
Kuusalu valla aasta õpetajaks kuulutati ja hariduspreemia pälvis MARIA TREI.
Kuusalu valla 15. tänupidu, kus tunnustati 2019. aasta tublimaid, oli ka tänavu Kolgaküla rahvamajas jaanuari esimesel laupäeval – seekord 4. jaanuaril. Aasta 2019 tegijad valiti vallarahva esitatud ettepanekute põhjal. Nominente oli 64, laureaate eri kategooriates kokku 16, lisaks jagati 17 märkamispreemiat. Kõik tunnustatud said tänukirja ja Vanaküla külavanema Triin Põllmaa valmistatud keraamilise vaagna. Haridus-, spordi- ja kultuuripreemia suurus on 320 eurot. Aasta tegijad ja preemiasaajad kuulutasid välja vallavalitsuse liikmed Kaupo Parve, Mart Laanpere ja Hilleri Treisalt ning volikogust Margus Soom, Kristi Vetemaa, Kalmer Märtson ja Enn Kirsman.
Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk andis taas üle Pärimuspulga. Kuusalu Ettevõtjate Liit tunnustas esmakordselt üht Kuusalu vallas tegutsevat ettevõtet. Kuusalu vallavolikogu esimees tegi teatavaks enda algatatud aunimetuse Tulehoidja kaks esimest laureaati.
Algust tehti uue traditsiooniga – tänupeoks valmis Kuusalu valla fotosein, mille kujundas Kuusalu Kunstide Kooli õpetaja, graafik Krista Simson. Kõiki aasta tegijaid pildistati selle taustal eraldi ja tehti ka ühispilt.
Tänupeo alguses esines Kolga kooli õpilaste ansambel Uurikad, keda juhendab Külli-Katri Esken. Peo lõpetas Ingeri väike kontsert. Teadustas Kolgaküla noormees Kaspar Kiilaspää.
Esmalt tervitasid kohaletulnuid Kuusalu vallavolikogu esimees Margus Soom ja vallavanem Urmas Kirtsi. Vallavanem meenutas möödunud kultuuriaastat. Üks olulisemaid sündmusi oli üldlaulu- ja tantsupidu „Minu arm“, millega tähistati 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Kuusalu vallast osalesid peol 375 lauljat-tantsijat-pillimängijat kokku 19 kollektiivist.
Urmas Kirtsi nimetas vallas oma tegudega mullu silma paistnud inimesi ja organisatsioone, ka neid, keda aasta tegija kandidaatideks ei olnud esitatud: Salmistu merepäästjad, kes valiti Eesti parimaks vabatahtlikuks merepäästeüksuseks; rannakeele sõnaraamatu koostanud Ene Velström koos abilistega; Kuusalu kalmistul asuva Vabadussõja ausamba korrastamise eestvedaja Heigo Vija; Kuusalusse Laulupeo kuusikusse Helikivi rajanud Peeter Kivimäe; EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, kelle eestvedamisel sai Kuusalu alevik jõulutuled ja kaasaitamisel Kuusalu kirik Hugo Lepnurmele pühendatud vitraažakna.
Organisatsioonidest nimetas vallavanem Veljo Tormise Kultuuriseltsi, kelle eestvedamisel on olnud mitmeid olulisi üritusi, ka laulu- ja tantsupeo tule vastuvõtmise ja teekonna korraldamine Kuusalu vallas. Kolgaküla Seltsi ja selle tegevjuhi Kaisa Linno toel viidi ellu Lahemaa maakülade mälumaastike projekt ning Ida-Harjus EV100 „Pidu igas külas“, mille raames pandi Kuusalu valda 18, Anja valda 4 ja Raasiku valda 3 EV100 kingituse plaati. MTÜ Hara Sadam on elu sisse puhunud Hara sadamale, toimuvad purjetamistreeningud, -laagrid ja -võistlused. MTÜ Kolga Sport seisis Kolga staadioni renoveerimise eest.
