Seminar Kuusalu kolhoosi ajaloost – tärklisevabrikust Remediani

4252

Kuusalu rahvamajas toimunud ajalooseminaril räägiti kolhoosijutte üle nelja tunni ja nendega jätkati õhtusel lõikuspeol.

Kõnepuldis on Kuusalu kolhoosi viimane esimees ALEKSANDER PAJURI.

Kuusalu rahvamaja fuajees võttis laupäeval, 21. septembril endist kolhoosirahvast vastu Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse seatud näitus majandi ajal tehtud fotodest ja laud kunagiste töövahendite ning punalippudega, laua kohale oli pandud Lenini pilt.

Ka saalis sai näha nõukogudeaegset atribuutikat – Kuusalu kolhoosi aukirju, vimpleid, karikaid, meeneid. Kõnepuldi taha lava äärde olid seatud Nõukogude Eesti ja Kuusalu kolhoosi lipp.

Seminari juhatas kokkutuleku algataja Urmas Kirtsi, endine peaveterinaar, kes korraldas kolhoosiesimehe Arnold Vungi mälestuspingi avamise ja kolhoositeemalise ajalooseminari MTÜ Kiiu Arendus egiidi all.

Kolhoosis peazootehniku ametit pidanud Rein Kippar süütas kaks küünalt – ühe ühismajandi töötajatele, kes läinud Linnuteele, ja teise kõigile kohalolnutele, et oleks tervist ja jõudu jätkata.

Vaheldumisi filmiklippidega, mida aastate jooksul on ETVs ja Tallinfilmis Kuusalu kolhoosi kohta talletatud, meenutasid tootmisüksuste endised juhid, kuidas nemad majandisse tööle sattusid ja mismoodi tookord oli töö korraldatud.

Lava taga seinal vaheldusid fotod, mida Kiiu Arenduse algatusel on kogutud kolhoositöötajatelt – mõned neist leidsid kajastust raamatus „Kiiu lugu“, osa  on  plaanis  kasutada  kolhoosi kohta koostatavas raamatus. 

Urmas Kirtsi teatas, et raamat pannakse kokku meenutuste põhjal, ning selle tarbeks küsitlesid noored abilised kolhoosi­inimesi ka seminaril ja õhtusel lõikuspeol.

Seminaril oli kuulajaid poolsada, lõikuspeole kogunes 90. Õhtul esinesid Raimo Aas ning Boris Lehtlaan ja Henn Rebane. Istuti pikkade laudade taga, pakuti sülti ja rosoljet, nagu kunagistel lõikuspidudel. Piduliste tantsulust oli sedavõrd suur, et muusikutelt telliti lisa. Pidu kestis südaööni.

ALEKSANDER PAJURI: „Elujõulisust kolhoosidel polnud.“
Aleksander Pajuri juhtis Kuusalu kolhoosi ja hilisemat põllumajandusühistut 1988-1993, teda kutsus tööle Arnold Vunk.

„Esinesin selles saalis 1989. aastal, kui kolhoosil täitus 40 aastat. Aeg oli tormiline, 45. sünnipäeva tähistamiseni kolhoos ei jõudnud,“ sõnas Aleksander Pajuri.

Ta rääkis, kuidas kolhoosid sundkollektiviseerimise käigus ja küüditamise hirmus tekkisid, arenesid ning jõukust kogusid. Kuusalu kolhoosi üks tippsündmusi oli, kui esimees Vunk sai 1976. aastal NSVL sotsialistliku töö kangelase aunimetuse.

Pärast ENSV iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist ning taluseaduse vastuvõtmist 1988. aastal, algas taas muutuste aeg, märtsis 1992 võeti vastu maareformiseadus.    

Märtsis 1993 otsustas Kuusalu kolhoosi üldkoosolek, et majand likvideeritakse. Sama aasta septembris kinnitas Kuusalu vallavolikogu selle oma otsusega.

Aleksander Pajuri: „Aprillist 1993 läks erastamisprotsess kiiresti käima. Kui nüüd võrrelda neid ettevõtteid, mis majandist välja kasvasid, on praegu palju suurem tootmisintensiivsus ja efektiivsus.“

Ta selgitas, kui vaadelda toodangu mahtu ja töötajate arvu, siis nüüd on Valkla lauda baasil loodud OÜs Suurekivi ja Allika külas asuvas Hinnu seafarmis töötajaid palju vähem, toodangu mahud aga tunduvalt suuremad: „Tehnika ja tehnoloogia on hoopis parem. Kolhoosi ajal töötasime teistsugustes oludes, nõukogudeaegse 11 kombainiga koristasime 1000 hektarilt vilja, tänapäeval võtab üks kombain vilja 500 hektarilt. Inimesed olid kolhoosis töökad ja kohusetundlikud, aga oli suur vahe, mida ja millega tehti. Kui tuli plaanimajanduselt üle minna ehtsale turumajandusele, lõpetasid osad tootmisüksused tegevuse. See näitab, et elujõulisust kolhoosidel ei olnud.“

Naljakaid ja nõukogude ajastule iseloomulikke halenaljakaid lugusid rääkisid seminaril tootmisüksuste juhid või esindajad: Rein Kippar ja Leelo Seebold loomakasvatusest ning tõuaretusest, Valvo Vunk taimekasvatusest, Aino Rikkas kartuli meristeem-meetodil paljundamisest, Rein Rikkas masinatest, Ado Pärn töökojast, Peeter Špongolts energeetikast, Tõnu Tüksammel näidisabimajandist Estron, Sirje Potisepp abimajandist Bioestron ja kuidas sellest kujunes Remedia, Mati Koppel ehitajatest, Virve Haabsaar aiandist. Tõdeti, et raha hakkasid kolhoos ja ka kolhoosnikud siis saama, kui tööle pandi tärklisetehas,  ning õitsenguaegadel tõid abitootmised põhilise sissetuleku. 

Anu Karjatse tegi ülevaate kolhooside kujunemisest ja Viivi Vunk tutvustas oma tudengiaegset tööd, mille kirjutas Kuusalu kolhoosi kohta.