Riigihanke tulemusena Kuusalu koolimaja õpilaskodu tiiva lammutajaks valitud REVIN GRUPP OÜ alltöövõtja, firma Consage OÜ, alustas töödega esmaspäeval, 21. detsembril, nagu oli kokku lepitud. Lammutatavast majast võeti välja elekter. Ka muud kommunikatsioonid lahutati nii, et vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon toimiksid koolimaja peahoones ja teistes majatiibades. Õpilaskodu hoones monteeriti välja kõik, mida sai, ning kopp hakkas maja lammutama kolmapäeval, 30. detsembril. Lisaks õpilaskodu ruumidele olid kahekorruselises hoones kaheksa klassiruumi.
Direktor Kristi Tarik rääkis, et lammutamisele eelnenud nädal kujunes Kuusalu keskkooli personalile väga töiseks, kuna enne lammutajate tulekut tuli maja tühjaks kolida: „See oli meie jaoks suur meeskonnatöö. Juhtus nii, et koolid saadeti koroonaleviku tõttu distantsõppele just siis, kui meie saime hakata kolima. Esialgsete plaanide järgi pidime tegema kaks kiiret kolimispäeva nädalavahetusel enne koolivaheaega, 19. ja 20. detsembril. Ent nüüd oli aega, saime nädala sees viia kõik asjad rahulikult kohtadesse, kuhu neid oli vaja. Koristajate meeskond tegi väiksemate asjade äratoomisega suure töö. Köögipersonal oli kolimisel abis ja õhtuti tulid appi paljud õpetajad, kes päeval andsid kodudes distantsõppe tunde. Raskemat mööblit aitas kanda kooli meespere. Reedeks, 18. detsembriks oli majatiib täielikult tühjaks kolitud, garderoob seatud vanasse võimlasse, kuhu viisime ka osa klassimööblit. 21. detsembril andsime majaosa üle. Lisaks kommunikatsioonide eraldamisele ehitati vahesein, et lammutatav tiib oleks allesjäävast koolimajast eraldatud. Õpilaskodu hoone ümbritseti aiaga, kohale toodi rasketehnika.“
Direktor lisas, lähiajal tegeletakse kogu koolimaja ümbruse märgistamisega, et oleks selgelt näha ja arusaadav, kus asub uus peauks ning kuidas on lahendatud liiklus ümber koolimaja nii, et oleks ohutu.
Kuna õpilaskodu on valla vara, anti koolile mittevajalikke mööbliesemeid Kuusalu valla allasutustele. Mõned asjad said õpilaskodu senised elanikud ja ka kooli töötajad, et need jääksid taaskasutusse.
Õpilaskodu majatiiva üleandmisel osales Kuusalu valla arendusjuht Kair Tammel, kes ütles, et lepingu järgi peaks REVIN GRUPP andma puhtaks tehtud lammutusala ehitajale üle 22. jaanuaril. Lammutusfirmast Consage kinnitati, et töödega ollakse graafikus, Consage on lubanud lammutustööd lõpetada 15. jaanuariks.
Kuigi koliti ja lammutustöid on tehtud graafikujärgselt, pole kõik sujunud plaanipäraselt. Valla arendusjuhi Kair Tammeli sõnul on piirdeaiaga eraldatud lammutusalalt ootamatult ära on viidud asju, mida lammutaja ette ei näinud: „Ei tea, kuidas info kohalike inimeste seas liikus ning kes ja mismoodi aru sai. Kui lammutajad jõulupausilt tagasi tööle tulid, oli palju ära veetud. Väga loodan, et äraviidud kraam leiab taaskasutust, mitte ei jää kusagile hoovidesse vedelema või mis veel hullem, satuks lõpuks metsa alla.“
Lammutusplatsilt on võetud uksed, aknad, kraanikausid, aga ka radiaatorid ja muu vanametall. Viijaid on olnud mitu.
REVIN GRUPI esindaja Mikk Jalak tõdes, et segadus tekkis, kuna kool palus luba oma töötajatele mõned aknad võtta, kuid jäi täpselt piiritlemata, millised ja kui palju: „Me ei saa kedagi süüdistada ega kahtlustada pahatahtlikkuses. Ilmselt mõeldi, et viiakse ära asju, mis muidu läheksid utiliseerimisele.“
Probleem tekkis tema sõnul sellest, et lammutusfirma jäi ilma talle lubatud vanametallist, mis tähendab otsest rahalist kahju: „Võib-olla võeti ka metall konteinerist pahaaimamatult ja teadmata, et see on üks osa lammutaja sissetulekust.“
Kuusalu kooli direktor kommenteeris, et lammutusplatsil juhtunu on kahetsusväärne: „Meil oli kokkulepe lammutajaga, et kool võtab pärast hoone osa üle andmist mõned uksed ning ka paarile töötajale oli lubatud mõni aken. Kokku lepitud asjad anti üle kooli majandusjuhataja ja firma esindaja juuresolekul. Kõik ülejäänu on toimunud kooliga ja nagu aru saan, ka lammutajaga kokku leppimata.“
Valla arendusjuht ütles, et majaseinte lammutamisjäägid, tellised ja betoon, viiakse jalgpalliplatsile ning on kavandatud purustada ja kasutada uue algklassimaja ehituse käigus täitematerjalina: „Märksõnad on taaskasutus ja loodussäästlikkus.“