Aasta kultuuripreemia – ULVI RAND
Kuusalu valla aasta kultuuripreemia sai Veljo Tormise Kultuuriseltsi (VTKS) tegevjuht Ulvi Rand. Laureaadi tutvustuse luges ette Enn Kirsman: „Tänu Ulvi Ranna ettevõtlikkusele ja koordineerimisvõimele liikus Kuusalu vallas laulu- ja tantsupeo tuli, toimusid lauritsapidustused, mitmed teised kultuuriüritused. Tänuväärt on tema töö Veljo Tormise mälestuse säilitamisel, Kolga-Kuusalu kammerkoori esindajana ja Kuusalu rahvamaja korraldamisel.“
Ulvi Rand ütles, et üksi ei tee midagi, kõik saalisolijad on olnud osalised: „Kui on häid ideid, andke teada, viime ellu!“
Teine kandidaat preemiale oli organist, professor Andres Uibo – oma õpetaja Hugo Lepnurme stipendiumi mõtte algataja ja taaskäivitaja ning Kuusalu kirikusse Lepnurmele pühendatud vitraažakna tegemise eestvedaja.
Aasta spordipreemia – INGRIT KEERMA, MARGIT JÄETMA, MARIA TREI, ILVARD EERIKSOO, SERGO TREUFELD
Aasta spordipreemia läks seekord viiele kehalise kasvatuse õpetajale, kes on meeskonnana teinud ära märkimisväärse töö õpilastega. Kuusalu keskkool võitis taas esikoha Harjumaa koolidevahelistel meistrivõistlustel kompleksarvestuses. Kuusalu kool on olnud korduvalt maakonna parim spordikool.
Tänukirja ja meene võtsid vastu Maria Trei ja Sergo Treufeld, kes avaldas tänu kooli direktorile Vello Satsile toetuse ja innustuse eest. Maria Trei lisas: „Täname Kuusalu valda, et on olemas rajatised, kus treenida, on bassein. Täname ka lapsi ja lapsevanemaid, kui poleks sportlikke lapsi, ei oleks meil suurt midagi teha.“
Kandidaadid olid veel Loksa spordikeskuse juht Aive Mõttus, kes on seal käivitanud uued treeninguvõimalused ka Kuusalu valla rahvale, ja MTÜ Hara Seilamise Selts, kes alustas kaks aastat tagasi purjetamistreeningutega ning korraldas mullu vallas Põhjaranniku regati ja Hara regati.
Aasta õpetaja/valla hariduspreemia – MARIA TREI
Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreeneri Maria Trei õpilased on saavutanud edu kohalikel ja suurematel võistlustel. Ta on Eesti koolides kasutatavate ujumise algõpetuse elektrooniliste materjalide üks koostaja, valminud on e-ujumiskursus, 94 õppevideot, raamat „Teekond ujumisoskuseni“.
Maria Trei toonitas oma tänusõnades, igaüks peaks mõtlema, kas tema ujumisoskus on selline, et hakkama saada hädaolukordades, ja kas ka lapsed saavad sellega hakkama.
Aasta õpetaja tiitli kandidaate oli kokku 23, neid tutvustasime sügisel seoses õpetajate päevaga.
Aasta kultuuritegu – Veljo Tormise Kultuuriseltsi korraldatud teekond peotulele
Laulu- ja tantsupeo tuli oli koos saatjaskonnaga juuli alguses teekonnal „Tule tulemine“ ligi kaks päeva Kuusalu vallas. Tule teekonna planeeris ja üritusi aitas ellu viia VTKS. Tegevusi oli palju: simman maestro Tormise sünnikodus Kõrveaial, öine kontsert Salmistu sadamas ja tulekiire viimine paadiga merele, rongkäik Kuusalus, Helikivi mälestuskivi avamine, tuletervitus Kolga mõisas.
Tänukirja ja meene võtsid vastu VTKS juhatuse liikmed Ulve Märtson, Eelika Krasmus ja Tõnu Idavain ning Ulvi Rand.
Aasta juhendaja – KARIN SOOSALU
Kolga rahvatantsurühma juhendaja Karin Soosalu oli üldtantsupeol S3 segarühmade liigijuht, ta on Kolga rühmas tantsinud aastast 1991, juhendaja on alates 1998. aastast.
Aasta juhendajat välja kuulutanud Mart Laanpere tutvustas Karin Soosalu vastust ühes intervjuus esitatud küsimusele, mis teda tantsu juures hoiab. Vastus oli: „Rahvatants on elustiil. See on seltskond, kogukond.“
Nominendid olid veel 5aastaseks saanud kergemuusikakoori Hea Tuju Esmaspäev dirigent Kai Peterson ning Kuusalus aastaid täiskasvanute joogajuhendaja ja beebikooli tundide läbiviijana tegutsenud Eve Õun.
