Kuu­sa­lu koo­li söök­la on jää­nud kok­ka­de­le ja õpi­las­te­le kit­saks

1966
Kuu­sa­lu koo­li söö­gi­saal on jää­nud õpi­las­te­le kit­saks.

Kuu­sa­lu koo­li juht­kond ja lap­se­va­ne­mad ot­si­vad või­ma­lu­si, kui­das muu­ta koo­li­söö­ki ter­vis­li­ku­maks.

sonum17_4.indd„Kot­let­te, prae­ka­la, vor­mi­roo­ga­sid, mit­me­su­gu­seid ma­gus­toi­te ei ole Kuu­sa­lu koo­li 592 õpi­la­se­le või­ma­lik lõu­naks val­mis­ta­da,“ tõ­deb koo­li pea­kokk El­ge Lätt. Kui toi­tu tu­leks te­ha paa­ri­sa­ja­le õpi­la­se­le ja söö­gi­va­he­tun­de oleks üks, siis po­leks ta­kis­tust, jõuaks kõi­gi jaoks praa­di­da ja ah­jus küp­se­ta­da. Kuid Kuu­sa­lu kesk­koo­lis on kolm söö­gi­va­he­tun­di, söö­jaid on kor­ra­ga um­bes 200. Oleks va­ja roh­kem ruu­mi ja teist­su­gust teh­ni­kat.
„Kom­biah­jud ja ja­hu­tus­ka­pid peak­sid ole­ma poo­le suu­re­mad. Ise­gi prae­gu­sed külm­ka­pid hak­ka­vad väi­ke­seks jää­ma. Os­ta saaks uut teh­ni­kat, aga po­le ruu­mi, ku­hu pan­na. Pea­me te­ge­ma me­nüü koos­ta­mi­sel va­li­ku toi­tu­dest, mis on või­ma­li­kud meie kit­sas­tes tin­gi­mus­tes,“ sel­gi­tab pea­kokk.
Kit­sas on kok­ka­del ja ruu­mi­kit­si­ku­ses on ka söö­jad söö­gi­saa­lis. Di­rek­tor Vel­lo Sats kir­jel­dab, kui­das lau­da­de ta­ga is­tu­tak­se külg kül­je kõr­val, kui­gi just söö­mi­seks oleks va­ja roh­kem ruu­mi. Köö­gi ja söö­gi­saa­li laien­da­mi­se va­ja­du­sest on rää­gi­tud, pee­tud ka konk­reet­se­maid plaa­ne, aga jää­nud se­ni el­lu vii­ma­ta – val­la­ra­ha on suu­na­tud pa­ki­li­se­ma­te prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­seks.
Vel­lo Sats: „Meil on tub­lid ko­kad ja köö­gi­töö­ta­jad. Ku­na tööd on pal­ju, pea­vad nen­de toi­min­gud ole­ma mi­nu­ti­pealt pai­gas. Mul on hea meel, et val­la­va­lit­sus eral­das juur­de köö­gi­töö­li­se pool ame­ti­koh­ta. Köö­gis töö­ta­vad pea­kokk, kokk ja li­saks on 3,5 köö­gi­töö­li­se ame­ti­ko­ha­ta. Kui ole­me pa­lu­nud õpi­las­telt ta­ga­si­si­det koo­lie­lu koh­ta, kii­de­tak­se kok­ka­sid ja koo­li­söö­ki, kui­gi me po­le neilt köö­gi­ga ra­hu­lo­lu eral­di kü­si­nud.“
Kuu­sa­lu kesk­koo­li eri­pä­ra on õpi­las­ko­du, mil­le ni­me­kir­jas on käe­so­le­val õp­peaas­tal 15 noort. Nei­le te­hak­se eral­di söö­gid.
El­ge Lätt rää­gib, et te­ma hom­mi­ku­ne töö­le­tu­le­ku kel­laaeg sõl­tub sel­lest, kas koo­li­lõu­na me­nüüs on praad või supp. Prae­päe­va­del alus­tab pea­kokk hom­mi­kul kell 5.30. Su­pi­päe­va­del tu­leb va­rem, kell 5, sest siis peab ma­gus­toi­dud val­mis te­ge­ma ja ma­ha ja­hu­ta­ma.
