Kuu­sa­lu, Keh­ra ja Lok­sa güm­naa­siu­mio­sa lõ­pe­ta­ja­te rii­giek­sa­mi­te tu­le­mu­sed

97
Kehra gümnaasium

Kuusalu koolis tegid eelmisel kevadel riigieksameid 42 abiturienti, Kehra gümnaasiumis 18 ja Loksa gümnaasiumis 11.

Eel­mi­se nä­da­la al­gu­ses aval­da­sid mee­dia­väl­jaan­ded taas koo­li­de ede­ta­be­lid güm­naa­siu­mi lõ­puek­sa­mi­te tu­le­mus­te põh­jal. Ül­di­ses pa­re­mus­jär­jes­tu­ses olid lii­de­tud koo­li­de ma­te­maa­ti­ka, ees­ti kee­le ja ing­li­se kee­le ek­sa­mi­te kesk­mi­sed tu­le­mu­sed. Kok­ku on üld­ta­be­lis 131 koo­li. Kuu­sa­lu kesk­kool on üld­jär­jes­tu­ses 43. ko­hal (ma­te­maa­ti­ka ek­sa­mi kesk­mi­se punk­ti­sum­ma­ga 59,2, ees­ti kee­les 56,8 ja ing­li­se kee­les 51,3) ning Keh­ra güm­naa­sium 71. ko­hal (ma­te­maa­ti­ka kesk­mi­ne tu­le­mus 48,5 punk­ti, ees­ti keel 62,4 punk­ti ja ing­li­se keel 32,1 punk­ti). Lok­sa güm­naa­siu­mi sel­les ede­ta­be­lis po­le. Kesk­mi­sed punk­ti­sum­mad on väl­ja ar­vu­ta­tud ju­hul, kui ek­sa­mi soo­ri­ta­sid 5 või roh­kem abi­tu­rien­ti. Lok­sa koo­lis te­gid nii ees­ti kee­le kui ka ees­ti kee­le tei­se kee­le­na rii­giek­sa­mi vä­hem õpi­la­si.

Ees­ti keele rii­giek­sa­mi tu­le­mus­te ede­ta­be­lis on 140 koo­li. Keh­ra güm­naa­sium on 23. ko­hal, ek­sa­mi soo­ri­ta­sid 12 õpi­last kesk­mi­se punk­ti­sum­ma­ga 62,4. Kuu­sa­lu kesk­kool on 46. ko­hal, ees­ti kee­le rii­giek­sa­mi te­gid 42 õpi­last, kesk­mi­ne tu­le­mus on 56,8 punk­ti. Lok­sa güm­naa­siu­mi ede­ta­be­lis po­le. Ka ees­ti kee­le tei­se kee­le­na rii­giek­sa­mi tu­le­mus­te ede­ta­be­lis po­le Lok­sa kesk­koo­li.

Ing­li­se kee­le rii­giek­sa­mi ede­ta­be­lis on 155 koo­li. Kuu­sa­lu kesk­kool on 31. ko­hal, ek­sa­mi te­gid 11 õpi­last, nen­de kesk­mi­ne tu­le­mus on 78,4 punk­ti. Lok­sa güm­naa­sium on 93. ko­hal, ek­sa­mi soo­ri­ta­sid 6 õpi­last kesk­mi­se punk­ti­sum­ma­ga 69,5. Keh­ra güm­naa­sium on 127. ko­hal, ek­sa­mi soo­ri­ta­sid 7 õpi­last, nen­de kesk­mi­ne tu­le­mus on 62,6 punk­ti.

