
„Nüüd võib juba öelda, et Kuusalu vald on tõesti merevald,“ sõnas Kuusalu keskkooli vanemmadruse õppe idee algataja ja õpetaja, Kuusalu kooli vilistlane Karl Kuuse. Ta toonitas nädal tagasi Sõnumitooja uudisele antud kommentaaris, et eelkõige tuleb madruseõppe eest tänada Kuusalu kooli eelmist direktorit Vello Satsi, kes oli koolituse peaarhitekt ja lõi vundamendi, ning teisi peakangelasi, 11. klassi õpilasi, kes läbisid selle valikaine tavapärase koolitöö kõrvalt.
Madruseõppe esimene lend tegi lõpueksami neljapäeval, 18. veebruaril, Kuusalu kooli 21 õpilasel on nüüd vanemmadruse paberid. Enamik lõpetanutest on neiud, noormehi on Kuusalu kooli tänavuses 11. klassis vähem. Esimese lennu lõpetamist kajastas ETV uudistesaade „Aktuaalne kaamera“.
Kuusalu keskkool on Eestis ainus üldhariduskool, kus va-likainena on õppekavas madruseõpe. Sügisel septembris alustas koolis madruseõppe teine kursus – tänavune 10. klass, kokku 26 õpilast. Ka nende koolituse eest tasub Kuusalu vald.
Madruseõpe algas aasta tagasi jaanuaris. Koolitust viib läbi Pärnu Merenduskeskus. Tookord veel direktori ametit pidanud Vello Sats meenutas, et nagu iga uue asjaga, oli algus veidi keeruline, sest oli pooldajaid, aga ka vastuseisjaid: „Võimalikust kutseõppest olime palju arutanud, kuid see on kallis, vajab sisustatud õppeklassi. Kui Pärnu Merenduskeskuse koolitajad Karl Kuuse ja Tauri Tiitso, kes korraldasid me koolimajas väikelaevajuhtide kursuseid, pakkusid madruseõppe idee, tundus see hea ja loogiline. Kalleid õppevahendeid polnud vaja, koolitajad tulevad, õppematerjal kohvris. Kuusalu toonane vallavanem Urmas Kirtsi suhtus ideesse väga positiivselt, kuulas, mõtles, uuris ja saime nõusoleku. Valikaine 5 kursuse, kokku 175 õppetunni eest nõustus vald õpilase kohta maksma 1000 eurot.“
Kokku kulus vallal esimese kursuse koolitamiseks 17 000 eurot – 17 õpilase eest. Veidi aja pärast võeti noorte palvel mõned kursusele juurde.
Madruseõppe läbinud Joosep Mürk oli üks, kes liitus hiljem: „Teised olid paar nädalat juba õppinud ja kiitsid, et on lahe. Läksime õppealajuhatajale rääkima, et tahaksime samuti osaleda. Paluti oodata, et selgitatakse, kas on veel võimalik. Meil vedas, lubati. Oleme selle valikainega väga rahul, õpetajad on toredad, rääkisid huvitavaid lugusid, mis neil endal on merel juhtunud. Mulle oli madruseõpe lisakoormus, vajalik õppetundide arv oli varem koos.“
Madruseõppe esimesel kursusel õnnestus kohe jaanuaris käia ekskursioonil Tallinki reisilaeval Victoria I. Kohtuti kapteniga, tutvuti kogu laevaga ja ka meeskonnaliikmete ruumidega, kuhu reisijad ei satu.
Mõnda aega õpiti koolis, nagu oli plaanitud. Märtsis kehtestati Eestis koroonaviiruse pandeemia tõttu eriolukord ning tuli jääda distantsõppele.
Koolitaja Karl Kuuse: „Ideaalis käib merendusalane koolitus kontaktõppena, eriolukorra tõttu pidime õpilaste kõrval õppima uut süsteemi. Andsime neile e-koolis ülesandeid iseseisvaks tööks madruseõpikust. E-kool tõestas, nad said hakkama. Kui oli võimalus kontaktõppeks, selgitasime sisulisemaid ja raskemaid teemasid, eriti oluline oli koos õppida navigatsiooni, teekonna arvutamist. Õpetasime kolme põhiainet – merepraktikat ehk sõlmi, lippe, laadimisprotseduure ning navigatsiooni ja laevaehitust. Lõpueksamiks koostasime 21 piletit. Õpilased andsid suulise eksami veeteede ameti esindajale, kes jäi väga rahule, et noortel on head teadmised.“
Karl Kuuse on kuus aastat töötanud laeval madrusena ja seitse aastat olnud reisilaeva tüürimees. Madruseõppe idee pakkus Kuusalu koolile, kuna paljud õpilased elavad mere ääres või on merega rohkem seotud, Kuusalu vald on pikka aega olnud Eesti pikima merepiiriga maismaavald. Madruseõppes oli tema sõnul näha, et paljud õpilastest on merega sina-peal, teavad, mida meri endast kujutab, mis merega kaasneb. Pärnus täiskasvanute gümnaasiumis on ka madruseõpe, aga seal pole huvi nii suur, kui on Kuusalu noortel.
„Olen esimese õppeaastaga väga rahul, kuigi Covidi pärast jäi suvine merepraktika õpilastel ära. Seda praktikat saavad nad soovi korral teha edaspidi. Loodan, kui vallajuhid näevad, et huvi madruseõppe vastu on suur, on nõus ka järgmisi kursusi rahastama. Jätkamiseks on meil valmisolek olemas. Põhireklaamijad on õpilased ise – saavad teisteski tekitada huvi,“ lausus Karl Kuuse.