Kuusalus alustas neljandat aastat kooliteed kolme klassi jagu õpilasi, kokku on algklassides 239 last.
Kuusalu keskkooli algklassidele ehitatud kahekorruseline tiib on jäänud kitsaks, kuna neli aastat järjest on tulnud avada paralleelselt kolm 1. klassi. Käesoleval õppeaastal õpib algkooli osas ehk 1.-4. klassini 12 klassitäit lapsi, kokku 239.
Et õpilasi ära mahutada, on algklasside käsutusse antud ka paar juurdeehitusse rajatud klassiruumi, kus seni toimus vanemate klasside keeleõpe. Tuleval aastal läheb veel kitsamaks, sest koolieelikuid on Kuusalu ümbruses 66, mis tähendab taas kolme uut paralleelklassi. Siis hakkab kasvama ka põhikooli osa õpilaste arv, järgmisel sügisel jõuavad kolm esimest paralleelklassi edasi 5. klassi.
Direktor Vello Sats ütleb, et vähemalt kolmel järgneval õppeaastal on kooliteed alustamas iga kord kolm klassitäit lapsi ning õppimis- ja töötingimused halvenevad veelgi.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning tervisekaitse nõuete järgi võiks Kuusalu keskkooli olemasolevates ruumides õppida 533 õpilast, kuid praegu on õpilasi kokku 570. Kunagi oli kooli nimekirjas peaaegu 800 õpilast, aga siis õppisid esimesed klassid Kuusalu lasteaias ning klassides võis olla õpilaste arv suurem, kuni 36 õpilast.
Praegu tohib põhikooli klassides olla maksimaalselt 24 õpilast ning vastavalt tervisekaitse nõuetele peab klassiruumis olema ühe lapse kohta põrandapinda vähemalt 2 ruutmeetrit. Ent algklassid õpivad ruumides, kus pinda on vähem ja lauad on üksteisele liiga lähedal.
Vello Sats: „Me ei suuda täita seadusest tulenevat nõuet põrandapinna osas klassiruumides ega ka koridorides. Algklasside tiivas on kahe korruse koridorides põrandapinda kokku 250 m2, mida on 239 õpilase kohta ilmselgelt vähe. Lastel on vahetundides kitsas, ka lärm väsitab. Samuti on väga kitsas sööklas. Tuleval õppeaastal peame võibolla sisse seadma neljanda söögivahetunni, sest lapsed ei mahu sööklasse ära.“
Kuusalu koolis on mõned aineõpetajad pidanud omaette klassiruumist välja kolima, ainekabinetti jagatakse teiste pedagoogidega. Erivajadustega laste väikeklass on rajatud ka ühte õpetaja tööruumi.
Samas märgib direktor, et Eestis on mõnes kohas koolid veel tihedamalt õpilasi täis, näiteks Vanalinna Hariduskolleegiumis.
Ta lisab, hea on, et 1. klassides on peale klassiõpetajate tööl abiõpetajad, kes aitavad õpilastega toime tulla. Abiõpetajad osalevad samuti korrapidamises.
Klassiõpetaja Heleri Šelemba töötab Kuusalus teist aastat, enne õpetas Viimsi koolis, kus 1. klasse oli kümme. Ent Viimsi koolis vastavad klassiruumid nõuetele, on palju avaramad, seal on ka mängunurgad: „Kurb on, kuidas vahetunnis ei mahu lapsed Kuusalu koolis koridori ära, on tihedalt kokku pressitud. Kes soovib vaikust ja rahu, neile annan võimaluse jääda klassi. Lapsed tahavad mängida, aga selleks ruumi pole. Ja mida vanemaks saadakse, seda enam väsitab õpilasi lärm.“
Ta kiidab samas Kuusalu kooli toredat kollektiivi – Viimsis on õpetajaid nii palju, et kõiki ei tundnud.
Abiõpetaja Kaarel Rüütsalu: „Klass on rahu koht. Kuna joosta algklasside koridorides ei tohi, aga lapsed tahavad end välja elada, viime neid teinekord vahetunnis koolimaja ja spordikeskuse vahelisse galeriisse, seal saavad joosta. Ka väikeses võimlas on võimalik mürada.“
Klassiõpetaja Hiie Kikkas märgib, et stress algab juba hommikul garderoobis, kus on vastakuti neli kappi, igasse kappi pannakse kahe õpilase riided: „Isiklikku ruumi on vähe, sellepärast trügitakse. Vanasti jalutasid lapsed vahetundide ajal vaikselt. Tänapäeva lapsed on teistsugused – kui parajasti ei tegeleta nutitelefonide või arvutitega, tahetakse liikuda.“
Kuusalu keskkooli psühholoog Astrid Rõuk räägib, kuidas vanemate klasside lapsed pole rahul, et pisemad on jõudnud ka nende keeleklasside koridori, kus nüüd on palju rohkem jooksmist ja lärmi: „Alustame 1. klassi lastega sellest, et õpime, kuidas tuleb koridorides käia. Kuid ikka juhtub, et ei mahuta üksteisest mööda või kui avatakse klassiuks, saab koridoris keegi sellega pihta. On lapsi, kes hoiduvad nurka või seina äärde, sest liiga tihe liikumine ja lärm tekitavad ohutunde. Lapsed on erinevad, osad neist on kõige selle keskel nagu kalad vees, osad tunnevad ahistust. Tõsi on see, et vahetunnid peaksid õpilasele olema puhkamiseks, meie algklassilastel on lõõgastumisvõimalusi vähe.“
Algklasside ainesektsiooni juht Margit Vunk: „Kui näeme, kuidas mõnes koolimajas on palju ruumi, tuleb kadedus peale. Meie peame vahetundides hoolega korda hoidma, vastutus on suur.“
Direktor Vello Sats tõdeb, et ruumikitsikusest hoolimata soovitakse panna laps õppima just Kuusalu kooli – väärtust tõstavad mitmekülgne huvitegevus ja sportimisvõimalused: „Oleme arutanud, millised võiksid olla lahendused meie ruumipuudusele. Lahendus number üks on kaaluda töölehakkamist kahes vahetuses. Teiseks oleks riigigümnaasiumi hoone ehitamine. Kolmandaks oleks oma maja ehitamine algklasside õpilastele. Hea oleks ka koolide teeninduspiirkondade määramine, seegi vähendaks meie kooli koormatust mõnevõrra.“
