Kuusalu ja Loksa valla ühinemisest täitus 10 aastat

1848

Ühinenud Kuusalu vald hakkas juriidiliselt eksisteerima kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamisest – 20. oktoobrist 2005.2 lk 

„Väikese valla häda oli kehv investeerimisvõimekus, see oli jäänud tibatillukeseks. Igapäevatöö oleks saanud Loksa vallas veel tehtud ja vallamaja töötajatele palk makstud, aga arenguks poleks raha jagunud. Ühendatud Kuusalu vald on tervikuna võimekam,“  ütleb Kuusalu abivallavanema kt Madis Praks, kes oli kümme aastat tagasi Loksa vallavanemana kahe valla liitmise üks algatajaid.
Kuusalu ja Loksa vallavolikogud kiitsid liitumislepingu heaks 10. märtsil 2005 ühisel istungil, mis toimus Kuusalu keskkooli aulas. Kuusalu vallas oli siis võimul Isamaaliidu nimekiri, opositsiooni kuulusid Keskerakond ja valimisliit Tasakaal.  Loksa vallas olid koalitsioonis Res Publica, Isamaaliit, Reformierakond ja valimisliit Mõistlikult Edasi, opositsioonis Keskerakond ja valimisliit Elus Küla.
Kuusalu vallavolikogu tookordsetest liikmetest on praegu Kuusalu volikogus Enn Kirsman, Sulev Valdmaa ja Kaja Martinson ning vallavalitsuses Kalmer Märtson. Loksa vallavolikogust kuuluvad Kuusalu vallavolikogu praegusesse koosseisu Marika Astor, Andres Allmägi ja Mait Kröönström ning vallavalitsusse Andres Paomees.   Image1
Ühinemislepingu heakskiitmisele eelnes rahvaküsitlus. Kuusalu vallast osales küsitluses 273 inimest, mis oli 7,7 protsenti valla elanikkonnast. Loksa ja Kuusalu valla liitmise poolt olid 126 ja vastu 122 vallakodanikku. Loksa vallas oli osalenuid 250 ehk 15,3 protsenti, poolt olid 126 ja vastu 122 inimest.
Liidetud vald moodustus pool aastat pärast liitumislepingu heakskiitmist – koos sügisel toimunud kohalike valimistega. Valimispäev oli pühapäev, 16. oktoober 2005. Valimiskomisjon kuulutas tulemused välja neli päeva hiljem, 20. oktoobril
Liitumisleping kehtis 31. detsembrini 2009. Madis Praks kommenteerib, suures pildis on nüüdseks tehtud enamik sellest, mida kümme aastat tagasi arvati, et ühendvallas võiks ära teha: „Arvasime, et liidetud vald hakkab toimima majanduslikult ja kultuuriliselt ühtse tervikuna, ning meil oli õigus. Loksa piirkonna küladesse on kümne aasta jooksul investeeritud suuremaid summasid, kui oleks suutnud Loksa vald või ka siis, kui oleks liidetud Loksa vald ja linn. Kindlasti ei saa väita, et Kuusalu pool oleks ühisest rahakotist suurema osa endale kahmanud, ehkki Loksa vallas oli elanikke paar tuhat ja Kuusalu vallas kaks korda rohkem.“
Ta lisab, et kümne aasta tagusest ühinemislepingust on seni täitmata uue vallamaja ehitamine Kuusallu ning hooldekodu rajamine. Praegune seis on selline, et tehakse ettevalmistusi Kiiu mõisa renoveerimiseks ning vallamaja jääks ka edaspidi sinna. Hooldekodu rajamisega Kuusalu alevikku Kordejaanile on alustatud, detailplaneering on koostamisel.
Ühinemisele eelnenud analüüsid tehti tookordse Kuusalu vallavanema Herko Suntsi eestvedamisel. Tema on nüüdseks kohalikust poliitikast ja ka Kuusalu vallast lahkunud, tegeleb ettevõtlusega.
„Ühinemine oli õige samm, kasvas piirkonna võimekus ja mõjukus,“ kinnitab Herko Sunts. „Suurema omavalitsusena on Kuusalu vallal olnud võimalus end paremini kehtestada ja tuua valda investeeringuid. Kui vaadata kümne aastaga toimunud muutusi töövõimelises elanikkonnas, oleks eraldi olnud keerukam hakkama saada ja eelkõige endises Loksa vallas. Juba ühinemise faasis oli näha ette, et piirkonna elanikkond vananeb ja väheneb, pikaajaliselt oleks läinud vallas keeruliseks kõiki vajalikke teenuseid hästi pakkuda. Tuleb tunnustada endise Loksa valla juhte, nende algatatud valdade ühinemine oli igati asjakohane ja võimalikke probleeme ennetav.“