Kuu­sa­lu val­la uus üldp­la­nee­ring pa­neb La­he­maa kü­lad koo­so­le­kuid pi­da­ma

Lee­si rah­va­ma­jas toi­mu­nud ava­li­kul aru­te­lul tõ­de­sid ran­na­kü­la­de kü­la­va­ne­mad, et uu­de üldp­la­nee­rin­gus­se po­le mõ­tet kü­la­delt et­te­pa­ne­kuid kü­si­da, kui rah­vus­par­gi pii­ran­gu­te tõt­tu neid ar­ves­se ei võe­ta.

Vir­ve kü­la ela­nik Jaan Velst­röm sõ­nas Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gu es­kiis­la­hen­du­se ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul ja aru­te­lul kol­ma­päe­va, 8. no­vemb­ri õh­tul Lee­si rah­va­ma­jas, et kü­la­de­le tu­leks an­da või­ma­lus eda­si are­ne­da: „Uus üldp­la­nee­ring on väi­ke loo­tus ran­na­kü­la­de­le, et jät­ka­tak­se se­da, mis on La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­ja ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va­ga poo­le­li jää­nud. Ta­ha­me, et kü­la­del oleks aren­gu­ruu­mi, lu­ba­taks ehi­ta­da. Ran­na­kü­lad ei ole sel­leks, et eden­da­da tu­ris­mi, te­ha tu­leks, et kü­lad jää­ksid ellu.“

Ta kir­jel­das, et Vir­ve kü­la on kol­mel kor­ral saa­nud kesk­kon­na­me­ti ini­mes­te­ga kok­ku, aga mi­da­gi ei muu­tu­nud: „Kesk­kon­naa­met ja mi­nis­tee­rium võik­sid väl­ja tul­la sei­su­koh­ta­de­ga, mis ar­ves­tak­sid kü­la­de eda­sie­la­mi­se tin­gi­mu­si.“
Tam­mis­tu kü­la­va­nem Mar­ti Hääl, kes hil­ju­ti va­li­ti Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­me­heks, mee­nu­tas, et La­he­maa kait­se­kor­ral­dus­ka­va koos­ta­mi­sel oli kor­du­valt jut­tu – protsessid viiakse läbi ta­gur­pi­di ja fun­da­men­taal­selt va­les­ti. Oleks pi­da­nud alus­ta­ma uuest üldp­la­nee­rin­gust ehk ruumilisest vaatest, mit­te et üldp­la­nee­ring läh­tub kait­se­kor­ral­dus­ka­vast. Kait­se­kor­ral­dus­ka­va me­net­le­mi­sel jäi ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le tun­ne, et mis jäi poo­le­li, saab üldp­la­nee­rin­gu­ga pai­ka.

Lee­si­le olid kut­su­tud ini­me­sed Kuu­sa­lu val­la ran­na­kü­la­dest, mil­le ter­ri­too­riu­mil on La­he­maa rah­vus­park. Krii­ti­li­selt ha­ka­ti sõ­na võt­ma, kui Kuu­sa­lu val­la uue üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja Ske­past&Puh­kim pro­jek­ti­juht Triin Lep­land tut­vus­tas üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se põ­hi­mõt­teid ning tea­tas, et hoo­nes­tus­tin­gi­mu­sed on La­he­maa rah­vus­par­gis asu­va­tes kü­la­des sa­ma­su­gu­sed, na­gu on rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­vas. Pii­ran­gu­vöön­dis on met­sa­maal hoo­ne püs­ti­ta­mi­ne kee­la­tud. Kü­la­des on tso­nee­ri­tud nel­ja lii­ki ehi­tusa­lad: vä­ga väär­tus­lik­ku kü­la­osas­se ei ole uu­te ta­lu­koh­ta­de ra­ja­mi­ne üld­ju­hul lu­ba­tud, väär­tus­li­kus kü­lao­sas võib uu­si ta­lu­sid ra­ja­da et­tean­tud tin­gi­mus­tel, uues kü­lao­sas on lu­ba­tud uued ta­lu­ko­had ning ühis­kond­li­kud- ja äri­hoo­ned, on ka toot­mis­maad.

