Ani­ja ja Raa­si­ku val­la õpe­ta­jad aren­da­vad õpi­las­te käi­tu­mi­sos­ku­si VE­PA abil

417
Raa­si­ku koo­li õp­pe­juht ja algk­las­siõ­pe­ta­ja KAT­RIN ARAN­DI on VE­PA mee­to­deid ka­su­ta­nud veel lü­hi­kest ae­ga, kuid kii­dab neid vä­ga.

„Olin VE­PA suh­tes skep­ti­li­ne, po­le ju või­ma­lik, et väi­ke suu­pill toob klas­si ra­hu. Us­ku­ma­tu, kuid see toi­mib,“ üt­leb Raa­si­ku koo­li õp­pe­juht ja algk­las­siõ­pe­ta­ja KAT­RIN ARAN­DI.

Suu­pill on üks ele­ment rah­vus­va­he­li­ses käi­tu­mi­sos­kus­te män­gus, mis Ees­ti koo­li­des­se jõu­dis kuus aas­tat ta­ga­si. Sel­le ees­ti­keel­ne ni­me­tus VE­PA tu­le­neb sõ­na­paa­rist Veel Pa­re­maks. Mäng koos­neb mee­to­di­test või män­gu­lis­test abi­va­hen­di­test, mi­da õpe­ta­ja ka­su­tab tun­nis po­si­tiiv­se õhk­kon­na loo­mi­seks ning õpi­las­te ene­se­kont­rol­li ja sot­siaal­se­te os­kus­te aren­da­mi­seks. Abi­va­hen­did on li­saks suu­pil­li­le, mis ai­tab õpe­ta­jal kii­res­ti saa­da kõi­ki­de õpi­las­te tä­he­le­pa­nu, õpi­las­te ni­me­de­ga pul­gad, tai­mer, mit­te­so­bi­va käi­tu­mi­se il­min­guid en­ne­ta­vad sp­lee­mid ehk kaar­did „So­bib – ei so­bi“, käe­mär­gid, hää­led. Po­si­tiiv­se käi­tu­mi­se tun­nus­ta­mi­seks ka­su­ta­tak­se „Mem­me vi­gu­reid“ ehk kaar­te, kus on kir­jas lõ­bu­sad te­ge­vu­sed, mil­le­ga õpe­ta­ja saab lap­si tub­li­du­se eest pre­mee­ri­da, ning kii­dud ehk õpi­las­te tun­nus­tu­sed klas­si­kaas­las­te­le. Õp­pe­aas­ta al­gu­ses sõ­nas­ta­vad VE­PA klas­si lap­sed vi­sioo­ni, mi­da soo­vi­vad, et nen­de klas­sis oleks roh­kem, mi­da vä­hem. Nad pa­ne­vad kir­ja ees­mär­gid, mi­da ta­ha­vad roh­kem nä­ha, kuul­da, tun­da ja te­ha ning mis on see, mil­lest soo­vik­sid lah­ti saa­da.

VE­PA prog­ram­mi viib el­lu Ter­vi­se Aren­gu Ins­ti­tuut (TAI), se­da ra­has­tab Eu­roo­pa Sot­siaal­fond. Prog­ramm on va­ba­taht­lik, koo­lid on sel­les se­ni osa­le­nud enda init­sia­tii­vil. Tä­na­vu ot­sus­tas Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit te­ha TAI­ga koos­tööd ning kor­ral­da­da maa­kon­na koo­li­de õpe­ta­ja­te­le ühi­se VE­PA koo­li­tu­se.

„VE­PA on Ees­ti koo­li­des ol­nud vä­ga tu­le­mus­lik. Kart­si­me, et kui ra­has­tus lõ­peb, siis prog­ram­mi­ga ei jät­ka­ta. Pa­ni­me kir­ja Har­ju­maa koo­lid, kes on sel­lest hu­vi­ta­tud ning rää­ki­si­me TAI­ga, mil­lal ja kel­le­ga ha­ka­tak­se koo­li­tu­si lä­bi vii­ma,“ lau­sus HO­Li rah­va­ter­vi­se nõu­nik Ker­li Vilk.

Prog­ram­mis osa­leb sel aas­tal Har­ju­maa 59 koo­list 22, igast koo­list 2-3 õpe­ta­jat. Õpe­ta­ja­te­le on koo­li­tus ta­su­ta, oma­va­lit­sus­tel või koo­li­del tu­leb kan­da men­to­ri ku­lud. Men­tor on koo­li­tu­se ajal igas VE­PA koo­lis kohal, nõus­tab õpe­ta­jaid, käib tun­di­des, an­nab sel­le koh­ta ta­ga­si­si­det.

Ker­li Vilk on se­da meelt, kui pi­lootp­ro­jekt õn­nes­tub ja Har­ju­maa koo­li­del on hu­vi, võiks ühi­seid VE­PA koo­li­tu­si te­ha ka tu­le­val õp­peaas­tal.

