Kuusalu keskkoolis töötab teist aastat tugikeskus

2531
Kuusalu keskkooli tugikeskuse juht PIRET KAMBER näitab KiVa materjale – teist aastat tehakse kaasa kiusamisvaba kooli programmis.

„Tugikeskus on loodud eelkõige hariduslike erivajaduste, ka andekate laste arengut toetavate tegevuste koordineerimiseks,“ ütleb Kuusalu kooli tugikeskuse juht PIRET KAMBER.

Kui direktor Vello Sats kandideeris rohkem kui kümme aastat tagasi Kuusalu keskkooli juhi ametikohale, oli tema visiooni üks osa hakata põhjalikumalt tegelema hariduslike erivajadustega lastega: „See oli eesmärk, mida asusime ellu viima. Käisime tutvumas Viimsi ja Jüri koolide tugikeskustega, tegime plaane. Reaalseks sai tugikeskus siis, kui leidsime sobiva inimese seda juhtima. Piret Kamber valiti kooli hoolekogu juhiks, selgus, tal on huvi, kogemused ja selle valdkonna haridus – oli lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja bakalaureuseõppe ning jätkanud magistriõppes, mille lõpetas tänavu kevadel.“
Tugikeskus koondab koolis töötajaid, kes tegelevad tugiteenustega: logopeed Anneli Räisa, psühholoog Astrid Rõuk, sotsiaalpedagoog Elle Halliksaar, õpiabi õpetaja Ene Soekov, kooliõde Natalja Skipitiene, väike­klasside õpetajad Mari Paenurm, Tiina Tursman ja Jüri Rebane, esimeste klasside abiõpetajad Silvi Mäits, Marlen Kondratjuk ja Inga Püüa. Koostööd tehakse õpilaskodu juhataja ja kasvatajate ning andekate õpilaste juhendajatega.
„Tugikeskus on üks toetav osa me kooli suurest ja kokkuhoidvast perest. Laias laastus on tugikeskuse juhi ülesanded samad, mida seadus näeb ette hariduslike erivajadustega ehk HEV õpilaste koordineerijale, mina teen seda tööd vast veidi laiemalt. Tugikeskus alustas tööd eelmise õppeaasta alguses. See oli minu jaoks õppimise aasta, püüdsin aru saada, kuidas süsteemid koolis toimivad. Nüüd on esmane arusaam tekkinud ja olen julgem tegema muudatusettepanekuid. Hoolekogus me küll rääkisime, kuidas midagi võiks olla, aga lihtne on soovitada, kui tegelikku olukorda seestpoolt ei tunne. Varem töötasin sihtasutuse Innove eksamikeskuses. Mõistan nüüd, et enne tuleks töötada koolis – koolikogemus aitab aru saada,“ kõneleb Piret Kamber.
Harjumaa koolidest on eraldi tugikeskused Harjumaal lisaks Viimsi ja Jüri koolile veel Kose ja Kiili gümnaasiumis.

Esimestes klassides abiõpetajad
Kuusalu kooli kolmes esimeses klassis käivad tunnid nii, et klassi ees on õpetaja ja kogu aeg on kohal abiõpetaja. Möödunud õppeaastal oli esimesi klasse neli ja ka siis oli igas oma abiõpetaja.
Piret Kamber: „Kui räägin sellisest töökorraldusest mujalt kolleegidega, siis imestatakse, et kuidas oleme nii saanud. See on äärmiselt oluline töökorraldus. Lapsed alles harjuvad esimeses klassis kooliga ja see võtab aega. Abiõpetaja aitab, kus vaja – leida kadunud pliiatsit ja hoida tähelepanu loetaval tekstil, selgitab vajadusel üle või aitab lapsel kooliõe juurde jõuda. See on vahva, et meil on abi­õpetajad.“
Direktor Vello Sats märgib, et abiõpetajate töötasu maksab Kuusalu vald – selle vajadust on omavalitsuses mõistetud.
Lisaks toimuvad koolis õpiabitunnid, kui algklassi õpilast on vaja järele aidata eesti keeles, inglise keeles või matemaatikas. Õpiabi saab pakkuda lapsele kokkuleppel lapsevanemaga.
„Õpiabi ja logopeediline abi on tõhusad toetusmeetmed, suur hulk lapsi hiljem enam abi ei vaja,“ sõnab Piret Kamber.
Väikeklassi suunatakse õpilane siis, kui on näha, et lapsel on suures klassis raske saavutada õpirõõmu, tema käitumise tõttu on häiritud tunnirahu. Väikeklassi läheb õpilane Rajaleidjast appi palutud erialaspetsialistide otsusega. Väikeklassis õpib kuni neli last. Kuusalu koolis on kolm väikeklassi.

