Kohalike noorte emade algatatud käsitööklubi sai alguse sügisel 2009.
Emad KERLI KOSTRITSKI ja HELENA AUG. Foto Egerta Mändmets
Kerli Kostritski Kuusalust helistas mullu augustis peretuttavale Helena Augile ja küsis, mida ta arvab, teeks käsitööringi. Hakati otsima juhendajaid ja huvilisi.
Isekeskis arutati, et on hea, kui kokku saadakse kümmekond naist.
Kooskäimiskohaks leiti Kuusalu rahvamajas pensionäride ühenduse ruum. Esimeseks juhendajaks kutsuti Marianne Seimann Andineemest. Õppima hakati viltimist ja tuletati meelde heegeldamist. Aasta jooksul on tehtud mitmesuguses tehnikas ehteid, tutvutud fotograafia alustega, õpitud köitmist, alustatud õmblemisega.
Kogunetakse paariks tunniks teisipäeva õhtuti ning kord kuus toimuvad eelregistreerimisega õpitoad, kuhu palutakse erinevaid juhendajaid. Kõige rahvarohkem oli novembris 2009, siis osales õpitoas 24 naist. Aktiivseid kaasalööjaid on õpitubades tosinajagu, pooled neist käivad koos ka teisipäevakutel, kus tehakse edasi käsilolevaid töid.
Info edasiandmiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks avati internetis ajaveeb ehk blogi aadressil koostegemiseroom.blogspot.com. Selle avaleht tutvustab Koostegemise Rõõmu lausega: „Rõõmsad Kuusalu valla naised, kes käivad koos, et ühiselt midagi toredat ära teha.” Klubist on mitu Kuusalu kanti kolinud noort pereema leidnud endale suhtlusringkonna.
Koostegemise Rõõmu naised juhendasid novembri lõpus Kuusalu rahvamajas jõuluootuse meisterdamistubades. Foto Helena Aug
Helena Aug: „Meid motiveerib kokku tulema see, et väga lahe on koos olla. Teisipäeviti arutame, mida võiks õpitubades teha, Kerli otsib juhendaja, mina saadan info edasi.”
Piret Kamber Kiiust nendib, et ei mäletagi, kelle käest klubi kohta teavet sai: „Esimesel korral oli võõraste sekka minna kõhe, aga klapp tekkis ruttu, kutsusin ka naabrinaised kaasa. Pärast teist-kolmandat korda tundus, nagu oleksime olnud kaua tuttavad.”
Kerli Kostritski: „Mõtlesin, miks ei võiks teha teistmoodi isetegevust. Kõik ei laula ega tantsi, kuid väikeste lastega emmed tahaksid samuti koos midagi ette võtta. Käsitöö on läinud järjest moodi. Miks kulutada raha ja aega ning sõita Tallinna õpitubadesse, pigem kutsuda juhendajad siia. Me ei ole suurt reklaami teinud, info liigub edasi omavahelises suhtluses. Paljud on öelnud, et on tänu Koostegemise Rõõmule saanud teada, kes siin elavad.”
Ta lisab, et klubi on avatud, oodatud on head ideed või info huvitava juhendaja kohta: „Tore oleks saada enda seltsi ka vanemat generatsiooni, kel oleks oma oskustest midagi huvitavat edasi anda. Praegu õpetab õmbleja Ülle Tammemäe meile kaisunukkude ja -loomade tegemist ning jaanuaris jätkame lapitehnikaga.”
Lähiaja ettevõtmine on klubil seotud LEADER-toetusega – MTÜ Arenduskoda on otsustanud 22 560 krooniga toetada projekti „Kudumitest lapitööd Kuusalu moodi”, koolitama kutsutakse Võsult Jaanioja käsitöötalu perenaine Janika Saar, kelle kootud lapimantlid ehk –vammused on otsekui kunstiteosed.
Koolitustega on plaanis alustada jaanuari lõpus, kui PRIAst saadakse selleks ajaks rahastamise kohta kinnitus. Mitmeosaline koolitus on mõeldud paarikümnele osalejale, veel on vabu kohti. Täpsemat infot saab klubi ajaveebist.