Keh­ra koo­lis VE­PA nel­jan­dat aas­tat
Keh­ra güm­naa­siu­mi, Ala­ve­re ja Aru­kü­la põ­hi­koo­li mõ­ned õpe­ta­jaid ka­su­ta­sid VE­PAt ju­ba va­rem. Keh­ra güm­naa­siu­mi 1. klas­si õpe­ta­ja Rii­na Laan­de ka­su­tab se­da oma töös kol­man­dat aas­tat. Ne­li aas­tat ta­ga­si sat­tus te­ma klass va­li­mis­se, milles võr­rel­di klas­se, kus VE­PAt ei ka­su­ta­ta, nen­de­ga, kus ka­su­ta­tak­se. Järg­mi­sel õp­peaas­tal aval­das Rii­na Laan­de soo­vi osa­le­da VE­PA koo­li­tu­sel ning võt­tis kaa­sa ka pa­ral­leelk­las­si õpe­ta­ja Mo­ni­ca Räm­so­ni.

„Mul oli käi­tu­mi­se poo­lest üs­na kee­ru­li­ne klass, see­tõt­tu olin just­kui up­pu­ja, kes va­jas õle­kõrt. Hak­ka­si­me õpe­ta­ja Mo­ni­ca­ga mõ­le­mad VE­PAt prak­ti­see­ri­ma 3. klas­si­ga. Pa­rem oleks mui­du­gi alus­ta­da 1. klas­sist, kuid ka va­ne­ma­te õpi­las­te­ga oli VE­PAst pal­ju abi. Öel­dak­se, et VE­PA on käi­tu­-mi­sos­kus­te mäng, te­ge­li­kult te­hak­se tööd. Laps hak­kab sel­le kau­du re­gu­lee­ri­ma oma käi­tu­mist, et kõik te­da ümb­rit­se­vad, kaa­saar­va­tud te­ma ise, saak­sid tööd te­ha,“ sel­gi­tab Rii­na Laan­de.

Ta li­sab, et VE­PA nõuab õpe­ta­jalt vei­di üm­ber­har­ju­mist ning et sel­le mee­to­deist oleks abi, tu­leb ol­la jär­je­pi­dev ning VE­PA ele­men­te iga­päe­va­selt ka­su­ta­da.

Rii­na Laan­de üt­leb, et te­mal ja Mo­ni­ca Räm­so­nil on suu­pil­lid koo­lis ko­gu aeg kae­las ning neid ka­su­ta­tak­se sa­ge­li. Olu­li­se abi­va­hen­di­na ni­me­tab ta ka tai­me­rit – käi­tu­misp­rob­lee­mi­de­ga las­tel on pal­ju liht­sam üle­san­deid täi­ta, kui sel­leks on et­te ­näh­tud kin­del aeg. Nad tea­vad, et kui sel­le­ga hak­ka­ma saa­vad, on või­ma­lik en­ne järg­mi­se üle­san­de kal­la­le asu­mist saa­da pree­mia mõ­ne „Mem­me vi­gu­ri“ näol. Vä­ga tõ­hus on õpe­ta­ja sõ­nul ka kii­tu­de kir­ju­ta­mi­ne: „Mi­nu eel­mi­ses klas­sis kir­ju­ta­sid lap­sed igal nä­da­lal mõ­ne­le klas­si­kaas­la­se­le kii­du.

Kir­ju­ta­da toh­tis ai­nult head. Loo­si­sin ni­me­pul­ka­de­ga, kes kel­le­le kir­ju­tas. Nad kõik ei ole oma­va­hel sõb­rad, aga pi­did leid­ma igaü­hes mi­da­gi, mil­le eest kii­ta. Aegajalt juhtus, et laps pidi kirjutama kiidu endale. Nii õpivad õpilased nägema igas inimeses midagi head, kaasa arvatud endas.“

Rii­na Laan­de kin­ni­tab, et ka­he aas­ta jook­sul, mil ta sai oma eel­mi­se klas­si­ga VE­PAt ka­su­ta­da, muu­tus klas­si dist­sip­liin tun­du­valt pa­re­maks: „Ju­ba esi­me­se aas­ta lõ­pus üt­le­sid lap­sed, nei­le meel­dis, et tun­nis oli vai­kus ja said ra­hus tööd te­ha. Koo­li­tus­tel on mõ­ni­gi Ees­ti õpe­ta­ja tun­nis­ta­nud, et ei us­ku­nud al­gu­ses VE­PAs­se, ku­ni nä­gid, et see toi­mib.“

Prae­gu ka­su­ta­vad 1. klas­si õpe­ta­jad Rii­na Laan­de ja Mo­ni­ca Räm­son VE­PAt oma uu­te klas­si­de­ga ning on oma koo­lis järg­mis­te VE­PA õpe­ta­ja­te men­to­rid. Li­saks nei­le on VE­PA-koo­li­tu­se lä­bi­nud õpe­ta­jad Pi­ret Gai­lit ja He­li­na Lill­soo, tä­na­vu alus­ta­sid sel­le­ga Ast­rid Ollema ja Kät­lin Takk.