Ing­li­se keel C1 ehk Camb­rid­ge ek­sa­mi ta­be­lis on jär­jes­ta­tud 135 koo­li tu­le­mu­sed. Lok­sa güm­naa­sium on 29. ko­hal, ek­sa­mi te­gid 5 õpi­last kesk­mi­se tu­le­mu­se­ga 191,2 punk­ti. Kuu­sa­lu kesk­kool on 88. ko­hal, ek­sa­mi soo­ri­ta­nud 31 õpi­la­se kesk­mi­ne tu­le­mus on 186 punk­ti. Keh­ra güm­naa­sium on 108. ko­hal, 9 õpi­la­se kesk­mi­ne tu­le­mus on 183,7 punk­ti.

Laia ma­te­maa­ti­ka ede­ta­be­lis on kok­ku 134 koo­li. Kuu­sa­lu kesk­kool on 45. ko­hal, ek­sa­mi te­gid 19 õpi­last kesk­mi­se tu­le­mu­se­ga 65,7 punk­ti. Lok­sa güm­naa­sium on 54. ko­hal, 9 õpi­la­se kesk­mi­ne punk­ti­sum­ma on 61,1. Keh­ra güm­naa­sium on 118. ko­hal, ek­sa­mi tei­nud 6 õpi­la­se kesk­mi­ne punk­ti­sum­ma on 32,5.

Kit­sa ma­te­maa­ti­ka pa­re­mus­jär­jes­tus on 147 koo­li koh­ta. Sel­les on ain­sa­na Kuu­sa­lu kesk­kool – 44. koht, ek­sa­mi te­gid 23 õpi­last, nen­de kesk­mi­ne tu­le­mus on 40,5 punk­ti.

Lok­sa güm­naa­siu­mist saa­de­ti Sõ­nu­mi­too­ja­le and­med ede­ta­be­list väl­ja jää­nud ek­sa­mi­tu­le­mus­te koh­ta. Ees­ti kee­le ek­sa­mi soo­ri­ta­sid 5 õpi­last, kel­le kesk­mi­ne tu­le­mus oli 59 punk­ti. Ees­ti kee­le tei­se kee­le­na ek­sa­mi te­gid B2 ta­se­mel 4 õpi­last, nen­de kesk­mi­ne tu­le­mus oli 85,75 punk­ti ning 2 õpi­last soo­ri­ta­sid C1 ta­se­me ek­sa­mi.

Kuu­sa­lu güm­naa­siu­mio­sas on 89, Keh­ras 80, Lok­sal 22 õpi­last
Kuu­sa­lu kesk­koo­li lõ­pe­ta­sid eel­mi­sel ke­va­del kaks klas­si, kok­ku 42 abi­tu­rien­ti. Keh­ra güm­naa­siu­mis oli lõ­pe­ta­jaid 18 ja Lok­sa güm­naa­siu­mis 11. Käe­so­le­val õp­peaas­tal on Kuu­sa­lu kesk­koo­li 12. klas­sis 35 abi­tu­rien­ti, Keh­ra güm­naa­siu­mis 22 ja Lok­sal 11.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Kris­ti Ta­rik: „Meil on prae­gu veel güm­naa­siu­mio­sas kaks õp­pe­suun­da – loo­dus- ja reaal­ai­ne­te ning sot­siaal- ja hu­ma­ni­taa­rai­ne­te õp­pe­suund. Hu­ma­ni­taa­rai­ne­te suu­na pal­jud õpi­la­sed on ee­lis­ta­nud õp­pi­da kit­sast ma­te­maa­ti­kat. Ing­li­se kee­les soo­ri­ta­sid ena­mik lõ­pe­ta­jaid Camb­rid­ge ek­sa­mi, mis te­hak­se va­rem ja lä­heb ar­ves­se rii­giek­sa­mi­na. Camb­rid­ge ek­sam an­nab rah­vus­va­he­li­selt tun­nus­ta­tud ser­ti­fi­kaa­di, mis või­mal­dab õp­pi­da ja töö­ta­da ing­li­se­keel­ses kesk­kon­nas. Mõ­ned meie koo­li õpi­la­sed soo­ri­ta­sid ek­sa­mi ka C2 ta­se­me­le. Camb­rid­ge ek­sa­mi­le pää­se­mi­seks tu­leb es­malt te­ha test,“ sel­gi­tas di­rek­tor.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li güm­naa­siu­mio­sas on prae­gu kok­ku 89 õpi­last. Kui­gi ke­va­del lõ­pe­ta­sid põ­hi­koo­li kolm klas­si, jät­ka­ti ühe 10. klas­si­ga, sest pal­jud läk­sid eda­si õp­pi­ma mu­ja­le – nii Tal­lin­na eliit­koo­li­des­se kui ka eri­ne­va­tes­se rii­gi­güm­naa­siu­mi­tes­se.

