EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja JAANUS JALAKAS, aleviku rahvast rõõmustab kirikuaias tiigil vulisev purskkaev. Millal see pandi ja kes rahastas?
„Oleme viieteist aasta jooksul, mil olen olnud Kuusalu koguduse õpetaja, arutanud igasuguseid ideid, kuidas kirikuaed oleks korrastatud ja rahvale kättesaadavam, et seda rohkem väärtustataks.
Kõigepealt tuli tiik ära puhastada, see kipub kinni kasvama, viimati puhastati kuus-seitse aastat tagasi. Tellisime Rakverest OÜ Preisor masina, mis niitis põhja puhtaks ja pumpas muda välja. Maksma läks see 996 eurot.Välja tuli nõukogudeaegseid münte ning peopesasuurune metallitükk, millest võtame proovi. Äkki on kullakamakas!
Purskkaev sai üles pandud juuli alguses, samal nädalavahetusel tähistasime kiriku õunaaias minu 50. sünnipäeva ja hõbepulma – oleme Anne Jalakaga olnud abielus 25 aastat. Oli kena juhuste kokkulangemine, purskkaev anti just nädalavahetuseks proovi peale, külalistele meeldis, otsustasime, et see jääb. Hind oli 769 eurot.“
Kas alati osalevad kirikuõpetaja juubelipeol ka peapiiskop ja teised piiskopid?
„Tulevad, kui kutsutakse. Oli raske kogu rahvast, keda tahtsime peoga tänada, ühele päevale kokku saada. Õnneks oli paljudel võimalik tulla, kokku osales ligi 150 inimest. 50. eluaasta täitumine on minu jaoks eriline, lapsepõlvekodus oli meil suur pilt, mis kujutas inimese elu ja surma ahelat, 50. eluaastast hakkas minema kahanemise poole.
Tänan kogudust, et taotles konsistooriumilt kuldse ametiristi kandmise õigust, see on me kiriku kõrgeim autasu. Rist anti mulle üle peoõhtu palvusel. “
Kus on Te lapsepõlvekodu?
„Olen sündinud Härmakosu külas, see asub Kuusalust kuus kilomeetrit Raudoja poole, on Anija vallas. Minu õde Anu Uukkivi elab oma perega seal.
Kuusalu koolis lõpetasin 8 klassi. Pärast EELK Usuteaduse Instituudi lõpetamist töötasin koguduse õpetajana Hiiumaal. Tänavu 30. novembril täitub 15 aastat ajast, kui mind kinnitati Kuusalu koguduse õpetajaks ning kohe ka Leesi koguduse õpetajaks, mõne aja pärast sain Loksa koguduse hooldajaõpetajaks.“
Hiljuti käisite koos abikaasaga Saksamaal, külas sõpruspraostkonnal. Osalesite seal ka jumalateenistustel?
„Üle-eelmisel kolmapäeval saabusime Annega Saksamaalt Hofgeismari linnast, mis asub Kasseli lähedal Hessenis. Sealne Kurhessen-Waldecki maakirik ja EELK on omavahel sõprussidemetes. Ida-Harju praostkonna sõpruspraostkond on Kirchhaini dekanaat. Oleme selle kiriku inimestega suhelnud ligi kümme aastat, esimest korda olime külas 2003. aastal, tõlgina on aidanud me suhteid edendada Kuusalu koolist Aili Kontus.
Osalesime Annega nüüd Ida-Harju praostkonna esindajatena Kurhessen-Waldecki täiendkoolitusel „Sekulaarne ühiskond jumalateenistuste ja ametiasutuste tähenduses“. Eestist oli veel sõjaväekaplan Peeter Paenurm Kuusalust. Meilt oli koolitusel 9 inimest, Saksamaalt sama palju. Kirchhaini dekanaadi koguduste jumalateenistustel osalesin tervitusega.“
Rääkisite kevadel me lehele, et oleks aeg minna mõne teise koguduse juurde. Vahepeal oli jutt, et oletegi minekul. Kuidas nüüd on plaanid?
„Meie pere neli last on majast läinud, pastoraadimaja on jäänud tühjaks. Ühtepidi tunneme, et võiksime minna mujale, Kuusalu koguduses võiks olla muudatuste aeg, aga võimalikud teed on läinud kinni.
Saksamaal saab õpetaja olla ühe koguduse juures 7 aastat, Kurhessen-Waldecki kirikus küll üle kümne aasta. Käisime ühel hüvastijätujumalateenistusel, õpetaja oli kohapeal olnud 13 aastat. Vahetatakse selleks, et õpetaja ei hakkaks ennast kordama ning kogudus ei saaks liiga isiklikuks. Hiiumaal olin 12 aastat, Kuusalus olen olnud kolm aastat kauem. Tunnen, et aeg on täis, siia on nooremat inimest vaja. Kui leiduks sobiv paik, võiksin eest minna.