Aasta kultuuritoetaja – OÜ Sõnumitooja
Sõnumitooja sai tunnustuse Kuusalu valla kultuurimälu kogumise, põneva ja kokkuvõtliku kajastamise ning ajaloosse talletamise eest. Ajaleht Sõnumitooja on vallas toimunud üritusi kajastanud 25 aastat.
Kandidaadiks oli esitatud ka Kolga muuseum – aitas koostada ja tutvustas külade ajaloolisi kokkuvõtteid, kokku panna näitusi.
Aasta naissportlane – SANNA AASLAV -KAASIK
Kahala küla neiu Sanna Aaslav-Kaasik sai ringrajapaatide võidusõidu kiiremas klassis F-125 etapivõidu, Euroopa meistrivõistlustel tuli F-125 klassis hõbemedalile. Teda tänupeol kohal ei olnud.
Kandidaadid olid veel karates ja võistkondlikus rogainis edukalt võistelnud Kadri Ustav Tammistult ning jalgpallur, Itaalia Napoli Femmine võistkonna väravakütt Lisette Tammik Mäepea külast ja Eesti koondisesse kuuluv laskesuusataja Johanna Talihärm Leesilt.
Aasta noorsportlased – AIDI GERDE TUISK ja MATHEAS TRILLJÄRV
Rattur Aidi Gerde Tuisk kuulub Eesti naisjuunioride koondisesse, treenib CFC Spordiklubi Jaan Kirsipuu Rattakoolis. Saavutas mullu Eesti meistrivõistlustel esikolmiku kohti, N-U19 klassis kokkuvõttes 2. koha Filter Maanteekarikasarjas ja ka Filter Tempokarikasarjas. Võistles edukalt mitmel pool välismaal.
Matheas Trilljärv on Baltimaade judomeister kuni 18aastaste kuni 66 kilogrammi kaaluvate noormeeste seas. Sai Euroopa karikaetapis matšivõidu ja teisi auhindu.
Kandidaadiks oli esitatud veel Kuusalu valla esimene meister purjetamises Optimist klassis, Eesti meistrivõistluste sarjas kokkuvõttes U12 arvestuses hõbemedali võitnud Ott Richard Hääl.
Aasta treener – SANDER PIIBEMANN
Jalgpalliklubi Kuusalu Kalev asutaja, juht ja treener Sander Piibemann sai aasta treeneri tiitli jalgpalli vastutustundliku ja järjepideva arendamise eest Kuusalu vallas. Kuusalu Kalev on vallas laste ja treenerite suurima arvuga klubi. Kuusalu Kalevi lastegrupid saavutavad turniiridel esikolmiku kohti. Mullu korraldas Sander Piibemann Kuusalu staadionil Teeme Ära talgupäeva ja juunis jalgpallipeo. Ta organiseerib küladevahelisi jalgpalliturniire. Sander Piibemann tänupeol ei osalenud.
Kandidaadiks oli esitatud ka Hara Seilamise Seltsi treener, kolme hooajaga valla laste purjetamistaseme medalikohtadele tõstnud Ingrid Randlaht.
Aasta tegu – MTÜ Kolga Sport ja kooli hoolekogu tegevus staadioni renoveerimisel
Kolga kooli lapsevanemate esindajad ja MTÜ Kolga Sport seisid selle eest, et Kolga kooli staadioni renoveerimisel leida õige lahendus, arvestati kogukonna vajadustega. Tänukirja ja meene võtsid vastu MTÜ Kolga Sport juhatusest Ago Katvel ja Erik Järvi.
Ago Katvel lausus: „Meie olime käilakujud, selja taga oli hulk lapsevanemaid, suur tänu neile.“
Kandidaadiks oli esitatud veel Hara regati 2019 korraldamine, millega MTÜ Hara Seilamise Selts viis läbi Kuusalu valla esimesed meistrivõistlused purjetamises.