Teaduspõhine KiVa-programm 1.-6. klassile
Kolm aastat tagasi algatas Vello Sats mõtte, et tuleks liituda kiusamisvaba kooli, lühendatult KiVa programmiga, mis on tulnud Soomest, seda toetab Turu Ülikool. Eestis vahendab KiVa tegemisi SA Kiusamisvaba Kool. Kuusalu kool liitus programmiga eelmisel õppeaastal.
Piret Kamber: „KiVa tunnuslause on: „Kõik koos lõpetame kiusamise!“. Olen äärmiselt uhke selle üle, et Kuusalu koolis on KiVa ja meil on kokkuhoidev KiVa-tiim, kellega koguneme kord nädalas ja arutame juhtumeid, teeme plaane, osaleme neli korda aastas koolitustel. Mina esindan tiimis kooli juhtkonda, algklasside õpetajaid esindavad Heleri Šelemba ja Kaire Truus, 5.-6. klasside õpetajaid Pille Pürg. Kui on kiusamisjuhtumid, siis vestleme kiusaja ja kiusatavaga. Mõnikord mitu korda.“
Koolis kannavad korrapidaja-õpetajad silmatorkavaid KiVa-veste, nii on kaugele näha, kus asub õpetaja, kelle poole vajadusel oma murega pöörduda.
Septembris tutvustati 1.-6. klassi lastevanematele KiVa tegevuse põhimõtteid, et saaksid kodus selgitada, miks ei tohi teisi kiusata. Kuni kuuenda klassini viivad klassijuhatajad läbi KiVa tunde, räägitakse aususest, sõprusest, hoolimisest.
Tugikeskuse juht kiidab, et juba on hakatud kiusamisjuhtumeid rohkem märkama ja neist teada andma, lapsevanemad kirjutavad, kui on midagi näinud, õpetajad ja kaasõpilased juhivad tähelepanu. „Oluline on, et probleemile saaks leida varakult lahenduse,“ rõhutab ta.
KiVa programmi käivitamisele eelnes uuring, lastel paluti vastata Turu Ülikoolis koostatud elektroonilisele küsimustikule – kas nad on kiusajad või kiusatavad, kas on märganud kiusamist, kas selleteemalistel vestlustel on mõju. Selgus, Kuusalu kool on võrreldes teistega keskmisel positsioonil. Uuringut viiakse läbi igal aastal maikuus, et jälgida muutusi.
Küsimusele, kas KiVa raames tegeletakse ka 7.-9. klassi õpilaste ning gümnaasiuminoortega, vastab Piret Kamber, et kui on olnud probleeme, siis KiVa tiim sekkub.
Programm on koolile tasuline, SA-le Kiusamisvaba Kool makstakse materjalide ja koolituste eest.

Töö andekate lastega
Piret Kamber tõdeb, et andekate õpilaste toetamisele on esialgu jõutud veel vähe tähelepanu pöörata, plaan on ka selles osas tegevusi laiendada: „Rohkem on koolides tegeletud nende lastega, kes vajavad järeleaitamist. Vähem on toetatud neid, kes õpivad kiirelt ja võivad klassis sageli tunda igavust. Sel õppeaastal oleme hakanud ka nendega koordineeritumalt tegelema. Soosime, et osaletaks Tartu Ülikooli teaduskooli kursustel, mõned õpitoad on kutsutud ka kooli kohapeale.“
Tugikeskuse juht kirjeldab, et osales hiljuti koolitusel, kuidas õpilase andekust ära tunda. Väga põnev võimalus on aktselereerimine – klassikursusest ülehüppamine või noorema klassi õpilaste suunamine mõnes õppaines vanema klassi tundi. Kõik see vajab veel süvenemist ja korraldamist.

Konfliktid
Tugikeskuse üks roll on ka erisuguste probleemide lahendamine.
„Lapsed ja nende lood on erinevad – miks ei taha koolis käia või ei suuda tunnis korda hoida. Appi tuleb sotsiaalpedagoog. Mõne lapsega vestleme kordi ja kordi, mõnikord käime ka kodus. Kõik taandub lõpuks inimlikule kontaktile, peab mõistma, et temast hoolitakse, selles ongi võti. Tugikeskuse üks oluline roll on ka õpetajate aitamine – keeruliste olukordade puhul on neilegi sageli vaja tuge. Ka selles valdkonnas on veel palju õppida ja edasi liikuda. Me kõik oleme inimesed, ka mina olen, me kõik võime eksida. Väga hästi töötab see, kui paluda vabandust,“ räägib tugikeskuse juht.
„Konflikti korral tuleb lasta esmalt olukorral vaibuda, rahuneda. Kahjuks on meil koolis suur ruumipuudus, tunneme puudust rahunemistoast.“

Eelmine artikkelAnija valla vabaühenduse ümarlauas kõneldi turvalisusest
Järgmine artikkelLäbirääkimised on küll läbi, aga haldusreform läheb edasi