En­ne koo­li­tun­di­de al­gust on õpi­las­ko­du hom­mi­ku­söök. Kell 8.45 tu­leb niiöel­da näk­si­mi­se va­he­tund – ta­su­ta saab võt­ta pii­ma, lei­ba, se­pi­kut, li­saks või, pas­teet, min­gi muu lei­va­mää­re. See on mõ­ne­le õpi­la­se­le ko­du­se hom­mi­ku­söö­gi ase­mel, kesk­mi­selt 25 last käib esi­me­sel va­he­tun­nil näk­si­mas.
Esi­me­ne koo­li­lõu­na al­gab kell 10.35. Kui kolm söö­gi­va­he­tun­di möö­das, on kell 13.50 pi­ka­päe­va­rüh­ma oo­de – söö­jaid 218. Pa­ku­tak­se put­ru, pii­ma­sup­pi, pii­ma, joo­gi­jo­gur­tit, ko­hu­pii­ma, või­lei­bu, krõ­bi­naid, ka­na­na­git­said  või muud sel­list. Kell 15.15 on õpi­las­ko­du õpi­las­te lõu­na­söök. Sa­maks ajaks tu­leb val­mis­ta­da õpi­las­ko­du õh­tu­söök, mis pan­nak­se külm­kap­pi, soo­jen­da­tak­se pä­rast koos õpi­las­ko­du kas­va­ta­ja­ga.
Val­la­va­lit­su­se soov oli, et koo­li­köök pa­kuks õpi­las­te­le hom­mi­ku­put­ru, kuid se­da te­ha ei suu­de­ta, po­le aja­li­selt ega töö­ma­hu poo­lest või­ma­lik. Hom­mi­ku­put­ru hak­kas pak­ku­ma koo­li kõr­val asu­vas spor­di­kes­ku­ses koh­vik Päi­ke. Pud­ru­söö­jaid käib seal hommikuti küm­me­kond.

Hoo­le­ko­gu – kui­das saaks ter­vis­li­ku­mat koo­li­lõu­nat
Paar nä­da­lat ta­ga­si oli Kuu­sa­lu koo­li hoo­le­ko­gu koo­so­le­kul aru­tu­sel ter­vis­li­ku­ma koo­li­lõu­na kü­si­mus.
Tee­ma al­ga­tas lap­se­va­nem Ker­li Pa­lu. Ta kom­men­tee­rib, et käis po­jal tih­ti koo­li­päe­va lõ­pus vas­tas, as­tu­ti sis­se kaup­lu­ses­se ning sil­ma hak­kas, kui­das koo­li­lap­sed os­ta­vad koo­list tul­les li­mo­naa­di, krõp­se, kom­me, küp­si­seid.
„Kurb on vaa­da­ta, kui­das lap­sed ri­ku­vad oma ter­vist. Meil, lap­se­va­ne­ma­tel, on kii­re, os­te­tak­se pool­fab­ri­kaa­te, et saaks pe­re­le rut­tu süüa te­ha. Ar­gi­päe­va õh­tu­tel ei jõua pak­ku­da ter­vis­lik­ku toi­tu. Hak­ka­sin mõt­le­ma, et koo­lis on meil os­kus­te­ga ko­kad, pal­ju­de­le las­te­le võib koo­li­lõu­na ol­la ai­nus soe söök päe­vas, koo­li­söök võiks ol­la ter­vis­lik. Pa­ra­ku hak­kas koo­li­me­nüüs sil­ma, et seal­gi ka­su­ta­tak­se sa­ge­li pool­fab­ri­kaa­te,“ põh­jen­dab ta.
„Koo­li­toit võiks ol­la na­tu­raal­ne, mit­me­ke­si­ne, värs­ke. Lep­pi­si­me hoo­le­ko­gu no­vemb­ri koo­so­le­kul kok­ku, et tel­li­me toi­tu­mis­nõus­ta­jalt ana­lüü­si me­nüü koh­ta.“
Ka kool hak­kas ot­si­ma la­hen­du­si. Pea­kokk käis veeb­rua­ris ta­sa­kaa­lus­ta­tud ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se koo­li­tu­sel.
