Kuu­sa­lu koo­li mad­ru­seõp­pe esi­me­ne lend lõ­pe­tas ja jät­kab tei­ne kur­sus

„Nüüd võib ju­ba öel­da, et Kuu­sa­lu vald on tões­ti me­re­vald,“ sõ­nas Kuu­sa­lu kesk­koo­li va­nem­mad­ru­se õp­pe idee al­ga­ta­ja ja õpe­ta­ja, Kuu­sa­lu koo­li vi­list­la­ne Karl Kuu­se. Ta too­ni­tas nä­dal ta­ga­si Sõ­nu­mi­too­ja uu­di­se­le an­tud kom­men­taa­ris, et eel­kõi­ge tu­leb mad­ru­seõp­pe eest tä­na­da Kuu­sa­lu koo­li eel­mist di­rek­to­rit Vel­lo Sat­si, kes oli koo­li­tu­se peaar­hi­tekt ja lõi vun­da­men­di, ning tei­si pea­kan­ge­la­si, 11. klas­si õpi­la­si, kes lä­bi­sid sel­le va­li­kai­ne ta­va­pä­ra­se koo­li­töö kõr­valt.

Mad­ru­seõp­pe esi­me­ne lend te­gi lõ­puek­sa­mi nel­ja­päe­val, 18. veeb­rua­ril, Kuu­sa­lu koo­li 21 õpi­la­sel on nüüd va­nem­mad­ru­se pa­be­rid. Ena­mik lõ­pe­ta­nu­test on neiud, noor­me­hi on Kuu­sa­lu koo­li tä­na­vu­ses 11. klas­sis vä­hem. Esi­me­se len­nu lõ­pe­ta­mist ka­jas­tas ETV uu­dis­te­saa­de „Ak­tuaal­ne kaa­me­ra“.

Kuu­sa­lu kesk­kool on Ees­tis ai­nus üld­ha­ri­dus­kool, kus va-­likai­ne­na on õp­pe­ka­vas mad­ru­seõ­pe. Sü­gi­sel sep­temb­ris alus­tas koo­lis mad­ru­seõp­pe tei­ne kur­sus – tä­na­vu­ne 10. klass, kok­ku 26 õpi­last. Ka nen­de koo­li­tu­se eest ta­sub Kuu­sa­lu vald.

Mad­ru­seõ­pe al­gas aas­ta ta­ga­si jaa­nua­ris. Koo­li­tu­st viib lä­bi Pär­nu Me­ren­dus­kes­kus. Too­kord veel di­rek­to­ri ame­tit pi­da­nud Vel­lo Sats mee­nu­tas, et na­gu iga uue as­ja­ga, oli al­gus vei­di kee­ru­li­ne, sest oli pool­da­jaid, aga ka vas­tu­seis­jaid: „Või­ma­li­kust kut­seõp­pest oli­me pal­ju aru­ta­nud, kuid see on kal­lis, va­jab si­sus­ta­tud õp­pek­las­si. Kui Pär­nu Me­ren­dus­kes­ku­se koo­li­ta­jad Karl Kuu­se ja Tau­ri Tiit­so, kes kor­ral­da­sid me koo­li­ma­jas väi­ke­lae­va­juh­ti­de kur­su­seid, pak­ku­sid mad­ru­seõp­pe idee, tun­dus see hea ja loo­gi­li­ne. Kal­leid õp­pe­va­hen­deid pol­nud va­ja, koo­li­ta­jad tu­le­vad, õp­pe­ma­ter­jal kohv­ris. Kuu­sa­lu too­na­ne val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si suh­tus idees­se vä­ga po­si­tiiv­selt, kuu­las, mõt­les, uu­ris ja sai­me nõu­so­le­ku. Va­li­kai­ne 5 kur­su­se, kok­ku 175 õp­pe­tun­ni eest nõus­tus vald õpi­la­se koh­ta maks­ma 1000 eu­rot.“

Kok­ku ku­lus val­lal esi­me­se kur­su­se koo­li­ta­mi­seks 17 000 eu­rot – 17 õpi­la­se eest. Vei­di aja pä­rast võe­ti noor­te pal­vel mõ­ned kur­su­se­le juur­de.