Tuleks uus, kes suudaks koondada rohkem inimesi kiriku juurde.
Eduard Salumäe oli Kuusalu koguduse õpetaja aastatel 1953-1985. Minu isa, kes oli koguduse juhatuse esimees, rääkis, et õpetaja Salumäe tahtis kogu aeg ära minna. Tema väimees Endel Kuulpak teenis siin aastatel 1985-1997.
Olen seda meelt, et kirikuõpetaja peab elama pastoraadi majas, et tuli põleks selle aknas ning nähtaks, õpetaja on olemas ja palvetab meie eest.“
Osalesite vallale kuuluva Kuusalu tee 8 kinnistu oksjonil ja saite ainsa pakkujana ostuõiguse. Nüüd otsustas vallavalitsus pikendada Teie taotlusel maksetähtaega 31. oktoobrini. Mida kinnistuga kavatsete ette võtta?
„Sellest palju rääkida ei ole. Juba 13 aastat on kõneldud, kuidas endisesse ambulatooriumimajja võiks teha hooldekodu. Osalesin oksjonil, et lõpeks see naiste jutt, kuidas keegi midagi ei tee. Ümberehitusprojekt on ammu valmis, oleks pidanud kirjutama rahataotlusi, otsima ehitamiseks fondidest raha, mitte omavahel kisklema.
Kuna tahan, et eakate kodu tegutseks edasi suuremana, nagu oleme aastaid unistanud, ei jäänud muud varianti, kui minna oksjonile. Risk on väga suur, aga kui tuleb midagi välja, siis tuleb, kui ei, siis ei. Esitasin tähtaja pikendamise taotluse, sest pole aega olnud võimalike partneritega kokku saada ja arutada. On olemas organisatsioon, kes on eakate kodu ja muu sotsiaaltöö valdkonnaga kokku puutunud ning tegeleb sellega nüüdki.“
Palju vastukaja tuli, kui avaldasime Sõnumitoojas loo sellest, kuidas kogudus sai Kuusalu ja Leesi surnuaedade haldajaks, otsite Kuusallu kalmistuvahti. Kas olete leidnud?
„Ei ole seni leidnud. On Jumala kingitus, et Loksale saime sellise kirikumehe, nagu on Eivolt Genergard. See amet on keeruline, tuleb inimestega suhelda, lahendada probleeme. Kui saaks Kuusallu samasuguse ustava inimese, oleks väga hea. Üks töötaja meil Kuusalu kalmistu juures on – Heiki Tuurmaa. Kuid ta ei jõua kõike.
Kui inimesed nurisevad, et peavad ise kalmistul teeradasid korras hoidma, siis ei oska muud öelda, kui et kahjuks on osad Kuusalu inimesed harjunud, kuidas nende eest teeb ära hea kolhoos või tehas. Ajad on muutunud, peame olemasolevate vahenditega hakkama saama. Kui kogudus oleks Tallinna linna eelarvega, siis saaks palju ära teha – hauaplatsid oleks vaja üles joonistada, teid sisse ajada. Esimese vabariigi ajal ajasid teid sisse leerilapsed.“
Kui suur on Kuusalu Laurentsiuse kogudus?
„Annetajaid on jäänud 400 ringis. Eesti mõistes on see üle keskmise suurusega kogudus. Päris kümne suurema sees me pole, aga 160st oleme esimese kahekümne seas kindlasti. Kirikuskäijaid on tavalistel pühapäevadel 20-40. Leesi koguduses on annetajaid 100, Loksal 140 ringis.“
Kuidas nüüd suhtutakse uutesse kirikukelladesse, kas ikka veel on pahandajaid?
„Enam pole nurinaid kuulda olnud. Loodan, et on ära harjutud. Minule uute kellade helin meeldib, hommikul 7 ajal äratab üles. On inimesi, kes räägivad, et tulevad ekstra kella 12ks kuulama pikka kellamängu.“
Kuidas hindate 15 aastat Kuusalu kirikuõpetajana?
„Teatud mõttes on Kuusalus läinud aega kaotsi vaidluste peale. Oleme juhatusega pikka aega koostööd teinud, üldkokkuvõttes on Kuusalu inimesed toredad. Kui peaksin ära kolima, oleks kahju, inimesed on minusse kasvanud, ka Loksal on palju toredaid inimesi, Leesi koguduse rahvaga on hea läbisaamine. Omavalitsused on aidanud.
Ühtteist oleme ära teinud – köstri majast sai noortekeskus, rajasime palliplatsi, veidi on remonditud. Kui Eduard Ahrensi mälestusmärk saaks valmis tehtud, selle ümbrus korrastatud, muutub vana pastoraadi esine ilusaks. Plaan on tõlkida eesti keelde ja välja anda Kentmanni suguvõsa kirjutatud Kuusalu kiriku kroonika.“