El­ge Lätt üt­leb, et sai koo­li­tu­selt ideid mit­me­su­gus­te sa­la­ti­te te­ge­mi­seks ja ka li­ha­va­ba­deks päe­va­deks: „Kaks li­ha­va­ba päe­va ole­me tei­nud, kord kuus, roh­kem po­le või­ma­lik. Ühel kor­ral pak­ku­si­me kol­me oa sup­pi, tei­sel köö­gi­vil­ja­sup­pi su­la­ta­tud juus­tu­ga. Oli õpi­la­si, kes uk­se kõr­val me­nüüd nä­hes pöö­ra­sid ta­ga­si, ei tul­nud­ki söö­ma. Üks ema pa­lus, and­ku me li­ha­va­bast päe­vast va­ra­kult tea­da, pa­neb po­ja­le sin­gi­lei­vad kaa­sa.“
Ta too­ni­tab, li­saks ter­vis­lik­ku­se­le peab koo­li­lõu­na ole­ma toi­tev, laps peab kõ­hu täis saa­ma. Kas­vueas poi­sid ja ka tüd­ru­kud söö­vad roh­kem. Kü­si­tak­se juur­de, mõ­ni võ­tab mi­tu ma­gus­toi­tu.
„Ot­si­me või­ma­lu­si ja ta­sa­kaa­lu ter­vis­li­ku­ma toi­du ning las­te ka­lo­raa­ži­va­ja­du­se va­hel, vii­me pool­fab­ri­kaa­ti­de ka­su­ta­mi­se mii­ni­mu­mi­ni. Kah­juks tu­leb kor­ra­ta am­mu­tun­tud tõ­de – toi­tu­mis­har­ju­mu­sed al­ga­vad ko­dust. Kui te­gi­me ka­na­pas­tat brok­ko­li­ga, keet­si­me köö­gi­vil­ja pä­ris pee­neks, lap­sed sõid ja kiit­sid. Kui olek­sid brok­ko­lit näi­nud, olek­sid osad õpi­la­sed jät­nud sel­le söö­ma­ta. Ot­si­me uu­si ret­sep­te, pei­da­me köö­gi­vil­ju, har­ju­ta­me uu­te mait­se­te­ga, kuid kõi­gi 600 söö­ja mait­se jär­gi on vä­ga ras­ke ol­la. Ja na­gu teis­te­gi koo­li­de ko­kad, pea­me meie­gi üt­le­ma, et kõi­ge enam meel­di­vad las­te­le ma­ka­ro­ni­toi­dud,“ lau­sub pea­kokk.
Te­ma sõ­nul pii­sab sel­lest, kui me­nüüs­se on kir­ju­ta­tud, et li­sa­tud por­gan­dit, muid köö­gi­vil­ju, ko­he lei­dub õpi­la­si, kes hak­ka­vad kri­ti­see­ri­ma. Kui pan­na prae juur­de eral­di lah­ti­lõi­ga­tult kur­ki, to­ma­tit, por­gan­di­vii­le, süüak­se tald­ri­kud tüh­jaks. Kui köö­gi­vil­ja­dest hak­ki­da se­ga­sa­lat, pal­jud väik­se­mad söö­jad jä­ta­vad al­les.
Koo­li tel­li­tud ana­lüü­si koh­ta sõ­nab di­rek­tor Vel­lo Sats, et see on osa­li­selt vää­ra­te al­gand­me­te tõt­tu eba­täp­ne: „Siis­ki võ­ta­me tõ­si­selt sel­les too­dud soo­vi­tu­si ja mit­me koo­so­le­ku tu­le­mu­se­na koos­ta­si­me köö­gi te­ge­vus­ka­va, pa­ni­me pai­ka järg­mi­sed sam­mud.“
Ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Sir­je Pau­nel sel­gi­tab: „Kui si­ses­ta­da me­nüü, siis prog­ramm näi­tab, kui pal­ju ja mil­li­seid ai­neid toi­dus on. Vi­ga tu­li sel­lest, et köök oli kom­po­nen­te muut­nud, prog­ramm mä­le­tas va­nu ret­sep­te ja an­dis and­med nen­de põh­jal.“