Kuusalu vallavolikogu esimees
On möödunud neli kuud sellest, kui Kuusalu vallavolikogu tegi oma kolleegidele Loksa linnast ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Paraku tuleb need vist lõppenuks tunnistada enne, kui alatagi olid saanud.
Loksa volikogu võttis seadusega ette antud kaks kuud mõtlemisaega, kuid nende vastus oli meie jaoks pisut ootamatu. Selle asemel, et öelda Kuusalu läbirääkimisettepanekule „jah“ või „ei“, nagu seadus käsib, moodustati hoopis töörühm Kuusalu ja Vihula vallaga läbirääkimiste pidamiseks. Kutsuti kiiresti kokku kolme osapoolega koosolek, meie palvele muuta koosoleku toimumise kellaeaga, et ka töörühmade igapäevatööd tegevad liikmed osa saaksid võtta, vastati eitavalt. Samuti meie palvele kahepoolselt kokku saada, sest Kuusalu volikogu töörühmal puudusid volitused Vihula vallaga läbirääkimiste pidamiseks.
Augustis tegi Vihula vald ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks koguni üheksale omavalitsusele, ka Kuusalule. Arutasime seda volikogu komisjonides, leidsime, et ehkki „pruudina“, kellel pole „kaasavaraks“ suuri laenusid või muid ebameeldivaid kohustusi, oleks Vihula igati asjalik, kuid ühisosa, mis ühest vallast omavalitsuse teeb, otsimisel jäime hätta. Vihula on põline Virumaa, elanike suurim tõmbekeskus on Rakvere. Kuusalu on Harjumaa, mille keskus Tallinnas. Kuhu inimesed liikuma hakkavad? Kus võiks olla selle valla keskus? Meid hirmutas, et läbirääkimisi tuleks pidada üheksa valla ja linnaga, kellest enamikuga on ühisosa veel väiksem kui piirinaabri Vihulaga. Need asjaolud olid peamised kaalutlused Vihula ettepaneku tagasi lükkamiseks.
Loksalt saime üllatava vastuse, et ilma Vihula vallata keelduvad nad Kuusaluga läbirääkimistest. Seega lõpetas Loksa linnavolikogu läbirääkimiste komisjon oma vastusega ühinemisläbirääkimised enne, kui nad algasid.
Kui novembris peaks linnajuhtides aset leidma meelemuutus ja tärkama soov Kuusalu vallaga vabatahtlikult ühineda, siis haldusreformi seaduse ja teiste seadustega pandud raamid ühinemistoimingutele ei võimaldaks meil enam tähtajaks, 31. detsembriks, parima tahtmisegi korral valmis jõuda.
Kuusalu vallavolikogu ei algatanud ühinemisläbirääkimisi Loksaga mitte toetuse saamiseks (ehkki nii tahetakse Loksa Elus vägisi paista lasta), vaid saada selgust ühinemisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest. Sõnastasime läbirääkimiste töörühma koosolekutel küsimused, mida kolleegidelt küsida oleksime soovinud. Ausate vastuste põhjal tekkinuks selgem pilt ühisomavalitsuse hetkeolukorrast ja tulevasest võimekusest.
Kahjuks jäid meie küsimused esitamata, vastused saamata. Vähemalt mina Kuusalu töörühma liikmena ei oska öelda, kas Loksaga liitumisel meie võimekus omavalitsusena tegutsemiseks suureneks või hoopis väheneks. Ainult inimeste arvu suurenemine automaatset võimekuse kasvu ei taga.
Kuusalu ja Loksa ühinemisläbirääkimised on vist tõesti tänaseks lõppenud. Aga lõppenud pole haldusreform. Kuna me ei suutnud jõuda vabatahtliku ühinemiseni, tuleb hakata valmistuma võimalikuks sundliitmiseks.
Ka sundliitmisel vajavad esmalt vastamist samad küsimused, mida kolleegidelt küsida soovisime. Ilmselt peame hakkama neile vastuseid otsima teisi teid pidi. Kas kaevume ise avalikesse andmebaasidesse, mida rahandusministeerium omavalitsuste finantsseisu ja võimekuse kohta koostanud või tellime vastava töö mõnelt spetsialistilt, on veel läbi arutamata. Igal juhul ei saa me lubada, et Loksa Kuusalule nagu põrsas kotis üle antakse.
Ühinemistoetus ligi 800 tuhat eurot, mis oleks vabatahtlikul ühinemisel olnud võimalik investeerida ühinenud omavalitsuste taristusse, jääb suure tõenäosusega kahjuks saamata.
