Kuusalu koolis tegid eelmisel kevadel riigieksameid 42 abiturienti, Kehra gümnaasiumis 18 ja Loksa gümnaasiumis 11.
Eelmise nädala alguses avaldasid meediaväljaanded taas koolide edetabelid gümnaasiumi lõpueksamite tulemuste põhjal. Üldises paremusjärjestuses olid liidetud koolide matemaatika, eesti keele ja inglise keele eksamite keskmised tulemused. Kokku on üldtabelis 131 kooli. Kuusalu keskkool on üldjärjestuses 43. kohal (matemaatika eksami keskmise punktisummaga 59,2, eesti keeles 56,8 ja inglise keeles 51,3) ning Kehra gümnaasium 71. kohal (matemaatika keskmine tulemus 48,5 punkti, eesti keel 62,4 punkti ja inglise keel 32,1 punkti). Loksa gümnaasiumi selles edetabelis pole. Keskmised punktisummad on välja arvutatud juhul, kui eksami sooritasid 5 või rohkem abiturienti. Loksa koolis tegid nii eesti keele kui ka eesti keele teise keelena riigieksami vähem õpilasi.
Eesti keele riigieksami tulemuste edetabelis on 140 kooli. Kehra gümnaasium on 23. kohal, eksami sooritasid 12 õpilast keskmise punktisummaga 62,4. Kuusalu keskkool on 46. kohal, eesti keele riigieksami tegid 42 õpilast, keskmine tulemus on 56,8 punkti. Loksa gümnaasiumi edetabelis pole. Ka eesti keele teise keelena riigieksami tulemuste edetabelis pole Loksa keskkooli.
Inglise keele riigieksami edetabelis on 155 kooli. Kuusalu keskkool on 31. kohal, eksami tegid 11 õpilast, nende keskmine tulemus on 78,4 punkti. Loksa gümnaasium on 93. kohal, eksami sooritasid 6 õpilast keskmise punktisummaga 69,5. Kehra gümnaasium on 127. kohal, eksami sooritasid 7 õpilast, nende keskmine tulemus on 62,6 punkti.
Inglise keel C1 ehk Cambridge eksami tabelis on järjestatud 135 kooli tulemused. Loksa gümnaasium on 29. kohal, eksami tegid 5 õpilast keskmise tulemusega 191,2 punkti. Kuusalu keskkool on 88. kohal, eksami sooritanud 31 õpilase keskmine tulemus on 186 punkti. Kehra gümnaasium on 108. kohal, 9 õpilase keskmine tulemus on 183,7 punkti.
Laia matemaatika edetabelis on kokku 134 kooli. Kuusalu keskkool on 45. kohal, eksami tegid 19 õpilast keskmise tulemusega 65,7 punkti. Loksa gümnaasium on 54. kohal, 9 õpilase keskmine punktisumma on 61,1. Kehra gümnaasium on 118. kohal, eksami teinud 6 õpilase keskmine punktisumma on 32,5.
Kitsa matemaatika paremusjärjestus on 147 kooli kohta. Selles on ainsana Kuusalu keskkool – 44. koht, eksami tegid 23 õpilast, nende keskmine tulemus on 40,5 punkti.
Loksa gümnaasiumist saadeti Sõnumitoojale andmed edetabelist välja jäänud eksamitulemuste kohta. Eesti keele eksami sooritasid 5 õpilast, kelle keskmine tulemus oli 59 punkti. Eesti keele teise keelena eksami tegid B2 tasemel 4 õpilast, nende keskmine tulemus oli 85,75 punkti ning 2 õpilast sooritasid C1 taseme eksami.
Kuusalu gümnaasiumiosas on 89, Kehras 80, Loksal 22 õpilast
Kuusalu keskkooli lõpetasid eelmisel kevadel kaks klassi, kokku 42 abiturienti. Kehra gümnaasiumis oli lõpetajaid 18 ja Loksa gümnaasiumis 11. Käesoleval õppeaastal on Kuusalu keskkooli 12. klassis 35 abiturienti, Kehra gümnaasiumis 22 ja Loksal 11.
