Viinistul käib sel suvel rahvast sama palju kui mullu

3636

Majanduslangus pole Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse ning kunstimuuseumi külastatavust mõjutanud.

Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse juhataja Reet Rohumetsa sõnul ütlevad külastajad, et Viinistu on nagu paradiis, kus aeg peatub: „Sel kohal on oma fenomenaalsus. Kes on siin käinud, tuleb kindlasti tagasi. Ka esinejad tahavad ise siia tulla.“

Viinistul on mõned kontserdid juba olnud, suurem osa tulevad augustis. 1. augustil on Viinistul VII Lahemaa torupillipäevade kontsert, 2. augustil esineb Jäääär, 10. augustil Star FMi kontserttuuri „12 suvevärvi“ raames Sergio Bastos ja Raivo Tafenau bänd, Laura ning Urban Symphony. 14.-16. augustil saab kuulata Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kava „Tsakranuudlid“. 22. augustil annab Viinistul kontserdi USA džässmuusik Jalalu-Kalvert Nelson. Ta mängib trompetil aafrika rütme ning reggae-muusikat. Ka esineb Viinistul Sümfoonikute orkester. Kontserdi korraldavad Mikko Fritze ja Artur Talvik, kuupäev pole veel kindel. Juuli lõpuni on nädalavahetustel Mart Kivastiku näidendi „Käsu Hansu ajalootund“ etendused.

„Eelmisel aastal oli Laurat kuulamas umbes 600 inimest. Usun, et ka tänavu tuleb kontsertidele palju rahvast,“ ütles Reet Rohumets.

Viinistu kunstimuuseumi perenaise Tiia Piikmanni sõnul pole majanduslangus külastajate arvu mõjutanud.

 „Inimesi käib sama palju kui eelmisel suvel. Vahet pole, mis nädalapäev on, rahvast on ikka ühtemoodi. Ka välismaalased leiavad väga hästi tee üles. Neil on Baltimaade turismikaart, mille järgi liiguvad. Laulu- ja tantsupeo ajal külastas muuseumi palju väliseestlasi,“ jutustas ta.

Saab ehteid parandada
Augustis avatakse kunstimuuseumi tünnides Ivi ja Jüri Arraku näitus, 27. juulini on seal Krista Simsoni graafika ja Anne Roolahe ehted.

Anne Roolaht on igal päeval ise kohal — tal on näitusetünnis töölaud, kus parandab külastajate toodud hõbeehteid. Näitusel olevaid ehteid saab osta.

„Hinnad on 350 kroonist 3500 kroonini. Ehete valmistamine on väga töömahukas ning materjal kallis,“ kinnitas Anne Roolaht.

Ta rääkis, et peamised ostjad on eesti naised ning kiitis nende head maitset. Veel märkis kunstnik, et eesti naised tahavad, et  neil oleks vähemalt üks isiklik kunstnikuehe.

Anne Roolaht on Viinistust vaimustuses ning kiitis seda, kui fantastilist kohta: „Muidugi on siin imeline loodus, aga koht on suurepärane tänu kunstimetseen Jaan Manitskile. Siin on täiesti omaette maailm. Selliseid kohti oleks ka mujale vaja — annaks noortele tegevust.“

Galeriilaiendus
Reet Rohumets arvas, et Viinistu ei saa kunagi valmis. Plaanis on teha praeguse telkimisplatsi kohale galeriilaiendus ning mere äärde mõned toad juurde. Praegu on Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse hotellis 30 tuba — 25 kahe inimese, 1 ühe inimese ja 4 peretuba.

Kultuurikeskuses on võimalik mängida piljardit ja tennist, korraldatakse konverentse, laulatusi ning viiakse soovijaid Mohni saarele. Restorani kõrval on kalamaja, kus müüakse suitsukala otse ahjust.

„Majanduslangus on mõjutanud niipalju — kui tullakse kahepäevastele koolitustele, ei taheta enam majutust, vaid sõidetakse ööseks koju,“ rääkis Reet Rohumets.

Kuigi Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskus võtaks hea meelega tööle kohalikke, on enamus teeninduspersonalist mujalt.

„Põhielanikud on kas vanemad inimesed või lapsed. Noored lähevad kõrgkooli ega saa siin pidevalt töötada,“ selgitas ta.

Eelmise aasta novembris lõhkus torm Viinistu jahisadama.

Jaan Manitski rääkis, et lõhutud sadama kordategemise üle käib praegu vaidlus: „Kui sadama ehitanud firma selle eelmisel suvel kahe aastase hilinemisega üle andis, ütles vastuvõtja, et töö pole korralikult tehtud. Garantii on kaks aastat. Novembris lõhkus torm sadama. Läksin ehitajatega heausklikult prob­leemi arutama ja nendega oli kaasas advokaat. Nüüd advokaadid vaidlevad omavahel. Loodan, et jõutakse kokkuleppele. Kui nemad sadamat korda ei tee, tuleb ise teha. Eks näis, kes maksab. Eesmärk on jahisadam järgmiseks suveks korda saada.“

Idee teha merekeskus
Kuusalu vallavolikogu otsustas selle aasta juunis muuta valla aastate 2007-2025 arengukava. Arengukavva lisati Viinistu rahvamaja rekonstrueerimine ja Viinistu raamatukogu kaasajastamine aastatel 2009-2011. Veel võeti arengukavasse Viinistule merekeskuse rajamine, tingimuste loomine rannikuala loodusturismi arendamiseks ning pärandkultuuri eksponeerimiseks.

Viinistu kunstimuuseumi omanik Jaan Manitski merekeskusest pikalt rääkida ei soovinud. Ta ütles, et selle loomine on alles idee ning kui keegi toetab, tuleb kaasa ja leiab, et see on huvitav mõte, on väga tore.

Ka Viinistu elanik Marek Press, kes aitab merekeskuse ideed ellu viia, sõnas, et pikemalt saab merekeskuse rajamisest rääkida alles 4-5 kuu pärast, kui arengudokumendid on koostatud.

„Et merelist teemat tugevdada, tahame välja arendada merekeskuse. See võiks olla populaarteadusliku suunitlusega koht, kus inimesed saavad mereteemalisi teadmisi ning praktilisi kogemusi,“ selgitas ta.

Idee arendamisega tegeleb MTÜ Muusa Kapriis, kes võttis hinnapakkumisi, et leida firma arengudokumentide koostamiseks. Esmalt tehakse eeluuring — vaadatakse, kas ja kuidas merekeskus Viinistule sobib, millised on analoogsed keskused teistes riikides. Siis tulevad finantsanalüüsid ja turundusplaanid. Kui idee peaks teostuma, võiks Marek Pressi hinnangul Viinistu merekeskusest saada üks lüli teiste Läänemereäärsete keskuste seas.

Ehtekunstnik ANNE ROOLAHT on näitusel oma töölauaga.
TIIA PIIKMANN ja REET ROHUMETS kinnitasid — kes on korra Viinistul käinud, tahab sinna kindlasti tagasi.

Eelmine artikkelNõu ja (tahte)jõuga suitsust vabaks
Järgmine artikkelArukülas tutvustati uue alajaama KSH programmi