Mad­ru­seõp­pe lä­bi­nud Joo­sep Mürk oli üks, kes lii­tus hil­jem: „Tei­sed olid paar nä­da­lat ju­ba õp­pi­nud ja kiit­sid, et on la­he. Läk­si­me õp­pea­la­ju­ha­ta­ja­le rää­ki­ma, et ta­hak­si­me sa­mu­ti osa­le­da. Pa­lu­ti oo­da­ta, et sel­gi­ta­tak­se, kas on veel või­ma­lik. Meil ve­das, lu­ba­ti. Ole­me sel­le va­li­kai­ne­ga vä­ga ra­hul, õpe­ta­jad on to­re­dad, rää­ki­sid hu­vi­ta­vaid lu­gu­sid, mis neil en­dal on me­rel juh­tu­nud. Mul­le oli mad­ru­seõ­pe li­sa­koor­mus, va­ja­lik õp­pe­tun­di­de arv oli va­rem koos.“

Mad­ru­seõp­pe esi­me­sel kur­su­sel õn­nes­tus ko­he jaa­nua­ris käia eks­kur­sioo­nil Tal­lin­ki rei­si­lae­val Vic­to­ria I. Koh­tu­ti kap­te­ni­ga, tut­vu­ti ko­gu lae­va­ga ja ka mees­kon­na­liik­me­te ruu­mi­de­ga, ku­hu rei­si­jad ei sa­tu.

Mõn­da ae­ga õpi­ti koo­lis, na­gu oli plaa­ni­tud. Märt­sis keh­tes­ta­ti Ees­tis ko­roo­na­vii­ru­se pan­dee­mia tõt­tu erio­lu­kord ning tu­li jää­da dis­tant­sõp­pe­le.

Koo­li­ta­ja Karl Kuu­se: „Ideaa­lis käib me­ren­du­sa­la­ne koo­li­tus kon­tak­tõp­pe­na, erio­lu­kor­ra tõt­tu pi­di­me õpi­las­te kõr­val õp­pi­ma uut süs­tee­mi. And­si­me nei­le e-koo­lis üle­san­deid ise­seis­vaks tööks mad­ru­seõ­pi­kust. E-kool tões­tas, nad said hak­ka­ma. Kui oli või­ma­lus kon­tak­tõp­peks, sel­gi­ta­si­me si­su­li­se­maid ja ras­ke­maid tee­ma­sid, eri­ti olu­li­ne oli koos õp­pi­da na­vi­gat­sioo­ni, tee­kon­na ar­vu­ta­mist. Õpe­ta­si­me kol­me põ­hiai­net – me­rep­rak­ti­kat ehk sõl­mi, lip­pe, laa­di­misp­rot­se­duu­re ning na­vi­gat­sioo­ni ja lae­vae­hi­tust. Lõ­puek­sa­miks koos­ta­si­me 21 pi­le­tit. Õpi­la­sed and­sid suu­li­se ek­sa­mi vee­tee­de ame­ti esin­da­ja­le, kes jäi vä­ga ra­hu­le, et noor­tel on head tead­mi­sed.“

Karl Kuu­se on kuus aas­tat töö­ta­nud lae­val mad­ru­se­na ja seit­se aas­tat ol­nud rei­si­lae­va tüü­ri­mees. Mad­ru­seõp­pe idee pak­kus Kuu­sa­lu koo­li­le, ku­na pal­jud õpi­la­sed ela­vad me­re ää­res või on me­re­ga roh­kem seo­tud, Kuu­sa­lu vald on pik­ka ae­ga ol­nud Ees­ti pi­ki­ma me­re­pii­ri­ga mais­maa­vald. Mad­ru­seõp­pes oli te­ma sõ­nul nä­ha, et pal­jud õpi­las­test on me­re­ga si­na-peal, tea­vad, mi­da me­ri en­dast ku­ju­tab, mis me­re­ga kaas­neb. Pär­nus täis­kas­va­nu­te güm­naa­siu­mis on ka mad­ru­seõ­pe, aga seal po­le hu­vi nii suur, kui on Kuu­sa­lu noor­tel.

„Olen esi­me­se õp­peaas­ta­ga vä­ga ra­hul, kui­gi Co­vi­di pä­rast jäi su­vi­ne me­rep­rak­ti­ka õpi­las­tel ära. Se­da prak­ti­kat saa­vad nad soo­vi kor­ral te­ha edas­pi­di. Loo­dan, kui val­la­ju­hid näe­vad, et hu­vi mad­ru­seõp­pe vas­tu on suur, on nõus ka järg­mi­si kur­su­si ra­has­ta­ma. Jätkamiseks on meil val­mi­so­lek ole­mas. Põ­hi­rek­laa­mi­jad on õpi­la­sed ise – saa­vad teis­tes­ki te­ki­ta­da hu­vi,“ lau­sus Karl Kuu­se.