Kuu­sa­lu val­laar­hi­tekt Ka­di Raud­la tõ­des koo­so­le­kul, pa­ra­ta­ma­tult tuleb arvestada, et külad asuvad kaitsealal: „Ole­me vaiel­nud kesk­kon­naa­me­ti spet­sia­lis­ti­de­ga, rah­vus­par­gis on pii­ran­gud. Uut üldp­la­nee­rin­gut koos­ta­me see­tõt­tu, et siia­ni keh­ti­vad en­di­se Lok­sa val­la ja en­di­se Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gud, mis on ae­gu­nud, uus üldp­la­nee­ring tu­leb koostada ko­gu val­la­le. Rah­vus­par­gis saa­me kindlasti tegeleda üldkasutatavate alade, mat­ka­ra­da­de, kerg­liik­lus­tee­de, laut­ri­koh­ta­de, kal­las­ra­da­de­le juur­de­pää­su­tee­de, puh­ke­koh­ta­de, par­ki­misp­lat­si­de osas.“

Jaan Velst­röm: „Ole­me po­le­mi­see­ri­nud kesk­kon­naa­me­ti­ga pi­kalt, need on lõp­pe­nud ühe­pool­selt – ära­kuu­la­mi­se ja kesk­kon­naa­me­ti sei­su­koh­ta­de ar­ves­ta­mi­se­ga. Ole­te val­la­va­lit­su­ses kesk­kon­naa­me­ti­ga koos, aga olek­si­te pi­da­nud ole­ma koos rah­va­ga. Kas Kuu­sa­lu vald esin­dab kesk­kon­naa­me­ti või val­la ini­mes­te hu­ve?“

Ka­di Raud­la: „Ik­ka hoia­me oma rah­va poo­le, aga pii­rid on ees. Pea­me üldp­la­nee­rin­gu val­mis saa­ma ja te­ge­ma komp­ro­mis­se. Loo­dan, et ka kesk­kon­naa­met ar­ves­tab se­da.“

Val­laar­hi­tekt ütles, et oo­tab kü­la­delt põhjendatud in­fot, kus võik­sid ol­la või­ma­li­kud hoo­nes­tu­sa­lad: „Osad kü­lad on ju­ba esi­ta­nud täp­sed et­te­pa­ne­kud, osad aga kir­ju­ta­nud ül­di­selt, et ta­ha­vad are­ne­da ja juur­de hoo­nes­tu­s-a­la­sid. Olen val­mis tu­le­ma kü­la­koo­so­le­ku­te­le, aru­ta­me põh­ja­li­ku­malt ja proo­vi­me lei­da ko­had, kus oleks mõist­lik ja või­ma­lik are­ne­da. Kui kü­las po­le kü­la­va­ne­mat, and­ke tea­da, ai­tan kü­la­koo­so­le­ku kok­ku kut­su­da. Pä­rast koo­so­le­kuid arutame ettepanekuid koos külavanemate ning kesk­kon­naa­me­ti­ga. Loodan, et jõuame lõpuks üldplaneeringu valmimi­se­ni.“
Ta üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kui­gi kü­la­de et­te­pa­ne­kuid oodati esialgselt no­vemb­ri lõ­puks, võib kü­la­koo­so­le­ku­te tõt­tu see ve­ni­da pi­ke­ma aja pea­le, kuid det­semb­ri kesk­paik on vii­ma­ne täh­taeg. Sel­le nä­da­la lõ­pus on koo­so­le­kud mit­mes ran­na­kü­las, osad kü­lad aru­ta­vad koos, ühi­se koo­s-o­le­ku ka­van­da­vad kor­ral­da­da ka Pä­ris­pea pool­saa­re kü­lad.

Kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus lau­sus kü­la­de esin­da­ja­te sõ­na­võt­te kom­men­tee­ri­des, et kait­se­kor­ral­dus­ka­va on soo­vi­tus­lik, üldp­la­nee­ring on aga põhido­ku­ment, mil­le peab koos­kõ­las­ta­ma kesk­kon­naa­met: „Kait­se­kor­ral­dus­ka­vas on kü­la­de et­te­pa­ne­ku­test läh­tu­des muu­de­tud krun­ti­de suu­ru­si, hoo­ne­te kõr­gu­si, ehi­tu­sa­lust pin­da. Ka vä­ga väär­tus­li­kes kü­lao­sa­des võib tea­tud tin­gi­mus­tel ehi­ta­da. Kui hoo­neid ei ta­he­ta ra­ja­da, saab kü­lap­lat­si ka met­sa te­ha. Aga met­sa­maa­le ehi­ta­mi­se keel­du ei ole või­ma­lik muu­ta. Kait­se­kor­ral­dus­ka­vas­se kul­tuu­ri­pä­ran­di osas esi­ta­tud 209 et­te­pa­ne­kust ei ar­ves­ta­tud 13. Sa­mas on Tsit­re-Muuk­si ja An­di­nee­me soo­vi­nud kar­mis­ta­da ehi­tus­tin­gi­mu­si, te­ha krun­did suu­re­maks. “

