„Olin VEPA suhtes skeptiline, pole ju võimalik, et väike suupill toob klassi rahu. Uskumatu, kuid see toimib,“ ütleb Raasiku kooli õppejuht ja algklassiõpetaja KATRIN ARANDI.
Suupill on üks element rahvusvahelises käitumisoskuste mängus, mis Eesti koolidesse jõudis kuus aastat tagasi. Selle eestikeelne nimetus VEPA tuleneb sõnapaarist Veel Paremaks. Mäng koosneb meetoditest või mängulistest abivahenditest, mida õpetaja kasutab tunnis positiivse õhkkonna loomiseks ning õpilaste enesekontrolli ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Abivahendid on lisaks suupillile, mis aitab õpetajal kiiresti saada kõikide õpilaste tähelepanu, õpilaste nimedega pulgad, taimer, mittesobiva käitumise ilminguid ennetavad spleemid ehk kaardid „Sobib – ei sobi“, käemärgid, hääled. Positiivse käitumise tunnustamiseks kasutatakse „Memme vigureid“ ehk kaarte, kus on kirjas lõbusad tegevused, millega õpetaja saab lapsi tubliduse eest premeerida, ning kiidud ehk õpilaste tunnustused klassikaaslastele. Õppeaasta alguses sõnastavad VEPA klassi lapsed visiooni, mida soovivad, et nende klassis oleks rohkem, mida vähem. Nad panevad kirja eesmärgid, mida tahavad rohkem näha, kuulda, tunda ja teha ning mis on see, millest sooviksid lahti saada.
VEPA programmi viib ellu Tervise Arengu Instituut (TAI), seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Programm on vabatahtlik, koolid on selles seni osalenud enda initsiatiivil. Tänavu otsustas Harjumaa Omavalitsuste Liit teha TAIga koostööd ning korraldada maakonna koolide õpetajatele ühise VEPA koolituse.
„VEPA on Eesti koolides olnud väga tulemuslik. Kartsime, et kui rahastus lõpeb, siis programmiga ei jätkata. Panime kirja Harjumaa koolid, kes on sellest huvitatud ning rääkisime TAIga, millal ja kellega hakatakse koolitusi läbi viima,“ lausus HOLi rahvatervise nõunik Kerli Vilk.
Programmis osaleb sel aastal Harjumaa 59 koolist 22, igast koolist 2-3 õpetajat. Õpetajatele on koolitus tasuta, omavalitsustel või koolidel tuleb kanda mentori kulud. Mentor on koolituse ajal igas VEPA koolis kohal, nõustab õpetajaid, käib tundides, annab selle kohta tagasisidet.
Kerli Vilk on seda meelt, kui pilootprojekt õnnestub ja Harjumaa koolidel on huvi, võiks ühiseid VEPA koolitusi teha ka tuleval õppeaastal.
Kehra koolis VEPA neljandat aastat
Kehra gümnaasiumi, Alavere ja Aruküla põhikooli mõned õpetajaid kasutasid VEPAt juba varem. Kehra gümnaasiumi 1. klassi õpetaja Riina Laande kasutab seda oma töös kolmandat aastat. Neli aastat tagasi sattus tema klass valimisse, milles võrreldi klasse, kus VEPAt ei kasutata, nendega, kus kasutatakse. Järgmisel õppeaastal avaldas Riina Laande soovi osaleda VEPA koolitusel ning võttis kaasa ka paralleelklassi õpetaja Monica Rämsoni.
„Mul oli käitumise poolest üsna keeruline klass, seetõttu olin justkui uppuja, kes vajas õlekõrt. Hakkasime õpetaja Monicaga mõlemad VEPAt praktiseerima 3. klassiga. Parem oleks muidugi alustada 1. klassist, kuid ka vanemate õpilastega oli VEPAst palju abi. Öeldakse, et VEPA on käitu-misoskuste mäng, tegelikult tehakse tööd. Laps hakkab selle kaudu reguleerima oma käitumist, et kõik teda ümbritsevad, kaasaarvatud tema ise, saaksid tööd teha,“ selgitab Riina Laande.
Ta lisab, et VEPA nõuab õpetajalt veidi ümberharjumist ning et selle meetodeist oleks abi, tuleb olla järjepidev ning VEPA elemente igapäevaselt kasutada.