Kris­ti Ta­rik: „Pea­me ole­ma tead­li­kud, et rii­gi­güm­naa­siu­mid pa­ku­vad li­sa­väär­tust ning meie an­na­me noor­te­le tu­ge­va põ­hi­ha­ri­du­se, mis või­mal­dab te­ha va­li­kuid. Sa­mas ei ole Ida-Har­jus üh­te­gi rii­gi­güm­naa­siu­mi lo­gis­ti­li­selt so­bi­val kau­gu­sel, nii Viim­si rii­gi­güm­naa­sium kui ka tei­sed rii­gi­güm­naa­siu­mid asu­vad 40-60 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel, ku­hu ühist­rans­por­di­ga lii­ku­mi­ne võ­tab ae­ga tund ja 20 mi­nu­tit ku­ni pool­teist tun­di ega ole kui­gi mu­gav. Tä­na­vu ke­va­del lõ­pe­ta­vad meil põ­hi­koo­li ne­li klas­si. Tu­leb lei­da ta­sa­kaal, et õpi­la­sed leiak­sid en­da­le so­bi­va güm­naa­siu­mi soo­vi kor­ral mu­jalt, aga saak­sid ka hea või­ma­lu­se oman­da­da güm­naa­siu­mi­ha­ri­dust ko­du­ko­has. Me ei ta­ha tõs­ta õpi­las­te ar­vu nen­de ar­velt, kes soo­vi­vad eda­si õp­pi­da mu­jal güm­naa­siu­mis, vaid soo­vi­me ta­ga­da Kuu­sa­lu kesk­koo­lis roh­kem va­li­ku­või­ma­lu­si kõi­gi­le teis­te­le. Tee­me sel­le ni­mel tööd, uuest õp­peaas­tast on tu­le­kul mit­meid muu­da­tu­si.“

Ta kir­jel­das, et ka­vas on kao­ta­da kaks õp­pe­suun­da ja või­mal­da­da õpi­las­tel en­dil ku­jun­da­da õp­pe­ka­va: „Te­gut­se­me sel­le ni­mel, et õpi­la­sed saak­sid õp­pi­da va­li­kai­neid ka vee­bi­põ­his­tel plat­vor­mi­del, mi­da pa­ku­vad me koo­li koo­stöö­part­ne­rid. See an­nab või­ma­lu­se õpi­las­tel soo­vi kor­ral õp­pi­da meh­ha­troo­ni­kast ku­ni la­di­na kee­le­ni või psüh­ho­loo­giast ku­ni in­se­ne­riõp­pe­ni, mi­da me oma koo­li õpe­ta­jad ei õpe­ta. Tei­ne uuen­dus on see, et lä­he­me eda­si len­nu­põ­hi­selt, mis tä­hen­dab, et hoo­li­ma­ta õpi­las­te ar­vust tu­leb 10. klas­si sü­gi­sel üks lend, õpi­la­sed jao­tu­vad klas­si­ruu­mi­des­se õp­pi­ma vas­ta­valt õp­peai­ne­te va­li­ku­te­le. Õpi­la­sed saa­vad ise va­li­da oma õpi­tee ja võt­ta vas­tu­tu­se va­li­ku­te eest, et güm­naa­siu­miõ­pe oleks ku­jun­da­tud just nei­le so­bi­vaks.“

