud.
Populaarseimad raamatud olid „Tüdruk Online”, „LasseMaia detektiivibüroo” sari, „Mitte kaotada!”, „Ühe äpardi päevikud”.
Kui laps tuli raamatut laenutama, sai ta passi nimekirja ja reeglitega ning küsimustiku raamatu kohta. Loetuna läks raamat arvesse siis, kui küsimused vastatud.
Kas suvelugemisprogramm tuleb ka järgmsel aastal, korraldajad veel vastata ei osanud – siis on plaanis suur kolimine praegusest kohast põhikooli juurdeehitusse. Mingil kujul, kas või ühe kuu, võiks aga nende arvates programmi teha küll.
Tublimad lugejad rääkisid, et lugeda armastavad nad nagunii ja suveprogramm neid otseselt rohkem lugema ei pannud, küll aga andis ideid, milliseid raamatuid laenutada.

Eelmine artikkelValla nimi, kas tähtsusetu pisiasi?
Järgmine artikkelEIXD Arukülast Noortebändi finaalis