Kol­ga­kü­las uu­ri­ti mat­ka­ra­du ja või­ma­lik­ke kerg­liik­lus­teid
Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas oli nel­ja­päe­va, 9. no­vemb­ri õh­tul koo­so­lek ini­mes­te­le Kuu­sa­lu val­la maa­kü­la­dest, mis on La­he­maa rah­vus­par­gis. Ka seal tut­vus­tas Ske­past&Puh­kim pro­jek­ti­juht Triin Lep­land üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se põ­hi­mõt­teid, mis rah­vus­par­gi alal läh­tu­vad kait­se­kor­ral­dus­ka­vast. Ka­di Raud­la sel­gi­tas, miks jäi üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­ne pä­rast 2015. aas­tal kü­la­delt pa­lu­tud et­te­pa­ne­ku­te ko­gu­mist seis­ma – hal­dus­re­for­mi käi­vi­ta­mi­se­ga oli suur tõe­näo­sus, et Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa lin­n lii­de­tak­se, oleks pidanud tegama ühi­se üldp­la­nee­rin­gu­, kuid ühi­ne­mi­ne jäi ära. Toimusid ka läbirääkimised keskkonnaametiga kaitseala hoonestustingimuste üle.

Pi­kem aru­te­lu tek­kis Kol­ga­kü­la koo­so­le­kul seo­ses tu­le­vas­te kerg­liik­lus­tee­de asu­koh­ta­de pla­nee­ri­mi­se­ga – üldp­la­nee­rin­gus­se on ju­ba li­sa­tud Kol­ga­kü­la-Lok­sa kerg­liik­lus­tee, soo­vi­ta­ti ka­van­da­da veel Kot­ka-Tam­mis­pea-Võ­su kerg­liik­lus­tee ning ka Kol­ga­kü­last Kol­ga­ni. Vi­ru ra­ba juur­de on pla­nee­ri­tud kaks park­lat, mi­da laien­da­tak­se.

Kü­si­ti, mil­lal kerg­liik­lus­teed val­mis saa­vad. Ka­di Raud­la vas­tas, et sõl­tub ra­has­tu­sest, prio­ri­teet­ne võiks ol­la Kol­ga­kü­la-Lok­sa kerg­liik­lus­tee. Üldp­la­nee­rin­gus­se tu­leks need pan­na, et oleks või­ma­lik ehi­ta­mi­seks toe­tus­ra­ha­sid kü­si­da. Kui üldp­la­nee­ring on keh­tes­ta­tud, on see olu­li­ne ar­gu­ment, analüüsitud ja paika on pandud kergliiklusteede võrgustik.

Kõ­neai­net pak­kus ka maan­teea­me­ti plaan sul­ge­da Tal­lin­na-Nar­va maan­teel pal­jud ma­ha­sõi­dud, ko­ha­li­ke ela­ni­ke jaoks ka­van­da­tak­se ko­gu­ja­teid. Uu­ri­ti, mis saab siis Tal­lin­na-Nar­va maan­tee ää­res ole­va­test bus­si­pea­tus­test. Val­laar­hi­tekt üt­les, et ma­ha­sõi­tu­de sul­ge­mi­sest ha­ka­tak­se põh­ja­li­kult rää­ki­ma 23. no­vemb­ril Kiiu las­teaias, kui üldp­la­nee­rin­gu seal­set piir­kon­da puu­du­ta­va­le aru­te­lu­le on lu­ba­nud tul­la maan­teea­me­ti esin­da­jad.

Triin Lep­land sel­gi­tas üldp­la­nee­rin­gu aja­ka­va – uuel aas­tal on plaan jät­ka­ta põ­hi­la­hen­du­se­ga, siis saa­ta amet­kon­da­de­le koos­kõ­las­ta­mi­seks ning sü­gi­sel 2018 võiks ha­ka­ta me­net­le­ma üldp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mist vo­li­ko­gus.

Ka­di Raud­la mär­kis, et ajag­raa­fik sõl­tub ka sel­lest, kui pal­ju ja mil­li­seid et­te­pa­ne­kuid kü­lad esi­ta­vad, kui kaua võtab aega kooskõlastamine riigiametitega ja kas tekib vaideid.

„Oluline on ka see, millal uus volikogu ja vallavalitsus saavad planeeringu materjalidega hakata tutvuma. Üldplaneering on oluline dokument, mida tuleb teha põhjalikult ja läbimõeldult,“ sõnas ta.