Üks suur muu­tus uuest õp­pe­aas­tast tu­leb Kuu­sa­lu kesk­koo­lis ka seo­ses ta­va­pä­ra­se 45mi­nu­ti­li­se koo­li­tun­ni kao­ta­mi­se­ga – edas­pi­di ha­ka­tak­se õp­peai­neid õp­pi­ma kor­ra­ga 80 mi­nu­tit. Prae­gu käib vas­ta­va õp­pe­ka­va koos­ta­mi­ne.

Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal kom­men­tee­ris, et rii­giek­sa­mi­te mul­lu­sed tu­le­mu­sed olid kesk­mi­sed. Laia ma­te­maa­ti­ka ma­da­la tu­le­mu­se koh­ta lau­sus ta, et loo­de­ti ena­mat, aga reaal­sus tu­li sel­li­ne.

„Rõ­hu­me õp­pi­mi­se­le, tu­le­mu­sed sõl­tu­vad õpi­las­te või­me­test ja soo­vist õp­pi­da,“ sõ­nas di­rek­tor.

Keh­ra güm­naa­siu­mis on käes­o­le­val õp­peaas­tal kok­ku 80 õpi­last. Kõi­ge suu­rem on 10. klass – 32 õpi­last.

Di­rek­to­ri sõ­nul tul­lak­se Keh­ras­se güm­naa­siu­mis­se ka ümb­rus­kon­na põ­hi­koo­li­dest – Aeg­vii­dust, Ala­ve­rest, Aru­kü­last ja Raa­si­kult. Ehk­ki vii­ma­sel ajal on rää­gi­tud, et edas­pi­di võik­sid al­les jää­da koo­li­des güm­naa­siu­mio­sad seal, kus on õpi­la­si üle 100, tõ­des Kai­do Krein­taal, et Keh­ras loo­de­tak­se güm­naa­siu­mi­ga jät­ka­ta.

„Ole­me se­da koo­lis aru­ta­nud, loo­tus on jõu­da õpi­las­te ar­vu­ga sa­ja­ni. Ük­si­kud õpi­la­sed on me koo­list läi­nud pä­rast põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­mist eda­si õp­pi­ma Tal­lin­na kesk­lin­nas asu­va­tes­se güm­naa­siu­mi­tes­se, ena­mik jät­kab loo­de­ta­vas­ti ko­du­kan­dis,“ lau­sus ta.

Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor Ar­go Aug: „Meie koo­lis oli kesk­koo­li lõ­pe­ta­nuid vä­he, see­tõt­tu ei üle­ta­nud rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te ar­vu­ta­mi­sel mit­me ek­sa­mi osas kün­nist ja jäi­me osa­dest ta­be­li­test väl­ja. Lä­bi ae­ga­de on Tal­lin­na nii-öel­da eliit­koo­lid saa­nud meilt tub­li­maid õpi­la­si, on min­dud ka Kuu­sa­lu kesk­koo­li ja vii­ma­sel ajal sa­mu­ti rii­gi­güm­naa­siu­mi­tes­se.“

Lok­sa koo­li güm­naa­siu­mi­osas on prae­gu 10., 11., ja 12. klas­sis kok­ku 22 õpi­last. Sü­gi­sel oli veel 23, aga üks õpi­la­ne loo­bus güm­naa­siu­miõp­pest. Di­rek­to­ri hin­nan­gul ei ole kõi­gil güm­naa­siu­mis­se as­tu­nu­test ol­nud täp­set et­te­ku­ju­tust, mi­da güm­naa­siu­miõ­pe en­dast ku­ju­tab, et nõuab roh­kem ene­se­dist­sip­lii­ni, kui on ol­nud va­ja põ­hi­koo­lis õp­pi­des.