Raa­si­ku koo­lis alus­ta­sid esi­me­sed VE­PA klas­sid
Sel­lest õp­peaas­tast jõu­dis VE­PA ka Raa­si­ku koo­li ja Lok­sa güm­naa­siu­mis­se. Raa­si­ku koo­li di­rek­tor Ree­li­ka Tu­ri üt­leb, et on vä­ga tu­ge­valt VE­PA us­ku, ku­na te­gu on tea­dus­põ­hi­se me­too­di­ka­ga, mi­da mu­jal maail­mas edu­kalt kat­se­ta­tud: „VE­PA kau­du õpe­ta­me las­te­le, mis on min­gis olu­kor­ras so­bi­lik, mis so­bi­ma­tu. Õpe­ta­ja õpib sel­geks liht­sad mee­to­did, mil­le­ga hoi­da tun­nis kor­da, li­saks ai­tab VE­PA vä­hen­da­da kiu­sa­mist, sal­li­vust.“

Õp­pe­juht ja 4. klas­si õpe­ta­ja Kat­rin Aran­di tun­nis­tab, et kui­gi oli käi­nud Emi­ly koo­lis vaa­ta­mas, kui­das klass jäi vaik­seks, kui õpe­ta­ja suu­pil­li pu­hus, ei us­ku­nud, et te­ma klas­si õpi­las­te pu­hul õn­nes­tuks.

„Kui jul­ge­sin lõ­puks suu­pil­li kät­te võt­ta, muu­tus mi­nu skep­sis ko­he. Tõe­poo­lest klas­si tu­leb ra­hu käe­mär­ki­de ja suu­pil­li pu­hu­des pal­ju kii­re­mi­ni kui vai­kust nõu­des ning sel­le­ga hoia­me kok­ku väär­tus­lik­ku tun­niae­ga. Meie lap­sed ta­ha­vad ju vä­ga pal­ju rää­ki­da, kuid vä­ga vä­he kuu­la­ta,“ mär­gib ta.

Kui mõnd õpi­last on va­ja kor­ra­le kut­su­da, lä­heb õpe­ta­ja te­ma laua juur­de ning näi­tab sin­na klee­bi­tud ei so­bi kaar­di­le: „Ver­baal­selt ne­ga­tiiv­se­le käi­tu­mi­se­le tä­he­le­pa­nu osu­ta­mi­se ase­mel saab ka nii juh­ti­da õpi­la­se tä­he­le­pa­nu, kui te­ma käi­tu­mi­ne po­le so­biv.“

Vä­ga pal­ju ka­su­tab Kat­rin Aran­di oma tun­di­des ni­me­pul­ki. Kui soo­vib ke­da­gi vas­ta­ma kut­su­da, tõm­bab top­sist ju­hus­li­ku ni­me­pul­ga, nii ei tun­ne üks­ki laps, et õpe­ta­ja just te­da kiu­sab. Ka te­ma õpi­las­te­le meel­di­vad vä­ga „Mem­me vi­gu­ri­te“ kaar­did, män­ge nen­de jaoks hak­ka­vad lap­sed ka ise väl­ja mõt­le­ma.

Li­saks Kat­rin Aran­di­le ja Ree­li­ka Tu­ri­le osa­le­vad VE­PA prog­ram­mis 1. klas­si õpe­ta­ja Ave Her­mas, sot­siaal­pe­da­goog Õn­ne­la Met­saorg ning sel­lest õp­peaas­tast koo­li­ga lii­de­tud las­teaia va­ne­ma rüh­ma õpe­ta­ja Lii­na Veer­baum. VE­PA men­tor on oma koo­li ing­li­se kee­le õpe­ta­ja An­ge­la Saks, kes on VE­PA prog­ram­mi ka­su­ta­nud eel­mi­ses koo­lis, kus töö­tas.

„Ta­ha­me VE­PA me­too­di­kaid ha­ka­ta edas­pi­di ra­ken­da­ma las­teaia ka­hes va­ne­mas va­nu­se­rüh­mas. Mi­da väik­se­ma­te­ga alus­ta­da, se­da pa­re­mi­ni lä­heb, sest ne­mad on män­gu­li­se­mad. Siht on, et edas­pi­di tu­lek­sid Raa­si­ku koo­li VE­PA lap­sed ning kõik meie klas­siõ­pe­ta­jad os­kak­sid VE­PAt ra­ken­da­da,“ sõ­nab direktor Ree­li­ka Tu­ri.

Uuest aas­tast loo­dab Raa­si­ku kool saa­da ka roh­kem va­ne­ma­te­le õpi­las­te­le suu­na­tud KI­VA ehk Kiu­sa­mis­va­baks Koo­liks.

Eelmine artikkelPenin­gi klu­bi nais­paar päl­vis Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel pronks­me­da­li
Järgmine artikkelKuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu va­lis TER­JE KRAAN­VEL­TI val­la­va­ne­maks ühe­hääl­selt