Kultuuriministeerium teatas, et Kuusalu vallavalitsuse esitatud rahataotlus saab meetmest „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ toetust 21 500 eurot, mis on pool taotluse kogumaksumuse abikõlbulikest kuludest. Kuusalu valla taotluse „Raamatukogu ja noortekeskuse projekteerimine kunstide kooli juurdeehitusena“ eeldatav kogumaksumus on 43 000 eurot. Teine pool eelprojekteerimise kuludest tuleb tasuda Kuusalu vallal omaosalusena.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt selgitab, juurdeehitust on hakatud kavandama seetõttu, et Kuusalu raamatukogu asub tervisekeskuse teisel korrusel, kuhu on eakamatel ja ka liikumisraskustega lugejatel keeruline minna: „Kuusalu raamatukogu direktor Õnne Paimre on juhtinud ligipääsetavuse probleemile korduvalt tähelepanu. Ta on rääkinud ka sellest, et raamatukogul oleks ruumi juurde vaja – on olnud vahvaid mõtteid raamatukogu arendamiseks, kuid need on jäänud selle taha, et olemasolev ruumilahendus ja pindala ei ole piisav.
Kui möödunud sügisel tuli info, et kultuuriministeerium avab taotlusvooru raamatukogude arendusprojektide toetamiseks, otsustasime osaleda. Taotlesime toetust multifunktsionaalsele teenuskeskusele, kus oleksid ruumid raamatukogule, noortekeskusele, kunstide koolile ning osad pinnad ühiskasutuses. Eelprojekti omaosaluse summa on kavandatud käesoleva aasta vallaeelarvesse. Esmalt korraldame projekteerija leidmiseks hanke.“
Vallavanema sõnul leiti arutelude käigus, et niisuguse teenuskeskuse võiks rajada kunstide kooli juurdeehitusena, sest seal on suur kinnistu ja kasutamata maad. Kunstide kool asub Kuusalu aleviku keskel peatänava ääres, paari-kolmesaja meetri kaugusel tervisekeskusest ja Köstri majas tegutsevast noortekeskusest. Kunstide koolis on samuti kurdetud ruumipuudust, eelkõige soovitakse ruumikamat saali ja garderoobi.
Terje Kraanvelt lisab, et sarnast lahendust nähti Uusimaal ja Sipoo vallas Soomes. Sõprusvallas Sipoos käisid vallavalitsuse esindajad ja allasutuste juhid möödunud sügisel ühisel õppereisil. Külastatud raamatukogud olid kasutuses noortekeskuse ja kogukonnakeskusena.
„Tellime raamatukogu ja noortekeskuse juurdeehituse eelprojekti, et tagada valmisolek, kui tekib võimalus saada ehitamiseks toetusraha. Vajalik on algatada ka Kuusalu kunstide kooli kinnistu detailplaneering. Esialgu veel ehitamist ei kavanda, sest kõige tähtsam on praegu Kuusalu keskkooli liginullenergia hoone rajamine ja teise tiiva renoveerimine,“ märgib vallavanem.
Kuusalu raamatukogu direktor Õnne Paimre: „Kõige suurem mure on, et raamatukogu paikneb teisel korrusel. Eelmisel aastal korraldatud rahulolu-uuringus on korduvalt soovitud, et asuks esimesel korrusel. Ka suusõnaliselt on lugejad seda öelnud. Kuigi panime õue raamatukapi, mida saab kasutada ööpäevaringselt, tahavad lugejad raamatuid ise valida. Lugejaid on Kuusalu raamatukogus üle tuhande.“
Direktor nimetab uute ruumide vajaduse teise põhjusena asjaolu, et maja on ehitatud tervisekeskuseks, raamatukogu kasutuses on väikesed toad, ürituste jaoks on seal avatud ruume raske tekitada. Uues majas saaksid suuremad ruumid olla noortekeskuse ja ka kunstide kooliga ühises kasutuses.
Õnne Paimre tõdeb, et ehitama niipea ei hakata, multifunktsionaalse juurdeehituse rajamine on esialgu unistus. Samas on olnud ja loodetavasti ka tulemas riiklikke toetusmeetmeid kogukonnakeskuste ehitamiseks ning sealt võiks saada toetusraha, nendib ta.
Kuusalu valla noorsootöö koordinaator Krista Allik: „Noortekeskusel on Köstri majas jäänud kitsaks, toad on väikesed, 20-30 noorega koos tegutsemiseks, näiteks meisterdamiseks, ei ole ruumi. Pole ka tube, kus eri vanuserühmad, 7-12aastased ning 13-16aastased, saaksid olla omavahel. Oleme koos raamatukogu ja kunstide kooli inimestega arutanud, milline ruumilahendus võiks uuel hoonel olla, ja neid arutelusid tuleb veel. Selline keskus tooks raamatukogusse noori, kes seal varem pole käinud, ja vastupidi. Kunstide kooli õpilased saaksid tundide vahel kasutada soovi korral noortekeskuse kööki, et seal kodust kaasa võetud võileibu süüa. Oluline on kindlasti, et seinad oleksid helikindlad ning annaksid võimaluse noortel olla soovi korral omaette ja samas kasutada vajadusel ühisruume.“
Kuusalu kunstide kool asub endises külanõukogu ja telefonikeskuse majas, mis ehitati 1970ndatel aastatel. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli külanõukogu ruumides teisel korrusel vallamaja, mis 1994. aasta jaanuaris koliti Kiiu mõisa. Samal aastal avati tühjaks jäänud ruumides Kuusalu muusikakool, seni tegutses Kuusalu kooli juures muusikaklass. Muusikakool sai ruume juurde allkorrusel, kus varem oli telefonikeskjaam. Ka maja teises tiivas asunud postkontor andis osa ruumidest muusikakoolile. Aastal 1996 loodi muusikakooli juures kunstiklass. Möödunud kevadel suleti kunstiklassi kõrval asunud postkontor, ka see ruum on nüüd üle antud Kuusalu vallale.