Kuusalu keskkooli direktor Kristi Tarik: „Meil on praegu veel gümnaasiumiosas kaks õppesuunda – loodus- ja reaalainete ning sotsiaal- ja humanitaarainete õppesuund. Humanitaarainete suuna paljud õpilased on eelistanud õppida kitsast matemaatikat. Inglise keeles sooritasid enamik lõpetajaid Cambridge eksami, mis tehakse varem ja läheb arvesse riigieksamina. Cambridge eksam annab rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi, mis võimaldab õppida ja töötada inglisekeelses keskkonnas. Mõned meie kooli õpilased sooritasid eksami ka C2 tasemele. Cambridge eksamile pääsemiseks tuleb esmalt teha test,“ selgitas direktor.
Kuusalu keskkooli gümnaasiumiosas on praegu kokku 89 õpilast. Kuigi kevadel lõpetasid põhikooli kolm klassi, jätkati ühe 10. klassiga, sest paljud läksid edasi õppima mujale – nii Tallinna eliitkoolidesse kui ka erinevatesse riigigümnaasiumitesse.
Kristi Tarik: „Peame olema teadlikud, et riigigümnaasiumid pakuvad lisaväärtust ning meie anname noortele tugeva põhihariduse, mis võimaldab teha valikuid. Samas ei ole Ida-Harjus ühtegi riigigümnaasiumi logistiliselt sobival kaugusel, nii Viimsi riigigümnaasium kui ka teised riigigümnaasiumid asuvad 40-60 kilomeetri kaugusel, kuhu ühistranspordiga liikumine võtab aega tund ja 20 minutit kuni poolteist tundi ega ole kuigi mugav. Tänavu kevadel lõpetavad meil põhikooli neli klassi. Tuleb leida tasakaal, et õpilased leiaksid endale sobiva gümnaasiumi soovi korral mujalt, aga saaksid ka hea võimaluse omandada gümnaasiumiharidust kodukohas. Me ei taha tõsta õpilaste arvu nende arvelt, kes soovivad edasi õppida mujal gümnaasiumis, vaid soovime tagada Kuusalu keskkoolis rohkem valikuvõimalusi kõigile teistele. Teeme selle nimel tööd, uuest õppeaastast on tulekul mitmeid muudatusi.“
Ta kirjeldas, et kavas on kaotada kaks õppesuunda ja võimaldada õpilastel endil kujundada õppekava: „Tegutseme selle nimel, et õpilased saaksid õppida valikaineid ka veebipõhistel platvormidel, mida pakuvad me kooli koostööpartnerid. See annab võimaluse õpilastel soovi korral õppida mehhatroonikast kuni ladina keeleni või psühholoogiast kuni inseneriõppeni, mida me oma kooli õpetajad ei õpeta. Teine uuendus on see, et läheme edasi lennupõhiselt, mis tähendab, et hoolimata õpilaste arvust tuleb 10. klassi sügisel üks lend, õpilased jaotuvad klassiruumidesse õppima vastavalt õppeainete valikutele. Õpilased saavad ise valida oma õpitee ja võtta vastutuse valikute eest, et gümnaasiumiõpe oleks kujundatud just neile sobivaks.“
Üks suur muutus uuest õppeaastast tuleb Kuusalu keskkoolis ka seoses tavapärase 45minutilise koolitunni kaotamisega – edaspidi hakatakse õppeaineid õppima korraga 80 minutit. Praegu käib vastava õppekava koostamine.
Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal kommenteeris, et riigieksamite mullused tulemused olid keskmised. Laia matemaatika madala tulemuse kohta lausus ta, et loodeti enamat, aga reaalsus tuli selline.
„Rõhume õppimisele, tulemused sõltuvad õpilaste võimetest ja soovist õppida,“ sõnas direktor.
Kehra gümnaasiumis on käesoleval õppeaastal kokku 80 õpilast. Kõige suurem on 10. klass – 32 õpilast.