Ar­go Aug: „Suur muu­tus on see, et 10. klas­sis, kus prae­gu on 5 õpi­last, õpi­vad meil nüüd ees­ti ja ve­ne ema­kee­le­ga õpi­la­sed üht­se õp­pe­ka­va jär­gi, õp­pe­töö käib ees­ti kee­les. Nii 11. kui ka 12. klas­sis on õpi­la­sed ja­ga­tud veel vas­ta­valt õp­pe­kee­le­le, mis teeb õpe­ta­mi­se eri­ti kal­liks, si­su­li­selt on te­gu in­di­vi­duaa­lõp­pe­ga.”

Di­rek­tor tõ­des, et koo­li kol­lek­tii­vis on vii­ma­sel ajal pal­ju aru­ta­tud güm­naa­siu­mio­sa jät­ka­mi­se tee­mal: „Üks­meel­set sei­su­koh­ta ei ole. On õpe­ta­jaid, kes ar­va­vad, et güm­naa­siu­mi­klas­si­de­ga enam mit­te jät­ka­ta. Ja on ka neid, kes leia­vad, et see oleks re­gio­naal­po­lii­ti­li­selt suur löök mit­te ai­nult Lok­sa lin­na­le, vaid ka Kuu­sa­lu val­la­le, kel­le kü­la­dest on õpi­la­si Lok­sa koo­lis. Kui pa­ne­me güm­naa­siu­mi­o­sa kin­ni, siis need noo­red, kel­le ko­du­ne ma­jan­dus­lik olu­kord või­mal­dab õp­pi­da kau­ge­mal, saa­vad osa kõi­gist hü­ve­dest, mi­da pea­lin­nal on pak­ku­da, aga tei­sed mit­te.“

Ar­go Aug alus­tas Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­to­ri ame­tis mul­lu sü­gi­sel: „Mi­nu am­bit­sioon on uju­da vas­tu­voo­lu ning lei­da güm­naa­siu­mio­sa­le nišš, mi­da aren­da­da ja tooks õpi­la­si juur­de. Suu­da­me pak­ku­da kva­li­teet­set õpet ül­dai­ne­tes, need vä­he­sed tu­le­mu­sed rii­giek­sa­mi­tes, mi­da an­nab võr­rel­da, on heal ta­se­mel, po­le mi­da­gi hä­be­ne­da. Õpe­ta­jad ana­lüü­si­sid meie õpi­las­te tu­le­mu­si ka neis rii­giek­sa­mi­tes, kus soo­ri­ta­jaid oli al­la viie, ning need on sa­mu­ti heal ta­se­mel. Meil on loo­dus­ai­ne­te õpe­ta­ja­te tu­gev kaa­der, kool asub La­he­maa rah­vus­par­gi sü­da­mes, võik­si­me sü­ven­da­tult õpe­ta­da ro­he­ma­jan­du­se ja Lää­ne­me­re öko­loo­gia suu­nal. Sa­mu­ti muu­tub Lok­sal tu­le­val õp­peaas­tal kät­te­saa­da­vaks kõrg­koo­li­delt güm­naa­siu­mi­de­le pa­ku­tav lai va­li­kai­ne­te spek­ter.“

Ta li­sas, et Lok­sa prae­gu­ne lin­na­võim soo­sib güm­naa­siu­mio­sa töös­hoid­mist ning lin­na­va­lit­su­sest on öel­dud, et kui kas või üks õpi­la­ne esi­tab aval­du­se 10. klas­sis õp­pi­mi­seks, siis klass ava­tak­se: „Prae­gu pa­ku­me me güm­naa­siu­mis per­so­naal­set ha­ri­dust.“

Eelmine artikkelLee­gi­ran­na sur­ve­ka­na­li­sat­sioo­ni projekteerimine
Järgmine artikkelAnija val­la­va­lit­sus soo­vib Voo­se rah­va­ma­ja an­da kü­la­selt­si­le