Valla esindajad leidsid, et Kuusalus oleks riigigümnaasiumi loomine keeruline.
Neljapäeval, 17. oktoobril sõitis Kuusalu volikogu hariduskomisjon traditsioonilise kabinetikoosoleku asemel Jõgevale, kus alustasid sel sügisel tööd riigigümnaasium ning valmis lasteaia Karikakar päikeseküttesüsteemidega uus maja.
Hariduskomisjonist osalesid esimees Sulev Valdmaa, Kolga kooli direktor Tõnu Valdma, valla haridusspetsialist Kai Sinisalu, Kuusalu lasteaia direktor Astrid Meister, Kuusalu keskkooli õpetaja Janne Kerdo ja Kuusalu raamatukogu direktor Elle Ots. Kaasa sõitsid Kolga lasteaia direktor Kaja Martinson ning Sõnumitooja ajakirjanik.
Riigigümnaasiume rahastab riik, mitte kohalik omavalitsus. Lisaks Jõgevamaa gümnaasiumile alustas sel aastal tööd teinegi riigigümnaasium – Läänemaa ühisgümnaasium. Aasta varem moodustati uus koolipere Viljandi gümnaasiumis.
Hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa ütles, et külaskäiguks sobis Jõgeva: „Haapsalus ja Viljandis on kindlasti palju põnevat, kuid Jõgeva asub meile kõige lähemal. Põhimõte on kõigis riigigümnaasiumides sama.“
Gümnaasiumi õpilasnõustaja Silja Piir rääkis, et maja sai renoveeritud vahetult enne kooliaasta algust: „Riigigümnaasium moodustati Jõgeva gümnaasiumi ja Jõgeva ühisgümnaasiumi baasil, õpilasi on seitsmest omavalitsusest kokku 225.“
Kuigi teeninduspiirkond on suur, puudub koolil veel õpilaskodu. Mitmed õpetajad ning direktor elavad Tartus ning sõidavad iga päev 50 kilomeetri kaugusele tööle. Direktori määras haridusministeerium, teised õpetajad leiti konkursiga.
Silja Piir: „Füüsika- ja matemaatikaõpetajad olid Jõgeval olemas, kõige raskem oli leida muusikaõpetajat. Suurim oli kehalise kasvatuse naisõpetaja konkurss, sinna oli 10 soovijat kohale. Kui õpetajapabereid polnud, jättis haridusministeeriumi esindaja kandidaadi kohe kõrvale.“
Ta on muutusega rahul: „Nii ilusa kooliga on kerge kiiresti harjuda. Muutusi alati kardetakse, kuid laste arv vähenes ja midagi pidi ette võtma. Linna eelarvele on see kindlasti hea.“
Õpilasnõustaja lisas, et kooli tegevust haldab AS Riigi Kinnisvara: „Ilma nende loata ei tohi isegi pilte seinale panna ega lillepotti liigutada. Raamatupidamine käib läbi Tartu.“
Sulev Valdmaa tõdes, et Jõgeval on väga kena: „Siin on kõik uus, kuid toimib väga hästi. On mugavad õpitingimused, tipptasemel tehnika ning palju valikaineid.“
Kuusalus on tema sõnul olukord teistsugune: „Meie piirkonna õpilaste arv jääb riigigümnaasiumi jaoks liiga väikseks. Ka Jõgeval on õpilasi alla 250 ehk soovitusliku piiri, kuigi nad asuvad logistiliselt kohas, kus on hea bussi- ja rongiühendus. Tuleb otsida võimalusi ja teha tööd, aeg annab arutust.“
Kolga kooli direktor Tõnu Valdma lausus, et Kuusallu on riigigümnaasiumit keeruline teha: „Kui võtta juurde ka Loksa, poleks õpilasi ikka palju üle 100. Vaevalt ka keegi Kehrast hakkaks siia sõitma, kui Tallinn on teisel pool. Igaüks tahab oma kooli säilitada, kompromissi on raske leida.“
Külastati ka Karikakra lasteaeda, mille õppealajuhataja Marge Põdra rõõmustas, et lasteaiajärjekordi enam pole: „Vana maja lammutati maha ning ehitati suurem puidust hoone. Saime avada ka kuuenda rühma ning mahutame 112 last.“
Kuusalu lasteaia direktor Astrid Meister võrdles, et Karikakras on rühmaruumide lagedes helisummutav kattematerjal, mis kõrvaldab kaja: „Kuusalu kipslagedega ruumid kajavad päris tugevalt. Eriti siis, kui lapsi on palju ja lärm suur. Meeldis, et kõik rühmad on avatud kindlatel kellaaegadel ning pole valverühmade süsteemi nagu meil.“