Direktori sõnul tullakse Kehrasse gümnaasiumisse ka ümbruskonna põhikoolidest – Aegviidust, Alaverest, Arukülast ja Raasikult. Ehkki viimasel ajal on räägitud, et edaspidi võiksid alles jääda koolides gümnaasiumiosad seal, kus on õpilasi üle 100, tõdes Kaido Kreintaal, et Kehras loodetakse gümnaasiumiga jätkata.
„Oleme seda koolis arutanud, lootus on jõuda õpilaste arvuga sajani. Üksikud õpilased on me koolist läinud pärast põhikooli lõpetamist edasi õppima Tallinna kesklinnas asuvatesse gümnaasiumitesse, enamik jätkab loodetavasti kodukandis,“ lausus ta.
Loksa gümnaasiumi direktor Argo Aug: „Meie koolis oli keskkooli lõpetanuid vähe, seetõttu ei ületanud riigieksamite tulemuste arvutamisel mitme eksami osas künnist ja jäime osadest tabelitest välja. Läbi aegade on Tallinna nii-öelda eliitkoolid saanud meilt tublimaid õpilasi, on mindud ka Kuusalu keskkooli ja viimasel ajal samuti riigigümnaasiumitesse.“
Loksa kooli gümnaasiumiosas on praegu 10., 11., ja 12. klassis kokku 22 õpilast. Sügisel oli veel 23, aga üks õpilane loobus gümnaasiumiõppest. Direktori hinnangul ei ole kõigil gümnaasiumisse astunutest olnud täpset ettekujutust, mida gümnaasiumiõpe endast kujutab, et nõuab rohkem enesedistsipliini, kui on olnud vaja põhikoolis õppides.
Argo Aug: „Suur muutus on see, et 10. klassis, kus praegu on 5 õpilast, õpivad meil nüüd eesti ja vene emakeelega õpilased ühtse õppekava järgi, õppetöö käib eesti keeles. Nii 11. kui ka 12. klassis on õpilased jagatud veel vastavalt õppekeelele, mis teeb õpetamise eriti kalliks, sisuliselt on tegu individuaalõppega.”
Direktor tõdes, et kooli kollektiivis on viimasel ajal palju arutatud gümnaasiumiosa jätkamise teemal: „Üksmeelset seisukohta ei ole. On õpetajaid, kes arvavad, et gümnaasiumiklassidega enam mitte jätkata. Ja on ka neid, kes leiavad, et see oleks regionaalpoliitiliselt suur löök mitte ainult Loksa linnale, vaid ka Kuusalu vallale, kelle küladest on õpilasi Loksa koolis. Kui paneme gümnaasiumiosa kinni, siis need noored, kelle kodune majanduslik olukord võimaldab õppida kaugemal, saavad osa kõigist hüvedest, mida pealinnal on pakkuda, aga teised mitte.“
Argo Aug alustas Loksa gümnaasiumi direktori ametis mullu sügisel: „Minu ambitsioon on ujuda vastuvoolu ning leida gümnaasiumiosale nišš, mida arendada ja tooks õpilasi juurde. Suudame pakkuda kvaliteetset õpet üldainetes, need vähesed tulemused riigieksamites, mida annab võrrelda, on heal tasemel, pole midagi häbeneda. Õpetajad analüüsisid meie õpilaste tulemusi ka neis riigieksamites, kus sooritajaid oli alla viie, ning need on samuti heal tasemel. Meil on loodusainete õpetajate tugev kaader, kool asub Lahemaa rahvuspargi südames, võiksime süvendatult õpetada rohemajanduse ja Läänemere ökoloogia suunal. Samuti muutub Loksal tuleval õppeaastal kättesaadavaks kõrgkoolidelt gümnaasiumidele pakutav lai valikainete spekter.“
Ta lisas, et Loksa praegune linnavõim soosib gümnaasiumiosa tööshoidmist ning linnavalitsusest on öeldud, et kui kas või üks õpilane esitab avalduse 10. klassis õppimiseks, siis klass avatakse: „Praegu pakume me gümnaasiumis personaalset haridust.“