Anija valla vabaühenduse ümarlauas kõneldi turvalisusest

1061

Valla külakogukondade ja vabaühenduste ümarlauas osalesid politsei ja naabrivalve esindajad.

Valla arendusjuht Ingeldrin Aug ütles, et on püüdnud kord kvartalis toimuva külaaktivistide kokkusaamisele valida olulise teema. Voosel oli 11. oktoobri kohtumisel peateema turvalisus.
Piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu ja noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel rõõmustasid, et Kehra sõiduteed on muutunud turvalisemaks – sel aastal on ehitatud kergliiklusteid, raudteepiirkond on paremini valgustatud, teedel on künniseid. Nad tõid välja, et kuigi paljudesse Harju omavalitsustesse on paigutatud turvakaameraid, siis Anija vallas need ka reaalselt töötavad. Politseinikud kiitsid veel, et Kehra sotsiaalmaja on hakanud hästi toimima ning politseil on selle võrra probleemse kontingendiga olnud vähem muret.
Elanikelt ootab politsei paremat infovahetust – et inimesed oleksid julgemad teada andma, kui näevad näiteks lubadeta alaealist autoroolis või keegi kusagil kihutab. Politseinikud rõhutasid kogukonna initsiatiivi tähtsust turvalisuse tagamisel – kui me ise politseile probleemidest ei teata, siis neist ei saadagi teada.
Kiire vajaduse korral, kui on oht inimese elule või varale, tuleb abisaamiseks helistada 112. Kui on mure, mis nii kiiret sekkumist ei nõua, on õigem pöörduda otse piirkonnapolitseiniku poole. Nurina peale, et politsei ei jõua nagunii kaugelt kohale, vastasid politseinikud, et vahel võib patrull olla ka väga lähedal, kui üldse ei pöördu, siis probleemi justkui polegi.
Ingeldrin Aug sõnas, et talle meeldis väga Alavere külaseltsi juhi Valdo Söödi arvamus: „Külavanem märkis, et elanikud peavad politseist lugu pidama ning arvestama politseiniku kui abilise ja koostööpartneri, mitte vaenlase ja karistajana ning seda suhtumist tuleks levitada ka oma lastele ja lastelastele.“
Harjumaa külaliikumise aktivist Anneli Kana tutvustas Kodukant Eesti koostatud piirkondliku politsei ja kogukonna koostöö hea tava käitumisreegleid. Selles on kirjas 10 soovitust politsei ja kogukonna koostööks. Ka neis soovitatakse korraldada regulaarseid kohtumisi, algatada ühisprojekte erinevate partnerite vahel, jagada kontakte, märkama ja tunnustama väärt tegusid, algatusi, inimesi. Paremaks ennetustööks soovitatakse kogukonnal anda oma muredest, soovidest, tegevustest teada politseile ning ka ise oma turvalisusest hoolida, võtta vastutus asjade eest, mida saad muuta. Politseil soovitatakse kogukonnaga suhelda, olla kõigi jaoks olemas ja nähtav. Kohalik elanik peaks märkama ja julgema oma ümbruse turvalisuse probleemidest politseid õigeaegselt teavitada. Politseinik peaks reageerima ja hoolima, kuna temalt oodatakse abi ja turvatunnet.
Ida-Harju politseijaoskonna korrakaitseametnik Annika Tikk, kes on ka abipolitseinike koordinaator, kutsus üles liituma abipolitseinikega. Anija vallas on tema kinnitusel praegu vaid üks aktiivne abipolitseinik.
Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari kõneles sellest, kuidas muuta oma kodu turvalisemaks. Turvalisusele tuleks tema hinnangul mõelda juba siis, kui kodu hakatakse alles rajama, planeeringut ja projekti tehes. Turvalisusele peaks Marek Väljari meelest mõtlema ka aia, haljastuse või valgustuse kavandamisel. Ta tutvustas niinimetatud katkiste akende teooriat, mis väidab – kui majal aknad puruks lüüa, viib see kogu ühiskonnas veel suurema korralageduseni. Kui näiteks keegi poetab kusagile prügi maha, on üsna suur tõenäosus, et samasse kohta hakkavad seda poetama ka teised, kuni tekib prügimägi.