Riina Laande ütleb, et temal ja Monica Rämsonil on suupillid koolis kogu aeg kaelas ning neid kasutatakse sageli. Olulise abivahendina nimetab ta ka taimerit – käitumisprobleemidega lastel on palju lihtsam ülesandeid täita, kui selleks on ette nähtud kindel aeg. Nad teavad, et kui sellega hakkama saavad, on võimalik enne järgmise ülesande kallale asumist saada preemia mõne „Memme viguri“ näol. Väga tõhus on õpetaja sõnul ka kiitude kirjutamine: „Minu eelmises klassis kirjutasid lapsed igal nädalal mõnele klassikaaslasele kiidu.
Kirjutada tohtis ainult head. Loosisin nimepulkadega, kes kellele kirjutas. Nad kõik ei ole omavahel sõbrad, aga pidid leidma igaühes midagi, mille eest kiita. Aegajalt juhtus, et laps pidi kirjutama kiidu endale. Nii õpivad õpilased nägema igas inimeses midagi head, kaasa arvatud endas.“
Riina Laande kinnitab, et kahe aasta jooksul, mil ta sai oma eelmise klassiga VEPAt kasutada, muutus klassi distsipliin tunduvalt paremaks: „Juba esimese aasta lõpus ütlesid lapsed, neile meeldis, et tunnis oli vaikus ja said rahus tööd teha. Koolitustel on mõnigi Eesti õpetaja tunnistanud, et ei uskunud alguses VEPAsse, kuni nägid, et see toimib.“
Praegu kasutavad 1. klassi õpetajad Riina Laande ja Monica Rämson VEPAt oma uute klassidega ning on oma koolis järgmiste VEPA õpetajate mentorid. Lisaks neile on VEPA-koolituse läbinud õpetajad Piret Gailit ja Helina Lillsoo, tänavu alustasid sellega Astrid Ollema ja Kätlin Takk.
Raasiku koolis alustasid esimesed VEPA klassid
Sellest õppeaastast jõudis VEPA ka Raasiku kooli ja Loksa gümnaasiumisse. Raasiku kooli direktor Reelika Turi ütleb, et on väga tugevalt VEPA usku, kuna tegu on teaduspõhise metoodikaga, mida mujal maailmas edukalt katsetatud: „VEPA kaudu õpetame lastele, mis on mingis olukorras sobilik, mis sobimatu. Õpetaja õpib selgeks lihtsad meetodid, millega hoida tunnis korda, lisaks aitab VEPA vähendada kiusamist, sallivust.“
Õppejuht ja 4. klassi õpetaja Katrin Arandi tunnistab, et kuigi oli käinud Emily koolis vaatamas, kuidas klass jäi vaikseks, kui õpetaja suupilli puhus, ei uskunud, et tema klassi õpilaste puhul õnnestuks.
„Kui julgesin lõpuks suupilli kätte võtta, muutus minu skepsis kohe. Tõepoolest klassi tuleb rahu käemärkide ja suupilli puhudes palju kiiremini kui vaikust nõudes ning sellega hoiame kokku väärtuslikku tunniaega. Meie lapsed tahavad ju väga palju rääkida, kuid väga vähe kuulata,“ märgib ta.
Kui mõnd õpilast on vaja korrale kutsuda, läheb õpetaja tema laua juurde ning näitab sinna kleebitud ei sobi kaardile: „Verbaalselt negatiivsele käitumisele tähelepanu osutamise asemel saab ka nii juhtida õpilase tähelepanu, kui tema käitumine pole sobiv.“
Väga palju kasutab Katrin Arandi oma tundides nimepulki. Kui soovib kedagi vastama kutsuda, tõmbab topsist juhusliku nimepulga, nii ei tunne ükski laps, et õpetaja just teda kiusab. Ka tema õpilastele meeldivad väga „Memme vigurite“ kaardid, mänge nende jaoks hakkavad lapsed ka ise välja mõtlema.
Lisaks Katrin Arandile ja Reelika Turile osalevad VEPA programmis 1. klassi õpetaja Ave Hermas, sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg ning sellest õppeaastast kooliga liidetud lasteaia vanema rühma õpetaja Liina Veerbaum. VEPA mentor on oma kooli inglise keele õpetaja Angela Saks, kes on VEPA programmi kasutanud eelmises koolis, kus töötas.
„Tahame VEPA metoodikaid hakata edaspidi rakendama lasteaia kahes vanemas vanuserühmas. Mida väiksematega alustada, seda paremini läheb, sest nemad on mängulisemad. Siht on, et edaspidi tuleksid Raasiku kooli VEPA lapsed ning kõik meie klassiõpetajad oskaksid VEPAt rakendada,“ sõnab direktor Reelika Turi.
Uuest aastast loodab Raasiku kool saada ka rohkem vanematele õpilastele suunatud KIVA ehk Kiusamisvabaks Kooliks.