Aasta vabaühendus – MTÜ Kolga Arendus
MTÜ Kolga Arendus on palju panustanud kohaliku elu arengusse – piirkonna suurimaks kujunenud jõululaada korraldamine Kolgas, raamatuklubi käivitamine ja tegutsemine, advendi ja vastlate tähistamine. Eelmise aasta suurim ettevõtmine oli laulu- ja tantsupeotule teekonna võõrustamine Kolga mõisa juures ning seoses sellega Kolga rahvamaja juures lipumasti avamine. Masti tarbeks kogus MTÜ annetusi.
Janne Kerdo sõnas Kolga Arenduse esindajana: „Vald ei tähenda mitte võimu, vaid inimesi, kes elavad me alevites ja külades. Hoidkem oma valda!“
Aasta vabatahtlik – MAILA TAMM
Kuusalu lasteaia Jussike õpetaja Maila Tamm sai aasta vabatahtliku tiitli Kiius tegutsenud elektroonikaettevõtte Estron mälestuste kogumise, ajaloo talletamise, endiste töötajate kokkutuleku ja Estroni näituse korraldamise eest.
Maila Tamm tänas kõiki abilisi, ka Kolga muuseumi töötajaid, kes aitasid talletada omaaegsete eriliste inseneride tegevust. „Kui vähegi saate, talletage mälestusi. Dokumente leiab arhiividest,“ lausus ta.
Aasta vabatahtliku tiitli kandidaat oli ka MTÜ Kuusalu Lastekaitse Selts, kes on korraldanud peredele rattamatku, algklassidele piparkoogi töötube, hankinud toimetulekuraskustes peredele õppe- ja sportimisvahendeid, paigaldanud noortele välimalelauad ja -tenniselaua, hängipingid.
Aasta toetaja – PEETER KIVIMÄE
Kupu külas asuva Näkiallika tööriistamuuseumi peremehe Peeter Kivimäe eestvedamisel avati Kuusalus viiulivõtmega Helikivi, laulupeo rongkäigus tõmbas ta Kuusalu meeskoorile tähelepanu endavalmistatud kärbsega, hooldab Muuksis Põhjatähe mälestusmärki. Ta ei ole ühegi ettevõtmise jaoks taotlenud toetusi vallalt ega Euroopa Liidu fondidest. Peeter Kivimäe ei olnud peol kohal.
Aasta noor – KLAARA SAAR
Aasta nooreks valiti Kuusalu keskkooli abiturient, kooli õpilasomavalitsuse eelmine president Klaara Saar, kes korraldas ülevallalise noorte osaluskohviku ja abistas Harjumaa noorte osaluskohviku läbiviimisel ning rääkis kaasa Kuusalu kooli renoveerimise komisjonis.
Kandidaatideks olid veel esitatud Juminda poolsaare vabatahtlikud merepäästjad ja kogukondliku noortetöö arvamusliidrid Gerda Triin Hääl ja Sandra Liis Hääl ning Kolga kooli õpilasesinduse president Sanne Säär.
„Märka ja tunnusta“ tänukirjad
Teist korda anti tänupeol üle auhinnad „Märka ja tunnusta“ kategoorias vastavalt vallarahvalt tulnud ettepanekutele. Andres Allmägi on aastakümneid osalenud vallavalitsuse ja volikogu töös. Anu Adamson on aastakümneid korraldanud valimisi, olnud Kolgakülas valimiskomisjoni esimees. Janno Laende on teinud suure vabatahtliku töö Kuusalu vallas ürituste korraldamisel – ajaloolise Liiva laada taastamine ja koos Lahemaa Mereklubiga Kahala järve Jääka korraldamine.
„Märka ja tunnusta“ auhinnaga tänati ka üldlaulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivide juhendajaid: Eelika Krasmus, Karin Soosalu, Ilme Laagriküll, Krista Kukk, Tiiu Aasa, Ott Kask, Niina Esko, Taavi Esko, Edmar Tuul, Ene Järvik, Kai Peterson, Elina Aasa, Jekaterina Semenova, Kalev Laagriküll.
Pärimuspulk JANNO LAENDELE
Aasta tagasi andis Lahemaa Pärimuskoda esmakordselt üle Pärimuspulga ehk kadakase saua oma tegevuse kaudu pärimuse talletajale. Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk teatas, et koos MTÜdega Isade Meel ja Estlander otsustati seekord anda Pärimuspulk Kahalas toimunud Liiva laada taaselustajale Janno Laendele.
