Küsitlus Kuusalu valla hoolduskoormusega inimestele

97
Kuusalu valla hoolekandespetsialist AIGI REINOMÄGI: „Üks võimalik abi hooldajale on, kui aitame osta anduri hooldatava jälgimiseks. Andur näidab, kas ja kui palju ta toas liigub, käib õues, milline on toatemperatuur ja muud olulist, mis annab ülevaate hooldatava hetkeolukorrast.“

Kuusalu vallavalitsuse sotsiaalteenistus kogub andmeid, kui palju on selliseid inimesi, kes hooldavad Kuusalu valla elanikku. Hooldamise all mõeldakse igasugust abi, mis on tingitud hooldatava terviseprobleemidest, puudest või kõrge eaga kaasnevatest tegevuspiirangutest.

Andmete saamiseks on valla kodulehel avaldatud küsimustik hoolduskoormusega inimestele.

Kuusalu valla hoolekandespetsialist Aigi Reinomägi selgitas Sõnumitoojale, küsimustiku koostas tema, et saadud andmeid kasutada rahataotluse koostamiseks. Taotlus tuleb esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele – avatud on taotlusvoor, millest saab küsida toetust hoolduskoormusega inimeste toimetuleku abistamiseks.

Rahataotlus peab sisaldama analüüsi hoolduskoormusega inimeste olukorra ja vajaduste kohta. Omavalitsuse projektile antakse toetust kuni 100 000 eurot. Rahataotlusi saab esitada kuni augusti lõpuni.

Aigi Reinomägi ütles, et praeguseks on elektroonilise küsimustiku täitnud neli inimest: „Kindlasti on Kuusalu vallas palju rohkem inimesi, kes aitavad mõnd teist inimest, kas siis pereliiget või kaugemat sugulast, sõpra, naabrit. Riigilt on võimalus taotleda raha selliste hooldajate endi abistamiseks ja väga palun, et vastataks meie küsimustikule. Hooldamine võib hõlmata erinevaid tegevusi – toidu valmistamist hooldatavale, tema eluruumide koristamist, abi rahaasjade korraldamisel, mõnda uude kohta minekul või tranportimisel poodi, arsti juurde. Hooldamine on kindlasti ka abistamine hügieenitoimingute tegemisel, riietumisel, tualetis käimisel või kodus liikumisel, näiteks voodist tõstmisel.“

Hoolekandespetsialist lisas, kui hooldajal pole internetiühendust ega oskust vastata elektrooniliselt, võiks talle helistada – ta loeb küsimused ette ja paneb telefoni vahendusel antud vastused kirja.

Küsimustikus küsitakse hooldaja ees- ja perekonnanime, vanust, elukohta, kontakte ning kas tegu on mehe või naisega. Teada tahetakse ka seda, mitut inimest ta hooldab ning mis on tema praegune põhitegevus – kas on täis- või osalise koormusega palgtöötaja, töötab kodus, on pensionär või töötu või õpilane.

Vastajal palutakse märkida hoolduskoormus – kui mitu tundi nädalas tal kulub teise inimese hooldamisele. Veel palutakse kirjeldada hooldatava peamisi terviseprobleeme ja tegevuspiiranguid ning millist abi talle osutatakse.

Küsimustiku lõpus on loetelu võimalikust abist, mida hooldaja ise vajaks. Küsitakse, kas ta soovib näiteks oma hooldatava jaoks lühiajalist hooldusteenust hoolekandeasutuses, kui läheb reisile või mõnel muul puhul. Kas oleks tarvis kohatasu toetust, kui hooldatava võiks hooldekodusse paigutada. Või vajaks hooldaja koolitusi, psühholoogilist abi, andureid, muid valvesüsteeme.

Lõpuks palutakse hooldaja nõusolekut projektis osalemiseks. Aigi Reinomägi: „Konkreetseid nimesid ja olukordi me ei avalda, palume infot selleks, et saaksime riigilt projektiraha küsida ja toetuse abil meie valla hooldajaid aidata. Mida kiiremini andmed saan ja rahataotluse esitan, seda parem, sest tegu on konkursiga ja võrdsete hindepunktide korral eelistatakse varem esitatud taotlust.“

Eelmine artikkelAnija, Raasiku ja Kose valla esindajad käisid õppereisil Kreekas
Järgmine artikkelKoolilapsed istutasid Raasiku 780. aastapäeva tähistamiseks õunapuu