„Osalejatena oli meil laadal väga vahva ja loodame, et Liiva laata korraldatakse veel,“ tunnustas Liis Burk.

Ettevõtjate liidu tunnustus Sae talule
Kuusalu Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Janne Kerdo rääkis, et ligi aasta tagasi loodud liit on otsustanud hakata tunnustama Kuusalu vallas tegutsevaid ettevõtjaid. Esimesena tuuakse esile elulaadi ettevõtja ehk pereettevõte, kes väärtustab paikkonnale omast või töötleb kohalikku toorainet. Ta kommenteeris, et hääletus oli tasavägine, ja tutvustas 5 nominenti.
Martin Piispea teeb oma firmaga OÜ Gran matkasid, on toonud Lahemaale külalisi kodu- ja välismaalt. Maasimaa OÜ juht Triinu Rebane on Kosu külas võtnud üle isatalu puidutöö ettevõtte. Triin ja Mangus Põllmaa on oma firmaga Tunnel Agentuur korraldanud Kolga koolis legopäevi, nad tulid Vanakülasse elama ning on kodukanti suuremalt pildile toonud. Imbi ja Taavi Jäetma on Sae talus pühendanud end Eesti maalamba aretamisele. Liis ja Roland Burk hoiavad oma elulaadi ettevõttega Lahemaa Pärimuskoda on aidanud korraldada kogukonna üritusi, Liis Burk andis välja raamatu Eesti pulmakommetest.
Auhinnaks oli suur korv kohalike tootjate toodetega. Kuusalu valla elulaadiettevõtteks 2019 nimetatud Sae lambatalu Lahemaalammas kohta sõnas Janne Kerdo, et pere tuli sinna elama 1990ndate alguses. Peremees Taavi Jäetma on Kuusalu valla juurtega, töötas elektrikuna. Perenaine Imbi Jäetma on elukutselt õpetaja. Neile said südamelähedaseks maalambad ja karjakaitsekoerad, nad on uurinud piirkonna ja talu ajalugu, tutvustavad seda külalistele, nende tegevust on kajastatud meedias. Nad on olnud abielus 45 aastat.
Imbi Jäetma kõneles, et talus on praegu 120pealine maalambakari: „Maalamba vill on kootud esiemade seelikutesse, esiisade vammustesse ja sokkidesse. Meie tegevus maalammaste aretamisel on tähelepanu saanud ka Inglismaal, sealsed teadlased tulevad kolmandat suve uurima maalammaste geneetikat.“
Tulehoidja aunimetused
Kuusalu vallavolikogu esimees Margus Soom tuli välja uue algatusega – tunnustamine Tulehoidja aunimetusega. Ta teatas, et on koostanud aunimetuse statuudi. Selle aunimetuse võivad saada isikud, seltsingud, ühingud, kelle teod on silma paistnud inimpõlvede vältel ja ületanud ka valla piire.
Esimesena kuulutas ta Tuletooja aunimetuse saajaks Kaitseliidu koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorte kotkastega. Margus Soom tuletas meelde Vabadussõda ja selle lahinguid Kuusalu valla maadel, isamaalisust ja patriotismi. Mullu sai nime ja mälestuskivi esimene langenud soomlane Eesti Vabadussõjas Aukusti Tuominen, kes oli tundmatuna maetud Kuusalu kalmistule.
Tulehoidja aunimetusega kaasnes suur küünal. Ta palus saalis viibinud kaitseliitlastel see vastu võtta, kuid küünal jäi tänupeol üle andmata.
Teise küünla ja Tuletooja aunimetuse pälvis Kuusalu meeskoor. Margus Soom meenutas, kuidas Kuusalu mehed läksid Tartusse esimesele laulupeole, ning luges ette Kolga valla talitaja Peeter Paaveli avalduse vabastada ta Tartusse sõiduks ametist.
Kuusalu meeskoori laulja Raul Valgiste lausus küünalt vastu võttes, et Kuusalu meeskoor loodi enne esimest laulupidu, on 152aastane: „Mehed, kui teil on soov laulda, tulge me meeskoori. Naised, kui natukegi arvate, et te mees võiks laulda, saatke ta meeskoori.“